Obsah (4)
§ 181§ 7§ 424§ 175KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 24. aprill 2019.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-10257 (18278000814) Kohtunik Marju Persidskaja Sekretä
) § 306, § 309 lg-st 2, § 311 ja § 314, kohus otsustas: 1. Mõista Kiur Hansen õigeks süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi. 2.
§ 181
lg 1 alusel jätta kaitsjatasu 836,40 eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulu 123 eurot ja kutsete saatmise kulu 3,41 eurot, so Kiur Hanseni menetluskulu kokku summas 962,81 (üheksasada kuuskümmend kaks eurot ja kaheksakümmend üks senti) eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis 17.05.2019.a alates kella 10.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Käesolevas kriminaalasjas Kiur Hansenit süüdistatakse selles, et tema 11.03.2018 kella 02:40 paiku juhtis Elvas Nõlvaku tänaval mootorsõidukit Saab 9-5 reg nr XXX, olles narkootiliste ainete tetrahüdrokannabinooli metaboliit ja amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Kiur Hansen rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellega pani Kiur Hansen toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokurör asus seisukohale, et kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud, et Kiur Hansen on pannud toime talle süüksarvatava narkootilise aine joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise. Prokurör palus Kiur Hanseni süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust, mida KarS § 74 lg 1 alusel mitte täitmisele pöörata, kui Kiur Hansen ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uusi kuritegusid ja täidab kriminaalhooldusnõudeid. Lisaks palus prokurör KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada Kiur Hansenit katseajal mitte tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning KarS § 50 lg 1 kohaldada Kiur Hansenile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks. Süüdistatav Kiur Hansen avaldas, et süüdistus on talle arusaadav. Ta ei tunnista ennast süüdi. Ta käis 2018.a märtsi alguses Hollandis sõbraga autot toomas ning seal pidustuste käigus sai ilmselt tarvitatud erinevaid seal riigis lubatud narkootikume. Seetõttu võis see uriiniproov viidata mingisugustele ebakõladele. Kaitsja oli seisukohal, et süüdistus ei ole tõendamist leidnud. Narkojoobe puhul on asi tunduvalt keerulisem, kui alkoholijoobe tuvastamise puhul ja seda juba pikemat aega. Toimikus ei ole ühtegi tõendit selle kohta, kas, kuidas ja mismoodi on fikseeritud konkreetse proovi võtmine, selle allkirjastamine, pakendamine ja saatmine ekspertiisiasutusse. Päevi on vahet selles osas, millal see uriin liikus kusagil. Me ei tea, mis ja kuidas on toimetatud Kiur Hanseni uriiniprooviga ja kuidas on Kiur Hanseni proov liikunud ekspertiisiasutusse ning kas ta oli koos teiste proovidega, kes selle üldse viis, kus see vastu võeti ja üle anti. Oluline on ka KorS § 41 lg 13, mis sätestab, et bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuste ning isiku 2
(10)terviseseisundi kirjeldamise protokolli põhjal annab riiklik ekspertiisiasutus hinnangu isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta. Käesoleval juhul on ekspert tuginenud kahele asjale: 10.04.2018.a ülekuulamise protokoll ja 11.03.2018.a kell 04.41 teostatud terviseseisundi kirjeldamise protokoll. Ei saa aru, mis valemiga jõuab eksperdi kätte antud asja kontekstis politseiniku ülekuulamise protokoll, kui tal õigust sellist dokumenti näha ei ole. Eksperdi töövahendiks saab olla vaid terviseseisundi kirjeldamise protokoll ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri. Kui võtta ainult terviseseisundi kirjeldamise saatekiri, ei saa aru, mis tunnused seal on, mis viitavad täiesti üheselt narkojoobele. Olemasolevate näitude ja kirjelduste põhjal ei ole võimalik ümberlükkamatult tõendada, et Kiur Hansen oli narkojoobes. Küll aga viitavad narkootilise aine tarvitamise tunnustele tema uriinist leitud ainete näidud. Samas tuleb teha vahet narkojoobel ja narkootilise aine tarvitamise tunnustel. Kiur Hansen selgitas, miks tema uriinis võivad need jäägid olla. Kiur Hanseni puhul on tegemist emotsionaalse ja võiks isegi öelda, et kiiresti ärrituva isikuga, aga kaitsja küll selles narkojoovet ei kahtlusta. Olukorras, kus isik on allutatud sunnile, ei ole imekspandav vererõhu tõusmine või pulsisageduse suurenemine.
