← Eesti

1-19-3622/2

Obsah (6)§ 48911§ 50874§ 50872§ 50870§ 4896§ 50871

1-19-3622 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. mai 2019 Tallinna kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-19-3622 Kohtunik Külli Iisop Kriminaalasja sisu Soome V

§ 48911

lg 1 p 1 ja § 50872 alusel tunnistada lubatavaks J e g o r GRITSAK’i suhtes tehtud Soome Vabariigi Etelä-Karjala esimese astme kohtu 29.06.2017 otsuse (viitenumber 2017/126750) täitmine Eesti Vabariigis. 2.

§ 50874

alusel pööratakse Jegor Gritsakile mõistetud ja tasumata rahaline karistus summas 180 € (sada kaheksakümmend eurot) Eesti riigi tuludesse.

  1. Rahaline karistus ja menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank – EE932200221023778606; SEB Pank – EE891010220034796011; Luminor Bank – EE
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning maksekorralduse selgitusse: „1-19-3622, Jegor Gritsak, rahaline karistus“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus väljastada Jegor Gritsakile, Justiitsministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Harju Maakohtule esitada märuskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas 06.05.2019 Harju Maakohtule Soome Vabariigi Etelä-Karjala esimese astme kohtu 29.06.
  3. a otsuse nr R17/581 (viitenumber: 2017/126750) tunnustamiseks ja täitmiseks Jegor Gritsaki suhtes, keda karistati rahalise karistusega summas 180 eurot. Nimetatud otsus on jõustunud 29.07.2017.

§ 50872

lg 1 p 1 kohaselt rahatrahvi või rahalise karistuse tunnustamise ja täitmise käesoleva seadustiku §-des 4896–48911 sätestatud korras otsustab karistatud isiku elukoha järgne maakohus või elukoha puudumise korral Harju Maakohus. J. Gritsaki viimaseks teadaolevaks elukohaks taotluse ja rahvastikuregistri kohaselt on xxx. Seega on Harju Maakohtul pädevus otsustada isiku suhtes Soome Vabariigis tehtud otsuse tunnustamise ja täitmise üle. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega tuvastas, et süütegu, mille eest J. Gritsaki karistati ning mille eest mõistetud karistuse tunnustamist taotletakse, sisaldub

§ 50870

toodud süütegude loetelus.

§-s 50870 on nimetatud otsuse teinud riigis ette nähtud süüteod, mille puhul on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi. Käesoleval juhul on kohtule esitatud tunnistuses Soome Vabariigi poolt märgitud, et J. Gritsaki poolt toime pandud süüteo puhul on tegemist liiklussüüteoga.

§ 50870

p 2 kohaselt on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus liiklussüüteo, sealhulgas süütegude eest, mis seonduvad töö- ja puhkeaja ning autoveo ohutus- ja sõiduaja nõuetega. Seega ei pea kohus käesoleval juhul tulenevalt

§ 50870p-st 2 kontrollima, kas J.

Gritsaki poolt toimepandud süütegu on karistatav ka Eesti Vabariigis. Jegor Gritsakit karistati Soome Vabariigis raskes joobeseisundis olles sõiduki juhtimise eest. Teo kirjelduse järgi juhtis J. Gritsak 25.05.2017 Soomes Lappeenrantas sõidukit, olles tarvitanud alkoholi sellisel määral, et alkoholisisaldus tema 1 liitris väljahingatavas õhus pärast sõitu oli vähemalt 0,66 milligrammi. Samuti juhtis J. Gritsak sõidukit omamata juhiluba. Sellise teo eest karistati J. Gritsakit karistusseadustiku ptk 23 § 4; 2 ja 23 § 10 järgi.

§ 4896

lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad

§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Kohtule esitatud materjalidele tuginedes ei esine kohtu hinnangul

§-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid. Ühtlasi nähtub kohtule esitatud tunnistusest, et J. Gritsaki suhtes tehtud otsus on jõustunud 29.07.2017. Samuti ei ole kohtul käesoleval juhul alust arvata, et Soome Vabariigi otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus. Tunnistuse kohaselt esitati J. Gritsakile 26.05.2017 isiklikult kohtukutse ning seega teavitati teda sellest, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, mille tulemusena tema suhtes nimetatud otsus tehti, ja teda teavitati sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule. Seega

§-s 477 nimetatud välisriigi otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohtu hinnangul ei esine antud asjas ka välisriigi kohtulahendi tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid

§ 50871mõttes.

Sealjuures on kohtule esitatud tunnistuses märgitud, et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes sama teo eest otsust väljastatud ja otsust ei ole täidetud. Samuti on käesoleval juhul tunnustatava ja täidetava rahalise karistuse summa suurem kui 70 eurot. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kuivõrd käesoleval juhul ei esine

§ 4896

lg 3 kohaselt rahalise karistuse tunnustamist ja täitmist välistavaid asjaolusid ega

§ 50871

mõttes tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid, siis lähtuvalt

§ 48911

lg 1 p-st 1, § 50870 ning §-st 50872 tuleb Soome Vabariigi Etelä-Karjala esimese astme kohtu 29.06.2017 otsuse täitmine J. Gritsaki suhtes tunnistada lubatavaks.

§ 50874

kohaselt kantakse rahalise karistuse määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha Eesti riigi tuludesse, sest käesoleval juhul ei ole Eesti Vabariik ja Soome Vabariik leppinud kokku teisiti. Seega tuleb J. Gritsakilt Soome Vabariigi Etelä-Karjala esimese astme kohtu 29.06.2017 otsusega nr R17/581 väljamõistetud rahaline karistus summas 180 eurot kanda Eesti riigi tuludesse. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.