KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-3175 Tsiviilasi Osaühi
§ 428lg 1 p 3 alusel lõpetada.
2 Hageja loobus hagist põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude täitnud, mistõttu jättis kohus
§ 168lg 5 alusel menetluskulud kostja kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 6. Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
§ 362lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg.
See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Riigikohus leidis otsuses nr 3-2-1-9-13 järgmist: „Seda, millal hagi saab lugeda esitatuks, reguleerib
§ 362
lg 1, mille kohaselt hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg, aga üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud.
§ 362
lg 3 järgi kohaldatakse seda nii hagi esitamisega seotud menetlusõiguslike kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel. Seega on hagi esitatuks lugemisel ja sellega seoses nõude aegumise peatumisel oluline asjaolu, kas hagi on kostjale ka kätte toimetatud.” Kuna hagi ei olnud kostjale kätte toimetatud, siis ei vasta tegelikkusele, et kostja on rahuldanud hageja nõude peale hagi esitamist. Hageja loobus hagist enne hagi kostjale kättetoimetamist. Seega ei saa nõuda kostjalt hageja kantud menetluskulude hüvitamist. VASTUSTAJA SEISUKOHT
- Hageja (vastustaja) palub jätta määruskaebus rahuldamata. Alternatiivselt palub hageja rahuldada määruskaebus osas, millega tühistada maakohtu määrus täies ulatuses ning otsustada menetluskulude jaotus lõpplahendi tegemisel. Hageja on seisukohal, et määrus on seaduslik ja põhjendatud. Hagejal ei ole teavet sellest, millal kostja menetlusdokumendid kätte sai ja kas need talle edastati. Juhul, kui asutakse seisukohale, et määruskaebus on põhjendatud, siis kuulub 12.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-3175 tühistamisele täies ulatuses, seda ka määruse osas, millega menetlus on lõpetatud. Kostja on vaidlustanud menetluse lõpetamise, esitamata selle kohta põhjendusi. Maakohtul tuleb lahendada menetluse lõpetamise taotlus alles peale hagiavalduse menetlusse võtmise määruse, hagiavalduse ja hageja menetluse lõpetamise taotluse kostjale kättetoimetamist. Kostja on ekslikul seisukohal, et hageja on hagist loobunud. Hagejal oli esitatud kolm nõuet: põhivõla nõue; põhivõlalt viiviste nõue; menetluskulude kostja kanda jätmise ja selle rahalise suuruse kindlaksmääramise nõue. Hageja on selgelt märkinud 03.04.2019 taotluses, et hageja ei loobu menetluskulude nõudest kostja vastu. Seega ei ole alust väita, et hageja on hagist loobunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles jäeti menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-3175 hageja kanda.
- Vaidluse all on menetluskulude jaotamine
§ 168
lg 5 alusel, s.o eelkõige küsimus, kas hagejat saab lugeda hagist loobunuks seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist nõude täitnud.
§ 362
lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kuid seda üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohaldatakse 3 lõikes 1 sätestatut nii hagi esitamisega seotud menetlusõiguslike kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel, muu hulgas tähtaja järgimise ning tähtaja kulgemise katkemise ja peatumise hindamisel. Seega tuleb kindlaks teha nii see, millal jõudis hagi kohtusse, kui ka see, kas hagi on kostjale kätte toimetatud. Ainult mõlema tingimuse täitmisel kaasnevad hagi kohtusse jõudmisega hagi esitamise õiguslikud tagajärjed vastavalt
§ 362
lg-le 3 (Riigikohtu 04.07.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-16, p 20 ja 13.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-13, p 11). Sama seisukohta on väljendatud ka õiguskirjanduses (vt Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. VI-X osa (§-d 306-474). Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017.
§ 362kommentaarid 3.1.3.1 ja 3.2).
Hagiavalduse kostjale kättetoimetamine on keskse tähtsusega, kuna just selle tulemusena saab kostja tema vastu nõude esitamisest teadlikuks. 10. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda
§ 168
lg 5 alusel, mille kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud.
§ 168lg 5 seob otseselt menetluslikud tagajärjed hagi esitamisega.
Seega tuli maakohtul
§ 168
lg 5 järgi kontrollida, kas kostja täitis nõude enne või pärast hagi esitamist
§ 362lg-te 1 ja 3 tähenduses.
Hageja esitas hagi maakohtule 27.02.
- Kohus võttis hagiavalduse 01.03.2019 määrusega menetlusse. Kostja tasus võlgnevuse 07.03.
- Hagiavaldus koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte 19.03.2019 (tl 28). Hageja loobus nõudest 03.04.
- Kuna kostja tasus võlgnevuse enne seda, kui talle hagiavaldus üldse kätte toimetati, siis ei saa lugeda kostja suhtes täidetuks
§ 168lg 5 tagajärgede kohaldamise eeldusi.
Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 287,50 eurot ning lisanduvad viivised. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, milles jätab menetluskulud
§ 168lg 4 alusel hageja kanda.
- Ebaõige on hageja väide, et hageja loobus üksnes põhinõudest ja viivistest ning mitte menetluskuludega seotud nõuetest, mistõttu tuleks määruskaebuse rahuldamisel saata asi maakohtusse menetluskulude nõude menetlemiseks. Menetluskulud tekkisid hagejal seoses hagiavalduse koostamise ja esitamisega, millega hageja soovis nõuda kostjalt 20,50 eurost võlga ja viiviseid. Menetluskulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise taotlusi ei saa pidada eraldiseisvateks nõueteks, mida hageja oleks võinud kostjalt nõuda ja mida kohus pidanuks menetlema ka juhul, kui esitatud ei oleks põhinõuet võlgnevuse 20,50 euro ja viiviste saamiseks. Puudub alus tühistamaks maakohtu määrust osas, milles kohus otsustas tsiviilasja menetluse lõpetada. Lisaks viitab ringkonnakohus, et Riigikohtu praktika kohaselt (vt lahend nr 3-2-1-4-15, p 14) ei tohiks väljamõistetava menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. 4 Praegusel juhul oli tsiviilasja hinnaks 22,14 eurot ning millegagi ei saa pidada õigustatuks menetluskulude kindlaksmääramist summas 287,50 eurot, mis ületab hagihinda ligikaudu 13-kordselt.
- Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud hageja kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjat oleks esindanud lepinguline esindaja. Seega ei saa kostjal olla tekkinud kindlaksmääratavaid esindajakulusid. Järelikult on kostja menetluskuluks määruskaebemenetluses riigilõiv 50 eurot. Tegemist on mõistliku ja vajaliku kuluga ning ringkonnakohus mõistab selle hageja pankrotivarast kostja kasuks välja. Kuigi ka nimetatud suuruses menetluskulu ületab hagihinda enam kui kahekordselt, on tegemist seaduses sätestatud riigilõivu määraga, mida menetlusosalistel endil ei ole võimalik kujundada. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5