§ 7
lg 3 alusel tuleb kõik menetluses kerkinud kahtlused tõlgendada Kiur Hanseni kasuks ja ta temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. KOHTU SEISUKOHT UURITUD TÕENDITE, SÜÜDISTUSE KVALIFIKATSIOONI JA TÕENDATUSE OSAS
§ 424
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et 11.03.2018. a kella 02.40 paiku peatas politsei Elva linnas Nõlvaku tänaval mootorsõiduki Saab 9-5 reg.nr. XXX , mida juhtis Kiur Hansen. Seda tõendavad Kiur Hanseni ja tunnistaja A. R. ütlused ning 11.03.2018.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt. Kiur Hansen selgitas antud ütlustes, et 11.03.2018.a öösel käis ta sõpradega Elvas saunas. Enne kinnipidamist viskas ta ühe sõbra koju ja oli teist koju viskamas. Kinni peeti ta öösel. Ta kinni pidanud A. R. on talle tuttav, kuna ainult A. R. peatabki teda Elvas. Peatumismärguanne anti talle vilkuritega. Tunnistaja A. R. andis ütlusi, et ta on Kiur Hanseniga tööalaselt kokku puutunud. Ta kontrollis liiklusjärelevalve käigus Kiur Hansenit 11.03.2018.a kella 02.40 ajal Elva linna Nõlvaku tänaval. Kiur Hansen juhtis halli värvi Saabi. Tähelepanu äratas see, et Kiur Hansen sõitis aeglaselt, mis pole keelatud, aga ta on varem näinud, et narkojoobes isikud võivad teinekord väga aeglaselt sõita. Nad viisid nii Kiur Hanseni kui ka temaga koos autos olnud isiku Raja tn 31 ja auto arvatavasti teisaldati. 3
(10)11.03.2018.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt kõrvaldati Kiur Hansen 11.03.2018.a kella 02.40 ajal kuni põhjuse äralangemiseni sõiduki Saab 9-5 reg.nr. XXX juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 1 alusel, kuna oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid. Kiur Hansenil taotlusi ei olnud ning otsus on allkirjastatud nii Kiur Hanseni kui ka politseiametniku A. R. poolt. 11.03.2018.a kell 05.55 koostatud sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist nähtuvalt teisaldati sõiduk Saab 9-5 reg.nr. XXX , mis asus XXX, hoiukohta aadressile Tähe 106A, Tartu, kuna sõiduki juht Kiur Hansen on juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 1 alusel, sest on alust arvata, et isik on tarvitanud narko- või psühhotroopseid aineid. Vaidlus on, kas Kiur Hansen juhtis 11.03.2018.a kella 02.40 paiku Elvas Nõlvaku tänaval mootorsõidukit Saab 9-5 reg.nr. XXX , olles narkootiliste ainete tetrahüdrokannabinooli metaboliit ja amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Siinkohal märgib kohus, et ei pea võimalikuks Kiur Hanseni poolt narkootiliste ainete tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise tõendamiseks kasutada prokuröri poolt viidatut selles osas, et karistusregistri teatisest nähtuvalt on 11.03.2018.a kuupäeva osas Kiur Hanseni suhtes tehtud 06.06.2018.a väärteomenetluses otsus, millega teda karistati NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest. Kohus ei pea seda võimalikuks, kuna kohtule ei ole nimetatud väärteootsust tõendina esitatud ning seetõttu, et isegi, kui Kiur Hansen omas nimetatud kuupäeval narkootilist ainet, siis ei saa kohtu hinnangul selle alusel lugeda tõendatuks Kiur Hanseni poolt mootorsõiduki juhtimist narkootiliste ainete tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Ehk siis ei tõenda narkootilise aine või ainete omamine nende tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis olemist. Tunnistaja A. R. ütluste kohaselt esinesid Kiur Hansenil joobetunnused, mis seisnesid selles, et tal oli silmade punetus, alkoholi lõhn suust ja tasakaaluhäired autost väljudes ja politsei sõidukisse, mis oli umbes 6-7 meetri kaugusel, tulles