Tunnistada lubamatuks K-M Mi suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi maakohtu 29.08.2016.a otsuse täitmine Eesti Vabariigis.
lg 1 alusel võib käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas 08.01.2019.a. Harju Maakohtule Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ametist saabunud tunnistuse koos lisadokumentidega K-M Mi suhtes Helsingi maakohtu 29.08.2016.a kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks Eesti Vabariigis. K-M M mõisteti Helsingi maakohtu 29.08.2016.a otsusega nr 16/134131 süüdi üheksas kuriteos. Need kuriteod on järgmised: 1) 05.03.2016.a Espoos joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine; 2) 05.03.2016.a Espoos liiklusohu tekitamine; 3) 05.03.2016.a Espoos sõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta; 4) 11.06.2016.a Espoos raskes joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine; 5) 11.06.2016.a Espoos sõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta; 6) 31.07.2016.a Helsingis raskes joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine; 7) 31.07.2016.a Helsingis sõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta; 8) 07.08.2016.a Helsingis raskes joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine; 9) 07.08.2016.a Helsingis sõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta. Nimetatud tegudega pani K-M M toime kuriteod, mis on sätestatud Soome Vabariigi kriminaalseadustiku peatükis 23 §-s 3 (joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine), §-s 1 (liiklusohu tekitamine), §-s 10 (sõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta) ja §-s 4 (raskes joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine). K-M Mile mõisteti karistuseks 180 päeva vangistust (6 kuud), millest on seni juba kantud 23 päeva, kui ta oli käesolevas asjas kinnipeetud 07.08.2016-29.08.2016.a. Kohtuotsus jõustus 06.09.2016.a. Harju Maakohtus 13.05.2019.a toimunud istungil leidis prokurör, et Soome Vabariigi Helsingi maakohtu 29.08.2016.a otsuse tunnustamine ei ole võimalik, sest isikul on jäänud kanda vähem kui kuus kuud reaalset karistust, s.o 5 kuud ja 7 päeva.
p 7 kohaselt ei ole kohtuotsuse täitmine lubatud, kui süüdimõistetul isikul on kohtuotsuse Eestisse saabumise hetkel jäänud karistusest kanda vähem kui kuus kuud. Prokurör asus seisukohale, et kuna K-M M on osaliselt oma karistust juba kandnud ja järele jäänud karistus on vähem kui kuus kuud, siis seadus ei võimalda karistuse kandmist jätkata. Kaitsja nõustus prokuröri seisukohaga, kuid lisas, et kohtuotsuse tunnustamine on lubamatu ka seetõttu, et isik on karistatud muuhulgas liiklusohu tekitamise eest, mis ei ole kuritegu Eesti karistusseadustiku kohaselt. Samuti puudub kaitsja hinnangul kuriteokoosseis esimeses kahes juhtimisloata sõitmise episoodides ning otsus jõustus alles aastal 2016, mis tähendab, et väärteokaristuse täideviimine oleks Eesti karistusseadustiku järgi juba aegunud. Seega asus kaitsja seisukohale, et kohtuotsuse tunnustamine on keelatud ka
Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära prokuröri ja kaitsja seisukoha ning tutvunud kohtule esitatud materjalidega, leiab, et K-M Mi suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi Maakohtu 29.08.2016.a otsuse täitmine Eesti Vabariigis tuleb tunnistada lubamatuks. Helsingi Maakohtu 29.08.2016.a otsuse kohaselt on K-M M süüdi mõistetud Soome Vabariigi kriminaalseadustiku §-de 1, 3, 4 ja 10 järgi ning teda karistati 180 päeva (6 kuu) pikkuse vangistusega, millest K-M M kandis ajavahemikul 07.08.2016-29.08.2016.a ära 23 päeva vangistust. Kandmata karistuse suuruseks on seega 5 kuud ja 7 päeva vangistust.
p 7 kohaselt kohtuotsuse tunnustamine või isikule mõistetud karistuse täideviimine ei ole lubatud, kui süüdimõistetul isikul on kohtuotsuse Eestisse saabumise hetkel jäänud karistusest kanda vähem kui kuus kuud. Kuivõrd K-M Mil oli kohtuotsuse Eestisse saabumise hetkel jäänud mõistetud karistusest kanda vähem kui kuus kuud, s.o 5 kuud ja 7 päeva vangistust, siis esineb kohtu hinnangul alus jätta K-M Mi suhtes Soome Vabariigis tehtud otsus tunnustamata. Kuna K-M Mi suhtes tehtud Helsingi maakohtu otsuse tunnustamine ei ole juba lubatav üksnes
p 7 alusel, siis ei peatu kohus pikemalt teistel kaitsja poolt väljatoodud asjaoludel, mis võiksid samuti kaasa tuua selle, et kohtuotsuse tunnustamine ei ole lubatav. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1 p-st 2 ja § 50839 p-st 7 tunnistab kohus lubamatuks K-M Mi suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi maakohtu 29.08.2016.a otsuse täitmise Eesti Vabariigis. Käesolevas menetluses on ainsaks tekkinud menetluskuluks 100 eurot määratud kaitsja tasu õigusabi osutamise eest.
§-d 180-188 ei näe ette korda, kelle kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul lähtuda ka
lg-st 1, sest Eesti Vabariigi kohus ei mõista isikut süüdi, vaid ainult tunnistab ja täidab varasemalt juba tehtud ja jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Lisaks võtab kohus praeguses olukorras arvesse ka seda, et välisriigi 2 kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlust ei algatanud isik ise, vaid Soome Vabariik ning K-M Mil ei olnud antud menetluse algatamise ega läbiviimise osas mingit menetlust takistavat sõnaõigust. Samas näeb
lg 1 ette kaitsja osavõtu kohustuslikkuse liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses, kui otsustatakse 1) konfiskeerimisotsuse tunnustamist; 2) isiku vahistamist või vahistuses pidamist liikmesriigi kohtuotsuse täitmiseks; 3) isiku üleandmist karistuse kandmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on isikul õigus taotleda kaitsja osalemist ka sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel. Kuivõrd kriminaalmenetluse seadustikus puudub alus K-M Milt menetluskulude väljamõistmiseks ning võttes arvesse ka antud menetluse eripära, siis tuleb Eesti Vabariigil tekkinud riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.