1-18-6496/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2019, Tartu Kriminaalasja number 1-18-6496 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuistungi toimumise aeg
2. mai 2019 Kohtuistungisekretär Liina Tulit-Kuum Kohtuistungil osalesid - Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
3. aprilli 2019 määrus Ivo Kuliku vahistamise kohta Kaebuse esita ja kaebuse liik Süüdistatava Ivo Kuliku (ik 39003246014) kaitsja advokaat Anne Vissak, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. aprilli 2019 vahistamismäärus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
6. Määrata advokaadibüroole Sirje Must vandeadvokaadi abi Anne Vissaku poolt Ivo Kulikule käesolevas määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 eurot (sealhulgas käibemaks 15 eurot). Lugeda nimetatud summa menetluskulude hulka. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Lõuna Ringkonnaprokuratuur saatis 15.08.2018 Tartu Maakohtusse süüdistusakti, milles I. Kulikut süüdistatakse KarS § 274 lg 2 p 3 alusel järgnevas: - 18.12.2016 kella 16.45 paiku viibides Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone kambris nr 1192 ähvardas ametiülesandeid täitvat vanemvalvur J. H. tapmisega, öeldes: „Õhtul loenduse ajal kambrisse tulles saad sellise paugu kirja. Oota, kui ma siit ükskord välja saan, otsin sind üles ja löön mättasse. Siin võid olla kõva mees, aga väljas oled mitte keegi.“ J. H. oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna I. Kulikut on varasemalt karistatud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest ning I. Kulik võib oma tervisliku seisundi tõttu olla ettearvamatu käitumisega - 27.12.2016 kella 16.30 paiku viibides Tartu vangla eeluuritavate eluhoone
8. osakonna kambris nr 1224, kasutas füüsilist vägivalda ametiülesandeid täitva K. S. suhtes, lüües teda ühel korral vastu jalasäärt, hammustades vasaku käe nimetissõrmest ning kriimustades küüntega vasakust käest. I. Kulik tekitas K. S. vasaku küünarliigese piirkonnas kolm marrastust läbimõõduga 2x2 cm ja 1x3 cm ning umbes 10 cm marrastus parema sääre esimesel pinnal, misläbi viimane tundis füüsilist valu.
9. I. Kulik kandis Tartu Vanglas Tartu Maakohtu 21.09.2016 otsuse alusel mõistetud 2 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkust vangistust. I. Kuliku karistusaeg lõppes 06.05.
10. Kuna I. Kuliku suhtes ei ole käesolevas kriminaalasjas tõkendit kohaldatud, esitas prokuratuur 24.04.2019 maakohtule taotluse I. Kuliku suhtes tõkendina vahistamise kohaldamiseks, et välistada tema poolt uute kuritegude toimepanemine. Nimelt ei ole käesolevas asjas kohtuistungi aegu paika pandud, kuna I. Kuliku suhtes viiakse läbi kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi.
11. Tartu Maakohtu 29.04.2019 määrusega rahuldati prokuröri taotlus ja I. Kuliku suhtes kohaldati alates tema poolt Tartu Maakohtu 21.09.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmist, s.o alates 06.05.2019 tõkendina vahistamist.
12. Arvestades, et kohus andis I. Kuliku KarS § 274 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses kohtu alla, leidis kohus seega, et tema puhul on olemas põhjendatud kuriteokahtlus. Sellest tulenevalt ei pea kohus käesoleval ajal vajalikuks uuesti põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu kontrollida (vt RKKKm nr 3-1-1-69-14, p 10.2).