polnud Kiur Hanseni sammud päris sirged. Nad tuvastasid indikaatorvahendiga Kiur Hansenil jääknähud: 0,10 mg/l oli algul ja tõenduslikuga jäi 0,08 mg/l kohta. Siis nad vaatasid välistest nähtudest, et Kiur Hansenil võivad olla narkojoobe tunnused. Narkojoobele viitas see, et pupill reageeris aeglaselt: nad lasid valgust silma suunas, mitte otse silma, vaid silma kõrvale ja pupill ahenes väga aeglaselt. Pupill oli loomulikust suurem ja aeglasem. Talle teadaolevalt viitab see narkojoobe tunnusele, narkootilise aine tarvitamise tunnusele. See ei saa olla tingitud muust kui narkootilise aine tarbimisest. Kahtlust äratas ka see, et Kiur Hansen ise ütles, et tuli saunast, et selle pärast silmad punetavad. Silmavalged olid hästi punased. Samuti oli Kiur Hanseni käitumine väga muutuv ja meeleolu vahelduv: kord oli pahane, kord püüdis ära rääkida. Tasakaaluhäire viitas narkojoobele, kuna see ei saanud alkoholist olla, sest seda oli liiga vähe: inimene hakkab tuikuma suurema alkoholijoobega, siis tekivad koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired. Kiur Hanseni koordinatsioonihäired olid kerged. Nad toimetasid Kiur Hanseni ekspertiisi narkojoobe tuvastamiseks. Ta ei mäleta, et oleks olnud vaidlust, et Kiur Hansen oleks keeldunud uriiniproovi andmast. Kui isik keeldub, saab sunniga võtta, aga sundi otseselt kasutada vaja ei olnud. Kiur Hansen tunnistas, et oli saunas õlut joonud ja et oli saunas natukene savu teinud, kanepit tarbinud. Tunnistaja A. R. ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks, kuivõrd tunnistaja selgitas istungil, et Kiur Hansen kinnitas kohapeal, et ta oli saunas natukene savu teinud, avaldati tema 10.04.2018.a ülekuulamise protokollist osa: „juht K. Hansen tunnistas õlle joomist“. Seepeale 4
(10)avaldas tunnistaja, et ilmselt ei rääkinud ta uurijale, et Kiur Hansen tunnistas ka kanepi tarvitamist, kuna tal polnud meeles või ei pidanud ta seda vajalikuks. Riigikohus on selgitanud, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles erinevad diametraalsed vastuolud. Seejuures peab kohus veenvalt põhjendama, missugused on need konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada.1 Kohtu hinnangul on tunnistaja A. R. selgitus, et ta võis uurijale ütlusi andes mitte rääkida sellest, et Kiur Hansen tunnistas kanepi tarvitamist, kuna tal ei olnud meeles, igati arusaadav. A. R. andis kohtueelses menetluses ütlusi 10.04.2018.a, so seega peaaegu kuu aega pärast seda, kui ta oli Kiur Hanseni Elvas Nõlvaku tänaval liiklusjärelevalve teostamise käigus kinni pidanud. A. R. näol on tegemist liikluspolitseinikuga, kes ilmselt Kiur Hanseni kinnipidamise ja ülekuulamise vahepealsel ajal puutus kokku väga erinevate olukordade ja isikutega, mistõttu ei pruukinud talle Kiur Hanseni kinnipidamise asjaolud, sh tema poolt kinnipidamisel avaldatu olla kohtueelses menetluses ütlusi andes enam selle detailides meeles. Isegi, kui võtta arvesesse, et nii A. R. enda kui ka Kiur Hanseni poolt avaldatu pinnalt on selge, et nad on korduvalt üksteisega kokku puutunud. Ka selgitus, et tunnistaja ei pruukinud pidada vajalikuks avaldada uurijale, et Kiur Hansen tunnistas kanepi tarvitamist, on kohtu hinnangul võimalik, kuivõrd kohtule ei ole teada, milliseid küsimusi uurija tunnistajale ülekuulamisel esitas. Seega on võimalik nii see, et tunnistaja, arvestades talle esitatud küsimusi, ei pidanud ise vajalikuks märkida, et Kiur Hansen tunnistas kanepi tarvitamist, kui ka see, et tal ei olnud see asjaolu lihtsalt meeles. Eelnevale tuginedes ei väära antud järeldust kohtu hinnangul