Obsah (7)

§ 309§ 126§ 180§ 37§ 105§ 175§ 313

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoobril 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-4653 (16230200958) Kohtunik Julia Vernikova

§ 309lg 3, § 311, § 312, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1: 1. Tunnistada süüdi Igor Lorents Kar

S § 423 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

1. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus – 1 aasta 6 kuud vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
2. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 15.10.
4. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Igor Lorentsilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Vastavalt LS § 127 on Igor Lorents kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
5. Kannatanu I K tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes rahuldada osaliselt.  VÕS § 140 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 134 lg 2, 5 § 128 lg 5 alusel mõista Igor Lorentsilt välja 15 000 (viisteist tuhat) eurot I K tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.  Jätta rahuldamata I K taotlus VÕS § 113 lg 1 alusel viiviste väljamõistmise osas.
6. Asitõendid Neljarattalise mootorratta Suzuki Other Dresel MCT LT-Z 400 registreerimismärgiga XXX esilatern (asub PPA asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn) –

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada J Š; CD-plaat videosalvestisega, CD-plaat kõnesalvestisega, CD-plaat fotodega liiklusõnnetusest, CD-plaat ekspertiisiakti lisaga (ekspertiisiakt nr 17E-AH0002) (asuvad kriminaalasja juures) - jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide hulka; Neljarattaline mootorratas Suzuki Other Dresel MCT LT-Z 400 registreerimismärgiga XXX (asub PPA parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn) -

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada J Š ; Mootorsõiduk Renault Megane registreerimismärgiga XXX (asub PPA parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn) -

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada R OÜ-le.

7. Kriminaalmenetluse kulud

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Igor Lorentsilt:  II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot;  määratud korras kaitsja Maria Abramenkova tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot;  määratud korras kaitsja Aivar Ennoki tasu 660 (kuussada kuuskümmend) eurot;  Surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 222 (kakssada kakskümmend kaks) eurot;  Liiklustehnilise ekspertiisi maksumus 457 (nelisada viiskümmend seitse) eurot;  Hõõglambiekspertiisi maksumus 35 (kolmkümmend viis) eurot;  Sõidukite teisaldamise kulud kokku summas 81,60 (kaheksakümmend üks eurot kuuskümmend senti). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 2253,60 eurot võib

§ 180lg 3 alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on süüdistataval või tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 07.11.2018.a. KRIMINAALASJA KOHTULIKU UURIMISEGA KOHUS TUVASTAS: Süüdistus: Igor Lorentsit (Igor Lorents) süüdistatakse selles, et tema 25.10.2016 kella 19.27 ajal juhtis R OÜ-le kuuluvat mootorsõidukit Renault Megane registreerimismärgiga XXX, millega liikus Harjumaal Viimsi vallas Muuga külas Maardu teel ning jõudes Harjumaal Viimsi vallas Muuga külas Maardu tee ja Meriste tee reguleerimata ristmikule, ta peatus vasakpöörde sooritamiseks ja lasi läbi vastu liikuva sõiduki ning asus sooritama vasakpööret Meriste teele, kuid ei veendunud täielikult enne manöövri sooritamist, et see on ohutu ning, et see ei takista teisi liiklejaid ning ei liikunud kiirusega, millega tal oleks olnud võimalik sõiduk seisma jätta selliselt, et anda teed eesõigust omavale liiklejale, mistõttu Igor Lorents ei andnud teed vastassuunas otse mööda Harjumaal Viimsi vallas Muuga külas Maardu teel tema suhtes otse ja talle vastu liikuvale ning eesõigust omavale neljarattalisele mootorrattale Suzuki Dresel MCT LT-Z 400 registreerimismärgiga XXX, mida juhtis J K, sõites neljarattalisele mootorrattale ette, mille tagajärjel neljarattalise mootorratta juht tegi ohu vältimiseks manöövri paremale poole, kuid sõidukid põrkasid kokku, mille tagajärjel paiskus J K sõiduauto Renault Megane kapotile ja esiklaasi ning sealt edasi üle sõiduki maapinnale. Sündmuskohalt toimetati neljarattalise mootorratta juht J K SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpusesse, kus ta liiklusõnnetusest põhjustatud vigastuste tõttu suri 01.11.

