1-14-8423/305

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-8423 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. aprilli 2019 määrus Indrek Kivi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Indrek Kivi (ik 37511042750) kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole Valge&Uiga vandeadvokaat Kalju Kutsari poolt Indrek Kivile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot).
6. Mõista Indrek Kivilt riigituludesse välja menetluskuluna 60 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Indrek Kivil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohtu 28.01.2015 otsusega mõisteti I. Kivi süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 ja 9 järgi ning karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.12.2013 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat vangistust, võrra ja I. Kivile mõisteti liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.04.2014 ja lõpeb 26.04.
10. Tartu Vangla esitas 19.02.2019 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava I. Kivi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.
11. Tartu Maakohtu 16.04.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kuigi täidetud on formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, puuduvad selleks sisulised eeldused.
12. I. Kivi on karistatud arvukate eriliigiliste kuritegude eest ning vangla andmetel kannab ta karistust seitsmendat korda. Suure osa oma täiskasvanu elust (kokku üle 20 aasta) on I. Kivi veetnud vanglas. Antud hetkel kannab kinnipeetav karistust röövi eest. Varasemalt on isikut karistatud muu hulgas vägivalla eest võimuesindaja vastu, narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, surnu mälestuse teotamise, röövide, varguste, kelmuste ja mootorsõiduki ohutu liiklemise või käitumiseeskirjade rikkumise ning mootorsõiduki ärandamise eest.
13. I. Kivil on vangla iseloomustusest nähtuvalt neli kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud ähvardavate väljendite kasutamise ja ebaviisaka käitumise eest. Viimane rikkumine on toimunud kõigest kuu aega enne asja materjalide kohtusse saatmist, s.o 10.01.
14. Kui isik käitub järjepidevalt kehtivat korda eiravalt ka range järelevalve tingimustes vangistusasutuses, on risk selleks, et ka vabaduses saab tema käitumine olema kehtivat korda eirav, väga kõrge.
15. Materjalidest nähtuvalt on isiku suureks probleemiks agressiivsus ja impulsiivsus. Murettekitav on, et isik ei teadvusta enda vastutust oma käitumise eest. Istungil heitis kinnipeetav distsiplinaarkaristuste tegemist ette vangistusasutusele, märkides, et nagunii karistatakse ja kui asi ei ole seaduspärane, siis ütleb vastu. Samas märgib maakohus, et vangistusasutuses on palju kinnipeetavaid, kellel ei ole arvukaid distsiplinaarkaristusi, seega on etteheide vangistusasutusele ilmselgelt põhjendamatu ning arvukad distsiplinaarrikkumised on siiski tingitud kinnipeetava suutmatusest või soovimatusest oma käitumist kontrollida.
16. I. Kivile on antud võimalus toime pandud kuritegudest ja karistustest teha õiged järeldused, sealhulgas ilma vabaduskaotusliku karistuseta, kuid isik ei ole neid kasutanud. Isik on kahel korral varasemalt määratud kriminaalhooldusele, kuid katseajal on sooritanud uued kuriteod. Ka käesolevat vangistust kannab isik kahe kohtuotsuse alusel. Varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine ning katseajal kuritegude toimepanemine viitavad selgelt suuremale retsidiivsusohule, aga ka suutmatusele oma käitumises teha püsivaid korrektiive seadusekuulekuse suunas.
17. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et I. Kivi retsidiivsusrisk on jätkuvalt piisavalt kõrge, mis ei anna hetkel lootust sellele, et süüdlane suudaks vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Esitatud materjalidest tervikuna ei ilmne, et isikus oleks toimunud piisavad positiivsed muutused, et jõuda jaatavale järeldusele tema edasise elu seadusekuulekuse osas. Kinnipeetavas on sügavalt juurdunud kriminaalsed käitumismustrid, mille muutmiseks puudub tal motivatsioon. Maakohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise järelevalvele allutamisega ja talle erinevate lisakohustuste 2 määramine oleks hetkel veel piisav uute kuritegude toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks. Määruskaebus
18. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse I. Kivi kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohad järgmised.
19. I. Kivil on vabanemise korral olemas alaline elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja tal on võimalus asuda tööle. Vangistuse kandmise ajal on I. Kivi läbinud „Viha juhtimise“ programmi, samateemalised vestlused ning psühholoogilise nõustamise. Vangla poolt esitatud iseloomustusest nähtuvalt on ta teinud kodutöid programmis korrektselt, vestlustel kinnitanud, et vägivald ei ole probleemilahendus ja analüüsinud enda viha põhjuseid. Ka kohtuistungil selgitas I. Kivi, et tema probleemiks on liigne impulsiivsus ning läbitud programmidest on olnud abi oma käitumise kontrollimisel. Siiski on maakohus leidnud, et kuna I. Kivil on kehtivaid distsiplinaarkaristusi, siis on omandatud teadmised üksnes teoreetilised ning igapäevaelus käitub isik jätkuvalt agressiivselt, impulsiivselt ja allumatult. Eelnimetatud käsitlusega ei ole võimalik nõustuda, kuna distsiplinaarkaristuste määramise aluseks olnud asjaolusid teadmata ei saa otsustada nende iseloomu ja raskuse üle.