ka kaitsja poolt viidatu, justkui asjaolu, et A. R. oli uurija juures ütlusi andmas, kuna isikul oli narkojoove, oleks tunnistaja pidanud sellist asjaolu eriti mäletama ja uurijale avaldama. Süüdistatav Kiur Hanseni ütluste kohaselt lasti tal kinnipidamisel kõigepealt puhuda ja ta puhus, roheline tuli läks põlema. Ta oli tarvitanud alkoholi: ühe väikese või paar õlut saunas. Ta tunnistas seda. See oli 2-4 tundi tagasi. Kui indikaatorvahendil süttib roheline tuli ja politseinik väidab, et olete joobes, pole tal selle politseinikuga rohkem midagi rääkida. Kanepit või mingeid aineid ta sellel päeval saunas ei tarvitanud. Tema ei ole ei alkoholi- ega narkojoobes sõitnud. Tegemist oli Kalda tänavaga, mis on hullult kaldu ja väljas oli talv ja jää ning tal olid saapad lahtiste paeltega jalas, seega võis ta tõesti libastuda või koperdada jää peal. Talle valgust silma ei lastud ja mitte mingit tuvastamist ei toimunud. Enne seda sündmust käis ta just Hollandis auto järel ja tarvitas seal kõike, mis lubatud on. Võis juhtuda, et ta tarvitas Amsterdamis peo käigus nii amfetamiini kui kanepit. Ta ei tarvita süstimise teel, kanepit suitsetab. Ta ei tarvita selliseid aineid tihti. Ta katsub ka alkoholi mitte tarvitada, kuid kui tarvitab, siis pigem õlut. KorS § 37 lg 1 p 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholi piirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamine. Seega, arvestades tunnistaja A. R. poolt ütlustes avaldatut, et tal tekkis pärast indikaatorvahendiga Kiur Hansenil alkoholijoobe esinemise kontrollimist ning tulenevalt Kiur 1 Riigikohtu 20.04.2015.a lahend nr 3-1-1-25-15, p 7 5
(10)Hanseni käitumisest kahtlus, et Kiur Hansen võib olla narkojoobes, esines KorS § 37 lg 1 p 1 mõttes piisav alus Kiur Hansenil joobeseisundi esinemise kontrollimiseks ning selleks Kiur Hanseni Raja tn 31 aadressile ekspertiisi toimetamiseks. KorS § 41 lg 1 alusel võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise organismis indikaatorvahendi abil või toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse. Toimikus olevast joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvalt toimetati Kiur Hansen 11.03.2018.a proovi võtmiseks SA TÜK Psühhiaatriakliinikusse ning toimikus olevast terviseseisundi kirjeldamise protokollist nähtuvalt viidi ka Kiur Hanseni läbivaatus läbi SA Tartu Ülikooli Kliinikumis. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lg 1 alusel vastu võetud haiglavõrgu arengukava § 2 lg 1 p 2 kohaselt kuulub haiglate loetellu SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Seega oli Raja tn 31 asuv SA TÜK Psühhiaatriakliinik, kuhu Kiur Hansen ekspertiisi teostamiseks toimetati, pädevaks tervishoiuteenuse osutajaks. 11.03.2018.a terviseseisundi kirjeldamise protokollist nähtuvalt teostati Kiur Hanseni läbivaatus 11.03.2018.a kell 04.41 ja läbivaatuse põhjuseks oli joobeseisundi tuvastamine. Sellest nähtub, et Kiur Hanseni välimus oli läbivaatuse teostamise hetkel korrapärane. Tema käitumise osas on toodud, et ta oli: žestikuleeriv, niheleb toolil, köhatab, istub käed ristatult enda ees, kohati lõbustatud-naljatleva hoiakuga. Kiur Hansen oli selge teadvusega, orienteeritud ajas, kohas ja situatsioonis ning mäletas viimaste tundide sündmusi üldjoontes korrektselt. Kiur Hansen ei teadnud endal olevat terviseprobleeme, pole ammu arstil käinud, avaldas, et võib-olla on tarvitanud aspiriini laupäeva hommikul. Kiur Hanseni silmad olid hüpereemilised, pulss oli 159/107 mmHg, vererõhk frekvents 103x/min ja hingamissagedus oli normis. Kiur Hanseni kõne oli