1. J K surma põhjuseks oli massiivne pea, kehatüve ja jäsemete kinnine tömp trauma peaajupõrutuse ja ämblikuvõrkkelmealuse verevalumiga, skeletiluude murduddega, kopsude põrutusega ning ulatuslike pehmete kudede vigastustega kaela ja kehatüve piirkonnas, mille tüsistusena tekkis traumaatiline šokk, äge verejooksujärgne aneemia, mõlemapoolne õhkrind, toidu ja okse põhjustatud pneumoniit, täiskavanu respiratoorse distrssi sündroom, kompressioonisündroom seljalihaste loožis, südameseiskus eduka taaselustamisega, parema jala ECMO kanüülist põhjustatud äge isheemia, mõlemapoolne vedelikrind, maksa-neerude puudulikkus ning peaajuturse koos peaajukompressiooniga. 3 Igor Lorents rikkus tahtlikult järgmisi liiklusnõudeid: /LS § 16 lg 1/ liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; /LS § 17 lg 5 p 3/ mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule pöörates vastutulevale liiklejale, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti; /LS § 33 lg 2 p 8/ juht on kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid; /LS § 56 lg 1/ ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. Seega Igor Lorents pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. Menetlus kohtus ja uuritud tõendid: Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 08.10.2018.a ja 09.10.2018 toimunud kohtuistungitel süüdistatav Igor Lorents ei tunnistanud ennast süüdi KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja ei nõustunud ka kannatanu poolt mittevaralise kahu nõudes esitatud tsiviilhagi suurusega. Samuti kaitsja nõustus süüdistatava positsiooniga ning märkis, et süüdistatav nägi vastutulevat sõidukit 150 meetri kaugusel ning kui J K oleks mootorrattaga sõitnud lubatud kiirusega, ei oleks liiklusõnnetust toimunud. Kaitsja palus tulenevalt I.Lorentsi ja tunnistaja I ütlustest süüdistatav õigeks mõista või alternatiivselt mõista I.Lorentsi süüdi KarS § 423 lg 1 järgi. Kohtuliku uurimise käigus kuulati prokuratuuri taotlusel
2. oktoobril 2018.a kohtuistungil üle kannatanu I K (tl 119 -120), tunnistaja J Š (tl 120-121) ja kaitsja taotlusel tunnistaja J I (tl 122-123) ning süüdistatav Igor Lorents (tl 123-124). Samuti uuris kohus prokuratuuri taotlusel alljärgnevaid tõendeid: - Liiklusõnnetuse akt nr 2226 /t.l. 9/; Teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest /t.l. 55/; 112 päringu vastus /t.l. 53/; Koopiad neljarattalise mootorratta Other Dresel MCT LT-Z 400 registreerimismärgiga XXX dokumentidest koos tõlgetega /t.l. 79-91/; Juhiloa andmed /t.l. 92/; Mootorsõiduki andmed /t.l. 92/; Vastused päringutele /t.l. 93-104/; Kannatanu I K taotlus koos fotode ja kirjavahetusega /t.l. 105-108/; Sündmuskoha vaatlusprotokoll /t.l 10/ koos skeemi /t.l. 11/ ja fototabeliga /t.l12-26/; Liiklusvahendi vaatlusprotokoll (neljarattaline mootorratas) koos fototabeliga /t.l. 29-36/; Liiklusvahendi vaatlusprotokoll (sõiduauto) /t.l. 27-28/; Asitõendi vaatlusprotokoll (neljarattaline mootorratas Other Dresel MCT LT-Z 400 registreerimismärgiga XXX) /t.l. 37-41/; Asitõendi vaatlusprotokoll (videosalvestus) /t.l. 52; Asitõendi vaatlusprotokoll (Häirekeskuse kõne) /t.l. 54/; CD-plaat videosalvestisega /pakendatud ümbrikusse ja lisatud kriminaalasja juurde/; CD-plaat kõnesalvestusega /pakendatud ümbrikusse ja lisatud kriminaalasja juurde/; 4 - CD-plaat fotodega liiklusõnnetusest /pakendatud ümbrikusse ja lisatud kriminaalasja juurde/; CD-plaat ekspertiisiakti lisana (ekspertiisiakt nr 17E-AH0002) /pakendatud ümbrikusse ja lisatud kriminaalasja juurde/; Surnu ekspertiisiakt nr XXX /t.l. 56-77/; Liiklustehnilise ekspertiisi akt nr 17E-LL0022 /t.l. 47-51/; Hõõglambiekspertiisiakt nr 17E-AH0002 koos fototabeliga /t.l. 42-45/; Igor Lorents’i karistusregistri väljatrükk /t.l. 109/; Politsei- ja Piirivalveameti 03.03.2017 otsus väärteoasjas nr 2302,16,015700 /t.l. 110-111/; Teatis süüdistatava sissetuleku kohta /t.l. 112; J K juhtimisõiguse andmed /tl 115/. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kuulanud ära süüdistatava ja tunnistajate ütlused, kontrollinud kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü liiklusnõuete rikkumises on tõendamist leidnud, kuid süüdistatava käitumine tuleb kvalifitseerida ümber KarS § 423 lg 1 järgi. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kõigepealt tuvastab kohus, kas ja milliseid liiklus- või käitumisnõudeid süüdistatav rikkus, kas ta tegi seda tahtlikult või ettevaatamatusest, seejärel, kas sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm ning kas liiklusnõuete rikkumise ja tagajärje vahel on põhjuslik seos. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt ei vaidlusta ta süüdistusaktis välja toodud faktilisi asjaolusid. Nimelt kinnitas süüdistatav enda kohtuistungil antud ütlustes, et sõitis mööda Narva mnt-d, siis suundus Muuga poole. Sõidukiirus oli tal lubatud suurima kiiruse piires. Lähenedes Maardu tee ja Meriste tee ristmikule, peatus, et vastutulevat sõidukit mööda lasta. Kuna lähima sõiduki tuli, mida ta nägi, oli umbes 150 m kaugusel, hakkas sooritama pööret vasakule. Vasakpööret jõudis teha 1-2 sekundit, kui manöövri tegemise ajal sai löögi. Nähtavus oli hea, udu ei olnud ning tänavavalgustus ei töötanud. Süüdistatava ütluste kohaselt ei näinud ta vastutuleva tema suhtes otse liikunud mootorratta tuld, sest kui ta oleks tuld näinud lähemalt, oleks ta mootorratturile andnud teed. (kohtuistungprotokolli lk 11-11pöördel). Liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeem ja fototabelid, mille kohaselt toimus nimetatud liiklusõnnetus Maardu tee ja Meriste tee reguleerimata ristmikul. Suurim lubatud kiirus sündmuskohal oli 50 km /h. Väljas oli pime ja tänavavalgustus põles (tl 9-26). 13.01.2017 koostatud asitõendi (häirekeskuse kõnesalvestis) vaatlusprotokollist nähtub, et K S helistas häirekeskusesse, teatas Mereste ja Maardu tee ristmikul toimunud laupkokkupõrkest mootorratta ja takso (reg. nr XXX) vahel ning, et viga sai mootorratta juht, kes lebab, vaevu hingab ja kellel on midagi viga peaga (tl 54). Lisaks kinnitab liiklusõnnetuse toimumist 18.11.2016 koostatud asitõendi (videosalvestuse) vaatlusprotokoll ja selle lisa CD-plaat (tl 52). LS § 17 lg 5 p 3 sätestab, et juht peab andma teed vasakule pöörates vastutulevale liiklejale, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt liikluskorralduslikud märgid Maardu tee ja Meriste tee ristmikul puudusid. Ristmik oli Tkujuline. Meriste tee jääb Maardu teest paremale. Mõlemad tänavad olid kahesuunalise 5 liiklusega (tl 9-26). Nii liiklustehnilise ekspertiisi nr 17E-LL0022 eksperdiarvamusest (tl 4751), kui ka süüdistatava enda ütlustest nähtub, et Igor Lorents asus enne kokkupõrke toimumist sooritama