13. I. Kulikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Viimased kuriteod pani I. Kulik toime katseajal olles. Ühtlasi nähtub käesolevalt menetletavast kriminaalasjast, et I. Kulikule varasemalt mõistetud karistused, sealhulgas viimane Tartu Maakohtu 21.09.2016 otsusega mõistetud karistus, ei ole pannud I. Kulikut oma käitumises ja mõtlemises korrektiive tegema ning sellest lähtuvalt õiguskuulekalt käituma. Vastupidi, ta on jätkanud õigusvastaste tegude toimepanemist ka reaalset vangistust kandes, mistõttu ongi kohtu menetluses tema suhtes käesolev kriminaalasi, milles teda süüdistatakse võimuesindajate suhtes seoses nende ametikohustuste täitmisega toime pandud vägivallategudes. Lisaks nähtub vahistamistaotlusest, et I. Kuliku suhtes on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses veel üks kriminaalasi, milles teda kahtlustatakse samuti vangla valvurite vastu suunatud vägivallategudes. Peale selle on vahistamistaotluses sisalduva pinnalt selge, et I. Kuliku käitumine ongi tervikuna kehtestatud norme eirav, kuna viimase aasta jooksul on temaga seoses olnud vangistuses mitmeid 2 distsiplinaarrikkumiste tunnustega intsidente, distsiplinaarkaristusi. sealhulgas on tal arvukalt kehtivaid
14. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et I. Kuliku puhul on eelneva pinnalt põhjendatud alus arvata, et ta võib nii vangistuses olles kui ka vabadusse saades jätkata kuritegude toimepanemist, esineb tema puhul vahistamisalus. Määruskaebus
15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse I. Kuliku kaitsja advokaat A. Vissak, kes taotleb vahistamismääruse tühistamist ja süüdistatava vahi alt vabastamist.
16. I. Kulikul on diagnoositud emotsionaalsete häiretega stressreaktsioon, tahtlik enesevigastus poomise näol ja kerge vaimne alaareng, mistõttu saab vanglas pidevat medikamentoosset ravi. Samuti on tal olnud korduvaid X.
17. Kaitsjale teadaolevalt on I. Kulikule tehtud kriminaalasjas nr 18922900114 kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille järeldus on muuhulgas, et I. Kulik ei ole võimeline osalema kohtus ega kandma karistust. Kuna määruskaebuse esitaja ei osale nimetatud kriminaalasjas kaitsjana, ei ole määruskaebuse esitajale nimetatud ekspertiisiakt kättesaadav.
18. Samuti on kaitsjale teada, et Tartu Vangla on saatnud maakohtule veebruaris-märtsis taotluse I. Kuliku suhtes sundravi kohaldamiseks põhjendusel, et I. Kulik ei ole võimeline karistust kandma. Paraku ei vaadanud maakohus enne I. Kuliku karistusaja möödumist vangla taotlust läbi ja käesolevaks hetkeks on see muutunud ainetuks.
19. Kaitsja on seisukohal, et käesolevaks ajaks on tõusetunud kahtlus, et I. Kulik vajab ravi ja tänu oma tervislikule seisundile ei ole ta võimeline karistust kandma. Kuriteod, milles I. Kulikut süüdistatakse ja kahtlustatakse, on pandud toime vangistuses viibides ja on ühetaolised, s.o suunatud vanglatöötajate vastu. Arvestades I. Kuliku tervislikku seisundit ja tema tegude iseloomu, samuti korduvaid X episoode, võib arvata, et I. Kuliku vanglas viibimise jätkumine võib kaasa tuua uusi sarnaseid episoode.
20. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohal, et I. Kuliku vahistamine toob kaasa olukorra, kus I. Kulik võib toime panna uusi kuriteotunnustega tegusid. Samuti tekib vahistuse jätkudes oht I. Kuliku elule ja tervisele, kuna I. Kulik võib jätkata X käitumist. Ringkonnakohtu seisukoht
21. Kriminaalkolleegium nõustub täiel määral maakohtuga, et I. Kuliku suhtes on vahistamisalusena olemas äärmiselt kõrge uute kuritegude toimepanemise oht, mistõttu on tema suhtes tõkendina vahistamise kohaldamine igati õiguspärane.