selge, pupillid ühesuurused ja reageerisid valgusele ning nüstagmi ei esinenud. Kiur Hanseni tasakaal oli üldiselt stabiilne, kuid osalt tantsisklevlõbustatud ning Rombergi asendis seisis kindlalt, kuid niheles, kand-varvas kõnni sirgjoonel sooritas mõningase ebakindlusega, kuid tantsisklevalt, sõrm-nina katse sooritas kindlalt ja täpsemad liigutused samuti kindlalt. Neuroloogilist ega muud leidu ei tuvastatud. Enda sõnul ei pole Kiur Hansen elus kordagi narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitanud. Kiur Hansenilt võeti proovimaterjalina uriin. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast, uuringuakt 364T, nähtuvalt leiti 11.03.2018.a kella 04.00 ajal Kiur Hansenilt võetud uriiniproovist amfetamiin ja tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lõuna-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnisson on 10.04.2018.a andnud hinnangu Kiur Hansenil joobeseisundi olemasolu või selle puudumise kohta, leides, et Kiur Hansenil esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. KorS § 41 lg 13 sätestab, millele tuginedes riiklik ekspertiisiasutus isiku joobeseisundi olemasolule või puudumisele hinnangu andmisel tugineda võib. Antud sätte kohaselt on sellisteks lubatud alusmaterjalideks bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuste ning isiku terviseseisundi kirjelduse protokoll. Käesoleval juhul on näha, nagu süüdistatav Kiur Hanseni kaitsja korrektselt märkis, et ekspert on hinnangu andmisel tuginenud tunnistaja A. R. 10.04.2018.a ülekuulamise protokollis fikseeritule, 11.03.2018.a kell 04.41 terviseseisundi kirjeldamise protokollis sedastatule ja 6
(10)joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 364T Kiur Hanseni uriinist leitule. Kohus nõustub kaitsjaga, et eksperdi käsutuses ei oleks tohtinud tunnistaja A. R. 10.04.2018.a ülekuulamise protokolli olla ning kui ka oli, siis KorS § 41 lg 13 alusel ei oleks ekspert nimetatud protokollile joobeseisundi esinemisele või mitteesinemisele hinnangu andmisel tugineda. Erinevalt prokurörist leiab kohus, et ainuüksi asjaolu, et tunnistaja A. R. ütlused selles osas ei oma prokuröri hinnangul tähtsust, kuivõrd tunnistajal puudub pädevus hinnata, kas isik oli joobes või mitte, ei ole aluseks, mis võimaldaksid antud eksimusele tähelepanu mitte pöörata. Nimelt leiab kohus, et kuivõrd tunnistaja A. R. poolt tajutu on eksperdi poolt hinnangusse märgitud, siis ei ole võimalik üheselt väita, et ekspert ei olnud hinnangu andmisel tunnistaja A. R. poolt tajutust mõjutatud või ei tuginenud lõppastmes valdavas osas tunnistaja A. R. poolt tajutule. Seega on ekspert kohtu hinnangul võtnud joobeseisundi esinemisele hinnangu andmisel lubamatult aluseks tunnistaja A. R. 10.04.2018.a ülekuulamise protokollis märgitu. Isegi, kui jätta kõrvale see, et ekspert on joobeseisundi esinemisele hinnangu andmisel lubatu kõrval võtnud lubamatult aluseks ka tunnistaja A. R. 10.04.2018.a ülekuulamise protokolli, on kohus seisukohal, et eksperdi antud hinnangu alusel ei saa lugeda tõendatuks, et Kiur Hansen juhtis 11.03.2018.a kella 02.40 paiku Elvas Nõlvaku tänaval mootorsõidukit tetrahüdrokannabinooli metaboliit ja amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Kuigi ekspert on hinnangus kajastanud uriinist leitu kõrval ka Kiur Hanseni kohta terviseseisundi kirjeldamise protokollis märgitut, ei saa kohus aru, millised nendest tunnustest kas eraldivõetuna või koos kinnitavad eksperdi hinnangul Kiur Hansenil narkootilise, psühhotroopse või mõne sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobe esinemist. Tõesti