1-17-8660/72

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. mai 2019 1-17-8660 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Marko Puki (isikukood 38908132727) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Süüdimõistetu Marko Pukk, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Marko Pukk tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
5. oktoobri
6. a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi ning teda karistati 1 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti see vangistus kaetuks Tartu Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega mõistetud karistusega ning M. Puki liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud vangistust. Karistusaeg algas
9. augustil 2016 ja lõpeb
10. juulil
13. märtsil 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid M. Puki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur M. Puki vabastamist ei toeta. Maakohtu määrus
14. Tartu Maakohus jättis
15. mai
16. a määrusega M. Puki tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata.
17. Maakohus tõi välja, et M. Pukki on kriminaalkorras karistatud 7 korda (arhiveeritud kriminaalkaristused puuduvad), vanglas viibib ta teist korda. Varasemalt on M. Pukk toime pannud valdavalt varavastaseid kuritegusid. Samuti on teda karistatud narkootikumide ja psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kahel korral on teda karistatud vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise eest: rööv ja kehaline väärkohtlemine. Viimane süüdimõistmine oli taaskord varavastase kuriteo, s.o varguse eest. Kinnipeetava käitumine on olnud pikalt kriminaalne ning oma noore ea kohta on ta toime pannud arvukalt eriliigilisi kuritegusid, mis viitab temas juurdunud kuritegelikele mõtteviisidele. Kohtu hinnangul ei ole M. Pukis praeguse vangistuse ajal toimunud tema ennetähtaegselt vabastamiseks piisavad muutusi seaduskuulekuse suunas.
18. Maakohus leidis ka, et kuivõrd M. Puki töökogemus vabaduses on olnud napp ning ta on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, siis viitab see tööharjumuse puudumisele, soovile teenida kuritegelikult hõlptulu ning oskamatusele majanduslikult toime tulla. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis selgelt suurendab majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Ka on alarmeeriv, et vangla iseloomutusest nähtuvalt on isikul ebaadekvaatsed ootused sissetuleku osas (suur palk).
19. Maakohus märkis ka, et kinnipeetava iseloomustuse kohasel väljendab kinnipeetav küll sõnades soovi vanglasse enam mitte sattuda, kuid tegelikult ei mõista vajadust selleks elustiili muuta. M. Puki oskus probleeme lahendada on puudulik ning pigem mõtleb ta vaid enda vajadustele ja sellele, kuidas leida kiire lahendus. Tema motivatsioon "Tagasilanguse ennetamise" tugigrupis osalemiseks oli pigem väline. M. Pukk selgitas, et vastas küsimustele küll, kuid mida ei küsitud, selle kohta ei vastanud. Taoline käitumine osutabki isiku enda initsiatiivi ja huvi puudumisele, mis aga viitab sellele, et ta ei ole sügavamalt sellel teemal mõtisklenud, programmi mõju saab olla vaid vähene ning uimastisõltlasena tagasilanguse risk on piisavalt maandamata. Samas näitab see ka laiemalt, et M. Pukk ei ole valmis muutuste nimel vaeva nägema ja pingutama selleks, et tema elu saaks olema seadusekuulekas.
20. Positiivsena tõi kohus välja, et M. Pukil on elukoht, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud rehabiliteerivates tegevustes ning ta on avavanglas. Siiski on tema puhul retsidiivsusoht jätkuvalt liiga kõrge ja kirjeldatu ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Elukoht ja lähedased olid kinnipeetaval ka enne vangistust, kuid see ei hoidnud teda seadusekuulekal teel. Materjalidest nähtuvalt on kinnipeetav ka koos oma vennaga kuritegusid toime pannud. M. Pukk on varasemalt kriminaalhoolduse ajal korduvalt kontrollnõudeid rikkunud, mis viitab suutmatusele alluda kehtestatud reeglitele. Ka avavanglas oldud aeg on liialt lühike, et järeldada M. Puki suutlikust reeglite kohaselt käituda. Asja materjalidest ega isiku ütlustest ei ilmne, et eksisteeriks asjaolusid, mis võimaldaks loota, et tema käitumine seekord saab olema seadusekuulekas. Kindel ei saa olla, et M. Puki vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. MÄÄRUSKAEBUS
21. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Pukk, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada. M. Puki arvates ei ole tema vabastamata jätmine põhjendatud. Riigikohtu määrusest asjas nr 1-09-14104 lähtudes ei ole maakohtu määruses nimetatud mõjuvaid ja kaalukaid põhjusi tema vabastamata jätmiseks. Praeguseks on ta vanglas olnud 2 aastat 8 kuud, teinud järeldused edasiseks eluks, kahetseb süütegusid ja on otsustanud jätkata õiguskuulekalt. Vanglas on ta käitunud korrakohaselt ja täitnud täismahus individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning muud nõudmised. Ka on ta avavangla osakonnas, mis näitab tema usaldusväärsust ja seda, et vangistus on täitnud eesmärgi ning suunanud teda õigele teele. Tema vabastamine kriminaalhoolduse alla oleks otstarbekam kui karistuse lõpuni kandmine vanglas. Katseajaks saab talle määrata lisakohustusi ning kontrollida tema käitumist ning seda, kuidas ta vabaduses hakkama saab, kellega suhtleb ja kus käib. Seoses alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise probleemidega on ta nõus minema ravile ning läbima vajaliku programmi ja uuringud. Ta nõustub kõigi lisatingimustega, mida kohus soovib määrata. 2