22. Peamised kaitsja määruskaebuses toodud argumendid, miks I. Kulik tuleks vahi alt viivitamatult vabastada, puudutavad tema tervislikku seisundit. Kaitsja toob kaebuses välja, et Tartu Vangla on maakohtule veebruaris-märtsis edastanud taotluse I. Kuliku suhtes sundravi kohaldamiseks põhjusel, et I. Kulik ei ole võimeline karistust kandma. Samas nendib kaitsja ka ise, et käesolevaks hetkeks on vangla esitatud taotlus kaotanud oma aktuaalsuse, kuna I. Kulik on temale Tartu Maakohtu 21.09.2016 otsuse alusel mõistetud karistuse ära kandnud ning viibib käesoleval hetkel uues asjas vahi all. Ühtlasi väidab kaitsja, et I. Kuliku suhtes on kriminaalasjas nr 18922900114 teostatud ekspertiis, millest väidetavalt nähtub, et I. Kulik ei ole võimeline kohtus osalema ja karistust kandma. Ka ringkonnakohus ei ole sarnaselt kaitsjaga 3 viidatud ekspertiisiaktiga tutvunud. Ühtlasi juhib kriminaalkolleegium kaitsja tähelepanu sellele, et isegi kui taoline ekspertiis I. Kuliku suhtes teostatud on, ei saa seda käesoleva kriminaalasja raames kasutada, millest tulenevalt määraski maakohus I. Kuliku suhtes kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi, mis peab vastuse andma sellele, kas I. Kulik oli temale süüksarvatavate episoodide toimepanemise ajal tingituna omast vaimsest seisundist süüdiv või mitte. Samas ei saa I. Kulikut ainuüksi sel põhjusel, et tema suhtes on läbiviimisel kohtupsühhiaatriline kompleksekspertiis, vahi alt vabastada. Ühtlasi rõhutab ringkonnakohus, et ekspertiisiakti tulemustest sõltub asja edasine käik, mis aga hetkel ei mõjuta I. Kuliku vahi all pidamise seaduslikkust.
23. Nimelt sätestab KrMS § 130 lg 2, et kahtlustatava või süüdistatava võib vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid ning vahistamine on vältimatult vajalik.
24. Siinkohal nõustub ringkonnakohus täiel määral maakohtuga selles, et I. Kuliku puhul on olemas erakordselt kõrge uute kuritegude toimepanemise oht. Nimelt on I. Kulik ka kinnipidamiskohas äärmiselt retsidiivne, s.o I. Kulikut süüdistatakse kinnipidamiskohas korduvas vägivalla kasutamises vanglaametnike suhtes. Samuti omab I. Kulik hulgaliselt distsiplinaarkaristusi vanglaametnike vastu toime pandud verbaalsete ja füüsiliste rünnete eest. Arusaamatu on kaitsja seisukoht nagu tuleks I. Kulik vahi alt vabastada juba ainuüksi sel põhjusel, et tal on võimalus kinnipidamiskohas toime panna uusi kuritegusid. Kui I. Kulikul on võimalik õigusvastaselt käituda juba kontrollitud keskkonnas, on kujutlematu, missugust käitumist võib I. Kulikult oodata vabaduses, kui tema üle puudub igasugune järelevalve. Arvestades I. Kuliku varasemat ja senist käitumist kinnipidamiskohas, võib temalt vabaduses oodata äärmiselt raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemist, millest tulenevalt on tema vahistamine vältimatult vajalik. Mis puudutab aga tema psüühilist seisundit, siis on I. Kuliku vahi all pidamine ka tema tervislikku olukorda silmas pidades temale endale parim – kinnipidamiskohas, seni, kuni tema suhtes teostatakse kohtupsühhiaatrilist kompleksekspertiisi, on tema üle tagatud ööpäevaringne arstlik järelevalve ja kontroll selle üle, et ta ennast ega teisi ei vigastaks.
25. Kokkuvõtvalt, arvestades nii uute võimalike kuritegude olemust ja raskust kui ka nende toimepanemise tõenäosust, ei hoiaks kergema tõkendi kohaldamine ära I. Kuliku poolt uute kuritegude toimepanemist. Kriminaalkolleegiumi hinnangul suudab vaid tõkendina vahistamise kohaldamine isikut distsiplineerida ja uute kuritegude toimepanemist takistada, samuti käesolevalt tagada tema tervisliku heaolu, mistõttu on I. Kuliku vahistamine vältimatult vajalik.
26. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 29.04.2019 vahistamismääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
27. Advokaat A. Vissak on esitanud ringkonnakohtule kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu kokku 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot). Tartu Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus nimetatud ulatuses on põhjendatud ja tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4 ning § 187 lg 2 teise lause alusel lugeda menetluskulude hulka. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4