leiti Kiur Hanseni uriinist amfetamiini ja tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH), kuid alkoholi, narkootikumide või psühhotroopse aine tarvitamine ei tähenda automaatselt isikul ka joobeseisundi esinemist, sest mõisted tarvitamine ja joove pole samatähenduslikud.2 Seega ei tähenda ainuüksi narkootilise aine uriinist leidmine või ka selle tarvitamine automaatselt tarvitamisest tingitud joobe olemasolu. Kohus ei kahtle eksperdi pädevuses joobeseisundile hinnangut anda, kuid leiab, et eksperdi hinnangust peaks üheselt välja tulema, mille alusel ekspert lõppjäreldusena joobe olemasolu jaatab. Seega käesoleval juhul peaks nii kohtule kui ka menetlusosalistele olema üheselt selge, kuidas ekspert nimetatud järeldusele jõudis, st, millised Kiur Hanseni terviseseisundi kirjeldamise protokollis kajastatud andmed koosmõjus tema uriinist leituga näitavad eksperdi hinnangul üheselt Kiur Hansenil joobe esinemist. Kohus, vaadates eksperdi hinnangut, selles sisalduvat Kiur Hanseni terviseseisundi protokollis märgitu kohta ning vaadates terviseseisundi kirjeldamise protokolli eraldi ning koos Kiur Hanseni uriinist leitud tulemusega, sellest aga aru ei saa, kuidas ekspert nimetatud järeldusele jõudis. Nimelt, kuigi Kiur Hanseni uriinist on narkootilisi aineid leitud, siis ei ole kohtu hinnangul sellest koosmõjus terviseseisundi kirjeldamise protokollis märgituga võimalik teha ühest ja kindlat järeldust, et Kiur Hansen ka tõepoolest narkootiliste ainete tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis oli, kui ta süüdistuses toodud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtis. Terviseseisundi kirjeldamise protokollis ei ole märgitud midagi, millest järelduks, et Kiur Hansenil oleks esinenud selline kehaliste või psüühiliste funktsioonide häirumine või muutumine, mille alusel saaks väita, et tal esines joove. Eriti kui arvestada siinjuures ka süüdistatava kaitsja poolt märgitut, et Kiur Hansen ongi emotsionaalne ning suhteliselt kergesti ärrituv, mida kinnitas istungil ka süüdistatav ise ning milles oli kohtul võimalik ka kohtuistungil vahetult veenduda. Veelgi enam, kohtu hinnangul on ilmselge, et olukorras, kus isik on toimetatud joobe tuvastamiseks ekspertiisiasutusse, võib tema üldine käitumine olla tavapärasest erinev, sh ka närviline ja tantsisklev ning samuti võib sellise olukorra tulemusena sageneda, nagu ka kaitsja märkis, isiku pulss ja kõrgeneda vererõhk. 2 Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 424 komm. 7 7
(10)Kohtu hinnangul väärivad tähelepanu ka kaitsja väited, milles ta seab kahtluse alla Kiur Hansenilt võetud uriiniproovi käitlemise vastavalt bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korrale (edaspidi Kord). Tunnistaja A. R. ütluste kohaselt oli ta üldiselt ikka psühhiaatriakliinikus, kui menetlustoiminguid teostati, juures. Psühhiaatriakliinikus võetakse uriiniproov ja tehakse joobe tuvastamiseks testid. Ilmselt oli ta, kui psühhiaater Kiur Hansenit läbi vaatas, juures. Ta ei mäleta, kumb enne oli, kas isiku vaatlus arsti poolt või uriiniproovi võtmine. Tavaliselt on uriiniproov enne ja siis arst vaatab. Uriiniproov läheb ekspertiisi. Temale teadaolevalt toimetab uriiniproovi ekspertiisi meditsiiniasutus. Nemad sellega kokku ei puutu. Nad näevad uriiniproovi käitlemist: pakendatakse ja võetakse allkiri. Ta ei mäleta, kas see oli taga- või eesruumis, ükskõik, võetakse purgi peale allkiri ja kui keeldub, siis kirjutatakse, et keeldub ja siis pakendatakse see kilekotti, suletakse. Ta arvab, et nägi käesoleval juhul pakendamist