20. I. Kivi on tõepoolest varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning on olulise osa oma elust veetnud vanglas. Samas annab I. Kivi endale aru põhjustest, mis on sellise elukäigu tinginud ning ta selgitas maakohtule oma tulevikuplaane. Süüdimõistetu leiab, et uute probleemide vältimiseks on mõistlik lahkuda senisest elukohast Tartus ja asuda elama maakohta, kus puudub senine tutvusringkond ning kus teda ning tema minevikku ei teata. Süüdimõistetul on olemas võimalus asuda tööle koheselt pärast vabanemist ning edaspidi (pärast elektroonilise valve tähtaja lõppemist) saada tulusam töökoht. Seega on I. Kivil konkreetsed ja realiseeritavad tulevikuplaanid, mis peaksid tagama selle, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Elektrooniline järelevalve kindlustab piisava ja põhjaliku kontrolli süüdimõistetu igapäevase tegevuse üle, tagab selle, et uute kuritegude toimepanemise oht on minimaalne ning motiveerib teda õiguskuulekalt käituma.
21. Tartu Ringkonnakohtu 06.05.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 16.05.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, sealhulgas menetluskulude võimalik nõue. Viidatud tähtajaks esitas kaitsja menetluskulude nõude. Ringkonnakohtu järeldused
22. Ka ringkonnakohus ei vabasta I. Kivi vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
23. Nimelt on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased, veenvad ja ammendavad. Ühtlasi ei ole maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on arusaadavalt põhjendanud, miks I. Kivi tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta. Sellest tulenevalt ei anna määruskaebuses märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja I. Kivi ennetähtaegseks vabastamiseks. 3
24. Esmalt nõustub kriminaalkolleegium maakohtuga selles, et I. Kivi puhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab I. Kivi nelja kehtivat distsiplinaarkaristust (viimati karistati 10.01.2019), millest ühel korral on teda karistatud lausa kartseriga. Arusaamatu on kaitsja poolt toodu nagu ei oleks teada, mille eest I. Kivi on distsiplinaarkorras karistatud – kahel korral on teda karistatud ähvardavate väljendite kasutamise eest ja kahel korral ebaviisaka käitumise eest. Seega ei ole I. Kivi tõepoolest kinnipidamiskohas suuteline ametnike korraldustele alluma ja neisse lugupidavalt suhtuma, mis tekitab kriminaalkolleegiumis tõsiseid kahtlusi, kas I. Kivi oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusperioodi ilma rikkumisteta läbima.
25. Samas ei saa eitada, et I. Kivi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka mõningaid positiivseid asjaolusid – omab vabanemise korral kindlat elukohta, läbinud kinnipidamiskohas sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja osalenud psühholoogilistel nõustamisel, samuti on osalenud vangla tööhõives. Samas ei kaalu eeltoodu siiski üle I. Kivist lähtuvat äärmiselt suurt uute kuritegude toimepanemise ohtu. Karistusregistri andmetel omab I. Kivi kahte kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas juba seitsmendat korda (kokku on I. Kivi vangistuses veetnud 20 aastat). I. Kivi on toime pannud äärmiselt eriliigilisi kuritegusid, olles mõjutatud majandusliku kasu saamisest, grupimõjust, alkoholist ning kehvast probleemide lahendamise oskusest. I. Kivi on korduvalt, sealjuures läbi eriliigiliste karistuste, üritatud õiguskuulekusele suunata, kuid tulutult. I. Kivi on erinevates situatsioonides ja olukordades valinud enda jaoks sobivaimaks lahenduseks kuritegude toimepanemise, mis viitab isiku impulsiivsusele ja tagajärgedega mitte arvestamisele. Seega ei ole välistatud, et majanduslike raskuste ilmnemisel või olles taaskord alkoholijoobes, asub I. Kivi sellest tingituna uusi kuritegusid toime panema. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka kriminaalhooldusele ja elektroonilisele järelevalvele allutamisest midagi sellist, mis aitaks täie kindlusega tagada I. Kivi õiguskuulekuse. Seda enam, et I. Kivi on juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid mõlemal korral pani katseajal toime uued kuriteod. Ka kindla töö – ja elukoha ning tulevikuplaanide omamine ei ole I. Kivi puhul midagi taolist, mis tagaks täie kindlusega tema õiguskuulekuse. Arvestades I. Kivi varasemat elukäik, on tal vabaduses olnud nii kindel elu – kui ka töökoht ja suure tõenäosusega ka mingisugusedki tulevikuplaanid, kuid hoolimata sellest jätkas isik õigusvastast käitumist, pannes toime uusi kuritegusid.
26. Kokkuvõtvalt, arvestades I. Kivi isikut ja tema varasemat elukäiku, on tema vabastamata jätmise peamiseks põhjuseks eelkõige temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemise oht. Kriminaalkolleegiumil puudub veendumus, et I. Kivi oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldustingimustele alluma, kuna isik on oma käitumisega korduvalt kinnitanud, et ta ei ole suuteline vabaduses seaduskuulekalt käituma, millest tulenevalt on tema ennetähtaegne vabastamine välistatud.
27. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 16.04.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
28. I. Kivi kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 60 eurot (sealhulgas käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 60 eurot I. Kivi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4