) § 217 lg 1, võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti.
lg 2 kohaselt lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule.
lg 3 kohaselt perekonnaasjas antud volitus peab olema antud sõnaselgelt selle perekonnaasja ajamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja lepinguline esindaja vigase volikirja. Volikirja alguses on märgitud, et volitajaks on xxxxx. Edasi on märgitud et volikirjaga volitatakse L Tt olema volitaja esindajaks kohtus M G hagis J Ki vastu elatise suurendamise nõudes. Volikirja lõpposas on märgitud, et volitajaks on M G ja tema allkirja ei ole.
lg 1 alusel kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Kohus selgitas hagejale, et elatise suurendamise asjas on hagejaks laps, kes osaleb menetluses oma seadusliku esindaja kaudu. Laps saab ka osaleda menetluses lepingulise esindaja kaudu, kellele väljastatakse volikirja lapse nimel ja lapse esindamiseks. Lapse vanem (seaduslik esindaja) allkirjastab volikirja lapse seadusliku esindajana. Käesoleval juhul on volikirjas vale volitaja, vale hagi nimetus ja puudub ka volitaja seadusliku esindaja allkiri. Seega ei vasta esitatud volikiri seaduse nõuetele ja hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust. Kohus 25.02.2019 määrusega andis hagejal tähtaja esitada uus nõuetekohane volikiri või esitada hagiavalduse uus terviktekst allkirjastatud esindusõigusega isiku poolt ning hoiatas, et esindusõiguse suhtes kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise korral keeldub kohus
§ § 371 lg 1 p 12 alusel hagi menetlusse võtmast. Kohus selgitas ka, et muud hagiavalduse puuduseid ei takista selle menetlusse võtmist. 2
lg 1 p 12 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Et antud juhul esitas kohtule ja allkirjastas hagiavalduse isik, kelle esindusõigus ei ole tõendatud, keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest
Vastavalt
lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Et kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.