pealt, aga ta ei mäleta. Ei ole konkreetselt meeles. Ta ei mäleta, et pakendamisel oleks mingisuguseid probleeme olnud. Süüdistatav Kiur Hanseni ütluste kohaselt vormistati dokumendid siis, kui olid uriiniproovis ära käinud. Haiglas võtsid protseduurid aega rohkem kui paar tundi. Enne oli uriiniproov. Ta ei vaielnud sellele vastu- ei sellele, kui uriiniproovi võeti ega sellele, kui psühhiaater tema käitumises joobe tunnuseid määras. Talle tundus see, kuidas see tops käest-kätte liikus, kahtlane: üks andis teisele, teine andis kolmandale ja kolmas andis talle. Ta luges, et see peaks steriilne olema. Talle anti tops, ta lasi topsi ja siis kirjutas allkirja. Ta ei mäleta, kuhu ta selle allkirja kirjutas. Kokku andis allkirju vist paar tükki. Psühhiaater vaatas ta läbi, seal mingit vaidlust ei tekkinud. Ta ei mäleta täpselt, kas psühhiaater näitas talle seda dokumenti, mis ta vormistas ja kas ta allkirjastas selle. Viidatud Kord sätestab küllaltki detailselt ka uriiniproovi võtmise, uriinitopsi sulgemise, pitseerimise ja märgistamise korra. Korra § 6 lg 3 järgi tehakse uriiniproovi võtmisel järgmised toimingud: prooviandjal lastakse pesta, loputada ja kuivatada käed; volitatud isik annab prooviandjale uriinitopsi, saadab ta proovivõtmise kohta ja jälgib, et prooviandja ei pääseks veeallika juurde; kui prooviandja ei ole suuteline urineerima, antakse talle uriini tekke soodustamiseks juua vett; pärast uriinitopsi täitumist vajalikus koguses proovimaterjaliga võtab volitatud isik uriinitopsi prooviandjalt vahetult vastu; volitatud isik markeerib uriinitopsi märgumiskindla sildi või veekindla kirjutusvahendiga. Korra § 6 lg 4 kohaselt märgib volitatud isik saatekirja prooviandja ebatavalise käitumise ja muud ilmingud ning proovimaterjali võltsimise kahtluse korral kohustatakse prooviandjat uuesti uriiniproovi andma. Korra § 6 lg 7 kohaselt peab uriinitops uriiniproovi võtmisest kuni turvapakendisse sulgemiseni olema prooviandjale nähtav. Korra § 10 lg 2 sätestab, et volitatud isik sulgeb uriinitopsi ja markeerib selle märgumiskindla sildi või veekindla kirjutusvahendiga. Üle uriinitopsi kaane kleebitakse turvakleebis nii, et kleebise üks ots ulatub topsi kaanele ja teine topsi küljele. Turvakleebisele võetakse eelnevalt prooviandja allkiri. Allkirja andmisest keeldumine või terviseseisundi tõttu allkirja andmata jätmine märgitakse saatekirja ja prooviandja asemel allkirjastab turvakleebise volitatud isik. Käesoleval juhul ei ole joobeseisundi tuvastamise saatekirjas märgitud ebatavalist käitumist ega muud, mis annaksid aluse kahtlustada proovimaterjali võltsimist, kuid arvestades eelnevalt toodud tunnistaja A. R. ja süüdistatav Kiur Hanseni poolt antud ütlusi seoses ekspertiisiasutuses Kiur Hansenilt proovimaterjali võtmisega ei ole siiski võimalik kindlaks 8
(10)teha, kas Kiur Hansenilt proovimaterjali võtmine toimus kooskõlas Korra §-dega 6 ja
- Lisaks ei ole joobeseisundi tuvastamise saatekirjale lisatud fotot Kiur Hanseni poolt kasutatud uriinitopsist, mille alusel oleks võimalik saada kinnitust, kas uriinitops oli suletud ja pitseeritud nõuetekohaselt. Samuti ei ole, arvestades süüdistatava Kiur Hanseni poolt antud ütlusi, et ta ei mäleta, kuhu ta allkirja kirjutas, tuvastatav, kas süüdistatav andis allkirja turvakleebisele või allkirjastas selle prooviandja asemel volitatud isik. Peale selle, kuigi süüdistatav Kiur Hansenilt võeti proov 11.03.2018.a, siis nähtub joobeseisundi tuvastamise saatekirjast, et proovimaterjal võeti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt vastu 20.03.
