Obsah (7)

§ 424§ 184§ 64§ 65§ 68§ 76§ 75

Kriminaalasi nr 1-18-2270 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-2270 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistun

§ 424

lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust, ja

§ 184

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti Veiko Kallasele liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.11.2017 otsusega mõistetud karistuse, s.o 6 kuud vangistust, võrra, mõistes Veiko Kallasele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 30.01.

1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.01.
2. a ja lõppeb 30.01.
3. a. Vangla toetab Veiko Kallase vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoht on sobiv elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Veiko Kallase tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör on arvamusel, et süüdimõistetut ei peaks vabastama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Veiko Kallas selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Veiko Kallase, leiab, et Veiko Kallase tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. Veiko Kallas kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Veiko Kallas temale mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Veiko Kallas andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Sellest tulenevalt on olemas formaalsed alused Veiko Kallase vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.

1. Veiko Kallast on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Veiko Kallas kannab esmakordselt karistust kinnipidamisasutuses. Veiko Kallasele on varasemalt korduvalt antud võimalust kanda karistust vabaduses. Sellele vaatamata ei ole Veiko Kallas teinud vajalikke järeldusi ja on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Siinkohal peab kohus oluliseks, et viimati anti Veiko Kallasele võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 30.11.
2. a otsusega. Nimetatud otsusega mõisteti Veiko Kallas süüdi narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga. 2 Lisakohustuseks määrati Veiko Kallasele mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Samuti võeti lisakaristusena Veiko Kallaselt ära sõiduki juhtimise õigus
3. kuuks. Vaatamata sellele, et Veiko Kallase suhtes oli tehtud kohtuotsus, pani Veiko Kallas uued samalaadsed kuriteod toime vaid 8 päeva pärast kohtuotsuse tegemist (s.o enne kohtuotsuse jõustumist). Nimelt juhtis Veiko Kallas narkojoobes mootorsõidukit ning omandas ja hoidis mootorsõidukis narkootilist ainet (GHB). Sellest järeldub, et läbiviidud kriminaalmenetlus ja tehtud kohtuotsus ei suutnud Veiko Kallast motiveerida isegi lühiajaliselt õiguskuulekaid eesmärke seadma. See omakorda annab alust kahelda, et Veiko Kallase suhtes on senini ära kantud karistus avaldanud piisavat mõju ja ta on võimeline vabaduses senist väljakujunenud kuritegelikku eluviisi muutma ning edasiselt käituma õiguskuulekalt. Kohtu hinnangul on Veiko Kallase puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks probleemid narkootiliste ainetega (tarvitanud alates
4. a, peamiseks GHB ja kokaiin). Kohus peab positiivseks, et Veiko Kallas on väljendanud motivatsiooni narkootiliste ainetega seotud probleemiga tegelemiseks. Samas ei ole kohus veendunud, et Veiko Kallas on probleemi tõsidust adekvaatselt teadvustanud ja on suuteline vabaduses vältima tagasilangusi (sõltlaseks peab end seetõttu, et viibib vanglas, tagasilanguse ohte ei näe). Siinkohal arvestab kohus ka seda, et Veiko Kallas on olnud pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja, kellel on motivatsioon ja soov tarvitamisest loobuda tekkinud alles käesoleval ajal kinnipidamisasutuses. Seda, et Veiko Kallas ei ole teadvustanud narkootiliste ainete tarvitamise probleemi ja selle seost tema kuritegeliku käitumisega, kinnitab ka kinnipeetava iseloomustus (tagasiside töövihiku täitmisest ja vestlusest liiklussüütegude analüüsimiseks). Kuna Veiko Kallas ei ole teadvustanud probleemi ja selle seost tema kuritegeliku käitumisega, ei ole kohtu arvates maandatud uute kuritegude toimepanemise riskid (mis seonduvad narkootiliste ainete tarvitamisega). Samuti ei saa seetõttu olla tulemuslik läbitud rehabilitatsioon (tegevused ja sotsiaalprogrammid vangistuses). Kohus peab ka oluliseks, et vabanemise korral asub Veiko Kallas elama samasse elukeskkonda, kus ta viibis ka varasemalt. 3.
5. Vangistuse ajal on Veiko Kallas läbinud sotsiaalprogrammi 12 sammu ja Jõud muutuda. Samuti on Veiko Kallas täitnud ainepõhise töövihiku (kokaiini tarvitamist silmas pidades) ja osales toime padud liiklussüüteo analüüsimiseks vestluses. Veiko Kallast ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. 3.
6. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib Veiko Kallas elama asuda oma ema xxxxxxxxxxxxxxx juurde aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Veiko Kallase ema on andnud ka kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku andmete kohaselt on täidetud Justiitsministri 22.02.
7. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ §-st 51 tulevad nõuded. Seega on vabanemise korral Veiko Kallasel olemas kindel elukoht. Veiko Kallasel on olemas ka lähedaste toetus (ema ja õde). Samas on kinnipeetava iseloomustuse kohaselt jätkanud Veiko Kallas vangistuse ajal suhtlemist ka kriminaalkorras karistatud isikutega. Vabanemise korral on Veiko Kallasel kindel töökoht Tallinna spordihallis, kuid seda pärast elektroonilise valve lõppemist. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on Veiko Kallast toetanud vangistuse ajal rahaliselt ema ja õde. Veiko Kallas on rahalised nõuded tasunud.
8. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Veiko Kallase tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Veiko Kallase tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik. Veiko Kallasel tuleb jätkata karistuse kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3 4