TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-974 Määruse kuupäev 24. mai 2019 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Arend Kaljuranna taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON Jätta

§ 15lg 8, HKMS § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Arend Kaljurand (edaspidi taotleja) esitas
2. mail 2019 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotletava õigusabi liigiks märgib A. Kaljurand isiku esindamine haldusmenetluses ja isiku esindamine halduskohtumenetluses. Taotleja märgib, et erinevates Eesti vanglates on talle tekitatud püsivaid tervisekahjustusi, sest vangla ametnikud on meedikute ettekirjutusi eiranud, samuti on isikule määratud vale ravi. Taotleja eesmärk on võimalikud muudatused vanglates tervishoiu küsimustes ja võimalusel ka kompensatsiooni saamine moraalsete ja füüsiliste kannatuste tekitamise eest.
3. Kohus mõistab taotleja tahet selliselt, et tema sooviks on saada õigusabi esindamiseks haldusmenetluses (

§ 10

lg 3¹) ja halduskohtule kaebuse koostamiseks (

§ 10lg 2).

Nimetatud taotluse läbivaatamine on halduskohtu pädevuses. 3.

§ 7

lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad

§ 7

lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. 4. Kohus leiab, et riigi õigusabi määramine vaidlustamaks vanglate erinevaid tegevusi ei ole antud juhul põhjendatud ning taotlus tuleb

§ 7lg 1 p-i 1 alusel rahuldamata jätta.

Taotleja ei ole riigi õigusabi taotlust sidunud konkreetse juhtumiga, mille raames oleks taotlejale enda 3-19-974 õiguste kaitseks riigi õigusabi tarvis. Taotleja märgib taotluses abstraktselt, et soovib riigi õigusabi ja toob välja rahulolematuse vanglate tegevusega. Halduskohtu hinnangul on taotleja võimeline esitama nii vanglale kui ka kohtule asjaolud selle kohta, milliste konkreetse toimingute või haldusaktidega tema õigusi rikuti ning mittevaralist kahju tekitati. Haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte, mis võimaldab organil taotlejale vajadusel selgitada, millised tõendid tuleb tal esitada. Vajadusel saab haldusorgan ise tõendeid koguda. Haldusorgan või -kohus selgitab enda initsiatiivil välja kehtiva õiguse ja võimaliku kohtupraktika, mille alusel võimalik nõue tuleb lahendada. Kohtu hinnangul on taotleja võimeline ise koostama menetlusdokumente, millest nähtub selgelt isiku tahe ja eesmärk. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on varasemalt esitanud halduskohtule kaebusi, milles on vaidlustanud erinevaid vangla toiminguid ja haldusakte. Seega ei ole tegemist haldus- ja halduskohtumenetluses kogenematu isikuga, kes vajaks riigi õigusabi korras esindajat. Antud juhul puudub alus arvata, et taotleja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. 5. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et taotlejale on tagatud piisavad võimalused vaidlustamaks vangla tegevust ka ilma riigi määratud advokaadita. Kohus jätab seetõttu riigi õigusabi taotluse rahuldamata. 6. Kohus peab vajalikuks siiski juhtida taotleja tähelepanu sellele, et kui ta soovib esitada tulevikus ka valeravi kohaldamisest tingitud kahjunõude, siis on sellise kaebuse läbivaatamine maakohtu pädevuses, sest vaidlus seondub tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud kahjuga. Hagiavalduse esitamiseks riigi õigusabi määramine on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ning

§ 10lg 2 alusel maakohtu pädevuses.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2