- Seda, kus Kiur Hansenilt võetud uriiniproov enne selle ekspertiisiasutuse poolt vastuvõtmist oli, kriminaalasjas olemasolevate tõendite pinnalt tuvastada võimalik ei ole. Mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 5 lg 5 alusel hindab mõõtja pädevust SA Eesti Akrediteerimiskeskus ja SA Eesti Akrediteerimiskeskuse andmetel on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut akrediteeritud ja omab ka narkootilise aine määramise pädevust. Samas on kohus seisukohal, et kuna kohtu käsutuses olevate materjalide pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kas volitatud isik markeeris uriinitopsi märgumiskindla sildi või veekindla kirjutusvahendiga, kas uriinitops oli uriiniproovi võtmisest kuni turvapakendisse sulgemiseni süüdistatavale nähtav, kas turvakleebis oli üle uriinitopsi kaane kleebitud nii, et kleebise üks ots ulatus topsi kaanele ja teine topsi küljele, samuti ei ole tuvastatud, kas turvakleebisele võeti eelnevalt Kiur Hanseni allkiri või allkirjastas selle süüdistatava asemel volitatud isik, siis ei ole mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. Mõõtmise on küll teinud pädev mõõtja, aga ei ole tuvastatav, kas pädev mõõtja järgis ka asjakohast mõõtemetoodikat ehk KorS §-s 41 ja Korra §-des 6 ja 10 ettenähtut.
§ 7
lg-s 3 toodud kriminaalmenetluse ühe põhiprintsiibi - süütuse presumptsiooni järgimine tähendab seda, et kõik kõrvaldamata kahtlused kohtualuse süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Seejuures on Riigikohus märkinud, et tulenevalt
§-dest 7 ja 14 ei või kohus asuda süüdistaja rolli ega täita süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega.3 Kuivõrd käesoleval juhul ei ole kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendite alusel võimalik lugeda kahtlusteta tõendatuks, kas Kiur Hansenil esines 11.03.2018.a kella 02.40 paiku Elvas Nõlvaku tänaval mootorsõidukit juhtides narkootiliste ainete tarvitamisest põhjustatud joobeseisund, so kehaliste või psüühiliste funktsioonide häirumine või muutumine ning samuti pole võimalik tuvastada, kas Kiur Hansenil on narkojoove tuvastatud vastavalt kehtestatud korrale, tuleb antud kahtlused tõlgendada Kiur Hanseni kasuks. Seega tuleb Kiur Hansen talle KarS § 424 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS 3 Riigikohtu 16.03.2015.a otsus nr 3-1-1-10-15, p 15 9
(10)
§ 175
lg 1 p-de 4 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
§ 175
lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks ka riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud ning
§ 175
lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, välja arvatud need, mida käeoleva seadustiku järgi loetakse eri- või lisakuludeks.
§ 181
lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu kokku 836,40 eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulu 123 eurot ja kutsete saatmise kulu 3,41 eurot. Arvestades asjaolu, et süüdistatav Kiur Hansen tuleb talle inkrimineeritud kuriteos õigeks mõista, siis tuleb menetluskulu kokku summas 962,81 eurot jätta
§ 181lg 1 alusel riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja Kohtunik 10
(10)