Obsah (5)
§ 202§ 199§ 64§ 65§ 76Kriminaalasi nr 1-17-6840 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 18.04.2019) Kriminaalasja number 1-17-6840 Tä
§ 202
lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust;
§ 199
lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 järgi loeti Martin Nebolsinile mõistetud üksikkaristustest kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistes Martin Nebolsinile 6 kuud vangistust. Juhindudes KrMS § 238 lg 2 vähendati Martin Nebolsinile mõistetud liitkaristust 1/3 võrra, lugedes Martin Nebolsini karistuseks 4 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel mõistes liitkaristust mitme kohtuotsuse järgi, suurendati Martin Nebolsinile mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.02.
- a kohtuotsusega nr 1-08-14997 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis oli 11 kuud 20 päeva vangistust, mõistes Martin Nebolsinile liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 20 päeva vangistust. Martin Nebolsin karistuse kandmise aja alguseks loeti kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päev s.o 04.05.
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 24.08.
- Tartu Vangla edastas 14.03.2019 kohtule materjalid Martin Nebolsini tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Martin Nebolsini tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Martin Nebolsini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Martin Nebolsin avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ja millised on tema plaanid vabaduses. Varem viibis ta avavanglas, kuid praegu on paigutatud tagasi kinnisesse osakonda. Kinnipeetav tunnistas, et tal on Soome Vabariigis pooleli kriminaalasju. Oma elu planeerib ta edaspidi jätkata Soome Vabariigis. Seal on tal ka ettevõte, mille eest hoolitseb praegu äripartner. Süüdimõistetu soovib vabaneda enne augustit, sest siis on tal võimalus teha ära elektriku eksam ja autokooli eksam. Kaitsja palus vabastada Martin Nebolsin tingimisi enne tähtaega ja viitas Riigikohtu lahendile 3-1-1-12-
- Kaitsja arvates ei ole uue kuriteo toimepanemise risk kõrge, kinnipeetav on vanglas käitunud hästi ja läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Vabaduses soovib ta teha ära eksamid, milleks on ettevalmistusi teinud. Tal on võimalus töötada mitmel erialal. Tal on nõudeid väiksemas summa, kui on tal raha vabanemisfondis. Süüdimõistetu on valmis läbima vabaduses programme ja ravi seoses narkootikumidega. Ta on valmis kõiki nõudeid täitma. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Martin Nebolsin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2
(4)Hinnates kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Martin Nebolsini vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Eelkõige ei võimalda seda tema varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku varasemal elukäigul on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel oluline kaal. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et kohus võib jätta süüdimõistetu, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, vabastamata põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Martin Nebolsinit on kriminaalkorras karistatud korduvalt eriliigiliste süütegude eest. Käesolevat liitkaristust kannab süüdimõistetu sisuliselt kolme kohtuotsuse alusel. Harju Maakohtu 01.02.2006 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-05-724 karistati Martin Nebolsinit narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest vangistusega, mis pöörati osaliselt täitmisele. Katseajal pani süüdimõistetu toime uue kuriteo ja Harju Maakohtu 16.02.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-14997 karistati Martin Nebolsinit narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest vangistusega. Karistuse kandmiselt vabastati süüdimõistetu Harju Maakohtu 12.07.2013 määrusega tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 24.11.2015. Kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise tõttu esitas kriminaalhooldusametnik 28.08.2015 Martin Nebolsini kohta erakorralise ettekande, milles taotles ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Martin Nebolsin kuulutati Harju Maakohtu 22.09.2015 määrusega tagaotsitavaks ja tema kohta anti välja Euroopa vahistamismäärus. Harju Maakohtu 13.06.2016 määrusega pöörati Harju Maakohtu 16.02.2009 kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus tagaselja täitmisele. Lisaks eeltoodule pani Martin Nebolsin katseajal taaskord toime ka uued (käesolevad varavastased kuriteod) kuriteod. Martin Nebolsini varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud annavad kindlasti alust arvata, et ta võib vabanemise korral jätkata kuritegude toimepanemist. Varasemad karistused, sealhulgas korduvad reaalsed vangistused, ei ole süüdimõistetule soovitud mõju avaldanud. Ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka välisriigis. Martin Nebolsin on juba korduvalt kuritarvitanud kohtu usaldust tema suhtes. Karistuse kandmise ajal on Martin Nebolsin osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. Väidetavalt ta saab aru, et uimastite tarvitamine mõjutab tema käitumist ja ta on sõltuvusprobleemiga valmis tegelema ka edaspidi. Tartu Vangla 12.06.2018 otsusega nr 65/75-2 paigutati kinnipeetav aga Tartu Vangla kinnisest osakonnast Tartu Vangla avavanglasse. Erinevates tegevustes osalemine iseloomustab kinnipeetavat küll positiivselt, kuid tegelikult sai kinnipeetav viibida avavanglas vaid veidi rohkem kui seitse kuud. Tagasi Tartu Vangla kinnisesse osakonda paigutati kinnipeetav Tartu Vangla 30.01.2019 otsusega nr 6-5/29-1, kuna selgus, et tema suhtes on Soome Vabariigis pooleli kolm kriminaalmenetlust ning ta oli kuulutatud tagaotsitavaks. Lisaks on väljaspool vanglat liikumise tingimuste rikkumise eest avavanglas viibimise ajal on Martin Nebolsinile 19.02.2019 määratud ka noomitus. Rikkumistest rääkides on süüdimõistetu pigem ennastõigustav ja vähendab oluliselt oma süüd. Seega ka Martin Nebolsini käitumise põhjal karistuse kandmise ajal ei saa tegelikult olla veendunud tema edasises õiguskuulekas käitumises. Vabanemise korral asuks Martin Nebolsin elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi poolt garanteeritud elamispinnale. Tööle on kinnipeetaval võimalik minna ettevõttesse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs. Kohtuistungil avaldatu kohaselt planeerib kinnipeetav tegelikult minna tagasi Soome Vabariiki, kus elas ja töötas ka enne kinnipidamist. Kuigi kohtu arvates on Martin Nebolsini vabanemisjärgsed elutingimused pigem head, ei piisa ainuüksi sellest, et teda tingimisi enne tähtaega vabastada. 3
(4)Kindlasti ei ole vabastamise aluseks kinnipeetava soov sooritada vabaduses elektriku ja autokooli eksamid, sest seda on tal võimalik teha ka pärast karistuse ärakandmist. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Martin Nebolsini puhul ei esine asjaolusid, mis tema vabastamist tingimisi enne tähtaega võimaldaksid. Süüdimõistetul tuleb jätkata karistuse kandmist kinnipidamisasutuses. Menetluskulud Martin Nebolsini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 18.04.
- a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 18.04.2019 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 117,20 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 117,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Martin Nebolsinilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg
- /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)