← Eesti

1-19-2887/14

Obsah (7)§ 238§ 275§ 175§ 180§ 338§ 326§ 185

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-2887 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Orvi Koik Kriminaalasi Sergei Nos

§ 238

lg 2 kohaselt vähendas Sergei Nosatšile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõistis vangistuse 20 päeva. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendas mõistetud karistust eelmise – 25.03.2019 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 9 kuud 26 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks Sergei Nosatšile vangistuse 10 kuud 16 päeva.

§ 275

lg 1 alusel valis Sergei Nosatši suhtes tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, võttis Sergei Nosatši vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks luges tema kinnipidamise aja, so. 09.04.2019.

§ 175

lg 1 p 4,9; 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel mõistis Sergei Nosatšilt riigieelarve tuludesse menetluskuluna süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 405 eurot. Kaitsjatasu summas 100 eurot jättis

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

Menetluskulud määras tasumisele 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest. APELLATSIOON: 3. Kaitsja poolt esitatud apellatsioonis märgitakse, et Sergei Nosatš tunnistab, et ta on KarS §s 4231 sätestatud kuriteo toime pannud, kuid leiab et Harju Maakohtu 26.03.2019.a kohtuotsus tuleb tühistada karistuse mõistmise osas

§ 338p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.

25.03.2019.a Harju Maakohtu kohtuotsusega tunnistati Sergei Nosatši süüdi KarS § 4231 järgi ja asendati talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. 10.04.2019.a leidis Harju Maakohus, et kuna viimase süüteo on Sergei Nosatš toime pannud ajal, mil ta pidi tegema üldkasulikku tööd, on tema karistusest tingimisi vabastamine välistatud KarS § 69 lg 7 alusel. Sergei Nosatš sellise KarS § 69 lg 7 tõlgendamisega ei nõustu ning leiab, et kuna tal ei olnud võimalust alustada üldkasuliku töö tegemist, ei ole antud säte käesolevas asjas kohaldatav, seega kohus oleks pidanud kaaluma vangistusest tingimisi vabastamise või üldkasuliku tööga uue liitkaristuse asendamise võimalust. KarS § 69 lg 7 expressis verbis reguleerib olukordi, kus uus kuritegu on toime pandud „üldkasuliku töö tegemise ajal“, mis eeldab et süüdistatav on asunud tööd tegema või vähemalt et talle on määratud konkreetsed ülesanded üldkasuliku töö kontekstis. Käesoleval juhul on Sergei Nosatš toime pannud KarS §-s 4231 sätestatud kuriteo ajal kui üldkasuliku töö tegemine ei alanud isegi nominaalselt. Seega puudus Harju Maakohtul võimalus tuvastada, et üldkasulik töö ei ole Sergei Nosatši mõjutanud edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kaitsja, viidates Riigikohtu lahenditele, märgib, et kuna Riigikohus ei täpsustanud millal täpselt tekib kohustus asuda tegema üldkasulikku tööd. Lähtudes KarS § 69 lg 7 grammatilisest tõlgendusest võib järeldada, et see ei teki kohe kohtulahendi jõustumisel, vaid tekib hiljem, kriminaalhoolduse kontekstis. Kuna vastupidine tõlgendamine raskendab antud asjas Sergei Nosatši olukorda, tuleb Harju Maakohtu otsus tühistada karistuse mõistmise osas. Lähtudes eeltoodust kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 10.04.2019.a kohtuotsus karistuse mõistmise osas. Teha uus kohtuotsus, millega mõista Sergei Nosatšile kergem karistus so jätta see täielikult või osaliselt täitmisele pööramata KarS § 74 lg 1 alusel, või asendada karistus üldkasuliku tööga KarS § 69 lg 1 alusel. Või alternatiivselt tõlgendada Sergei Nosatši 18.04.2019.a avaldust jalavõru kandmiseks kui taotlust asendada vangistust elektroonilise valvega KarS § 69 1 lg 1 alusel ning rahuldada taotlus. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:

  1. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
  2. Kaitsja leiab, et kuna Sergei Nosatš pole eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasulikku tööd tegema asunud, ei kohaldu KarS § 69 lg
  3. Kolleegium sellise tõlgendusega ei nõustu. Kaitsja on ekslikult leidnud, et Riigikohus ei ole oma lahendites sedastanud üldkasuliku töö tegemise kohustuse tekkimise algust. Nimelt on Riigikohus juba oma lahendis nr 3-1-1-23-08 sedastanud, et üldkasuliku töö tegemise tähtaeg hakkab kulgema alates üldkasuliku töö tegemise kohustuse tekkimisest, st kohtulahendi jõustumisest. Sergei Nosatši suhtes tehtud Harju Maakohtu
  4. märtsi 2019 aasta otsus, millega süüdistatavale asenduskaristus mõisteti jõustus
  5. märtsil
  6. Vaidlustatud kriminaalasjas tuvastatu kohaselt pani Sergei Nosatš kuriteo toime
  7. aprillil 2019 aastal ehk siis ajal, mil talle oli jõustunud kohtuotsusega määratud asenduskaristusena üldkasuliku töö tegemine ja asjaolu, et ta ei olnud asunud töötunde veel tegema, pole aluseks KarS § 69 lg 7 kohaldamata jätmiseks. Kolleegium leiab, et maakohus on KarS § 69 lg-s 7 juhinduvalt seaduslikult välistanud KarS § 74 kohaldamise ning mõistnud süüdistatavale KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 10 kuud ja 16 päeva reaalset vangistust. KarS § 65 lg 2 kehtestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetuid karistuse ärakandmata osa võrra. Seega KarS § 74, 69, 691 lg 1 kohaldamine on eeltoodud sätte kohaselt välistatud ning apellandi taotlused ei ole õiguslikult asjakohased, mistõttu kaitsja apellatsioon on perspektiivitu.
  8. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb

§ 326lg 3 jätta läbi vaatamata.

7. RÕS alusel määratud kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt oli kaitsetoiminguteks maakohtu otsuse analüüs ja apellatsiooni koostamine. Kulutatud ajaks on märgitud 1 tund ja summaks 50.00 eurot. Käibemaksu pole kaitsja arvestanud.

§ 175

lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. Taotluses märgitud toimingud on olnud vajalikud ja kooskõlas seaduses ettenähtud apellatsiooni esitamise õigusega. Märgitud ajakulu saab hinnata mõistlikuks.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Ringkonnakohus jätab süüdistatava huvides esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb määratud kaitsja tasu Sergei Nosatši kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.