Kriminaalasi nr 1-18-3620 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2019. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 13.05.2019. a) Kriminaalasja number 1-18-3620

§ 199

lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust;

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust;

§ 3314

järgi ning karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti raskeima karistuse suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 74lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata tingimusel, et Allan Mirka ei 1

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2 ja 5 alusel määratud lisakohustusi.

Pärnu Maakohtu 23.08.2018 määrusega pöörati Allan Mirkale Pärnu Maakohtu 22.05.

1. a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, mis oli 1 aasta vangistust, täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.10.2018 ja lõpeb 15.10.
2. Tartu Vangla esitas kohtule 10.04.2019 materjalid Allan Mirka tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Allan Mirka tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 10.05.
3. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toetanud Allan Mirka tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör teatas, et Pärnu Maakohtu menetluses on kriminaalasi nr 18267000980, kus isik on süüdistatav

§ 121lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 9 ja § 118 lg 1 p 1 järgi.

Allan Mirka avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav tunnistas, et tal on pooleli üks kriminaalasi, kuid ta ei tea, mis seisus see on. Väidetavalt mõistab ta, et ei saa iseseisvalt hakkama ja vajaks abi. Ta on võtnud ühendust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxja sooviks sinna minna. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Allan Mirka temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Allan Mirkat on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu varguste, kehalise väärkohtlemise ning karistusjärgse käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise eest. Oluline on, et esmalt vabastas kohus Allan Mirka karistusest tingimisi ja allutas käitumiskontrollile. Kuna süüdimõistetu ei tulnud toime kriminaalhooldusnõuete täitmisega, tuli karistus täitmisele pöörata. Vähetähtis ei ole seegi, et praegu on Pärnu Maakohtu menetluses kriminaalasi nr 1-19-3307, kus Allan Mirkale on esitatud süüdistus

§ 121lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 9 ja § 118 lg 1 p 1 järgi.

Karistuse kandmise ajal ei ole Allan Mirka kuriteoriske maandavaid tegevusi läbinud. Kuna karistuse pikkus on üks aasta, siis kinnipeetavale individuaalset täitmiskava ei koostata. Vanglas on süüdimõistetu käitumine olnud rikkumisteta. Vabanemise korral on Allan Mirkal võimalus minna elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxi pakutavale ajutisele eluasemele, mis on täiskasvanute varjupaik. Töökoht puudub, kuid sissetulekuks saab olema töövõimetoetus. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Allan Mirka vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik. Allan Mirka varasema elukäigu ja kuritegude toimepanemise asjaolude põhjal on piisavalt alust arvata, et vabanemise korral võib ta jätkata kuritegude 2