oma sõidukiga vasakpööret (tl 123-124). Seega käesoleval juhul ei ole vaidlust, et süüdistatav, juhtides sõiduautot Renault Megane registreerimismärgiga XXX Harjumaal Viimsi vallas Muuga külas Maardu teel, ei andnud teed vastassuunas ja tema suhtes otse liikuvale ning eesõigust omavale neljarattalisele mootorrattale Suzuki Dresel MCT LT-Z 400 registreerimismärgiga XXX, mida juhtis J K. Sõiduki Renault Megane reg. märk XXX vaatlusprotokolli ( tl 27-28) kohaselt tuvastati nimetatud sõidukil esiosa deformatsioon. Purunenud olid sõiduki esistange, iluvõre, esiklaas ja parempoolne esituli. Deformeerunud olid sõiduki kapott ja katus. Sõiduki tagumised tuled olid visuaalselt terved (akujuhtmed läbi lõigatud). Sõiduk oli tehniliselt korras. Sõidukil ATV Suzuki Dresel MCT LT-Z 400 registreerimismärgiga XXX tuvastati vaatlusprotokollis esiosa deformatsioon. Purunenud olid jalatsistend, esituled (k.a suunatuled), peegel murdunud (eemaldunud). Sõiduki esirattad olid viltu väändunud. Sõiduk oli tehniliselt korras (tl 29-36). Seega eeltoodud andmetest tulenevalt ei olnud liiklusõnnetuse põhjuseks sõidukite tehniline seisukord. Samuti oli mõlemal sõidukijuhil kehtiv juhtimisõigus (tl 115, 92). Süüdistatav on viidanud sellele, et mootorrattal (ATV) ei põlenud tuled ja lisaks ületas seda juhtinud J K oluliselt kiirust, mistõttu I.Lorents ei saanudki ATV-d näha. Mõlemad süüdistatava väited ei ole tõendamist leidnud. Liiklustehnilise ekspertiisi akti nr 17E-LL0022 eksperidiarvamusest nähtuvalt oli ATV Suzuki Dresel arvutuslik liikumiskiirus kokkupõrke hetkel 50 km /h ning sõiduauto Renault Megane liikumiskiirus kokkupõrke hetkel ca 20 km/h (tl 47-51). Kohtuistungil kaitsja taotusel ülekuulatud tunnistaja J I ütluste kohaselt, kes on ka ise mootorrattur, viibis ta sündmuskohast 100 kuni 150 meetri kaugusel ning maanteest 15 m kaugusel ja kuulis, õues suitsu tehes ja I.Lorentsit oodates, et ATV kihutas maanteel enne õnnetust, tunnistaja hinnangul vähemalt kiirusega 80 km/h. 3-4 sekundi pärast kuulis tunnistaja lööki (tl 122-123). Kohus ei pea tunnistaja ütlusi selles osas usaldusväärseteks, kuna need lükatakse ümber teiste tõenditega. Eelnevalt viidatud liiklustehnilise ekspertiisi akti kohaselt oli mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõidukite kiirused kokkupõrke hetkel tuvastatud ning need jäid lubatud piirmääradesse. Samuti ei nähtu sündmuskoha vaatlusprotokollist pidurdusjälgi, mis viitaksid, et ATV oleks enne kokkupõrget oluliselt kiirust vähendanud. Seega on ainetu õigustus, et liiklusõnnetuse põhjuseks olevat olnud ATV juhi poolt sõidukiiruse ületamine. Kaitseversioon on seadnud kahtluse alla ka selle asjaolu, et mootorrattal Suzuki Dreselil põlesid õnnetuse hetkel lähituled. Ka selline väide ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leinud. Kannatanu I K poolt esitatud ja süüdistuses märgitud päeval mõned tunnid enne toimunud liiklusnnetust tehtud fotodelt ja kirjavahetusest nähtub, et 25.10.2016 hommikul J K tegi ja saatis oma elukaaslasele foto ATV-st reg. märk XXX ning selle tuled põlesid, mistõttu on tõendatud, et sõiduki lähituled põlesid sama päeva hommikul (tl 105-108). Samuti kinnitavad kannatanu I K kohtuistungil antud ütlused, et ATV tuled põlesid, kui kui J K kannatanu töö juurest (Muuga sadamast) vahetult enne liiklusõnnetust lahkus (kohtuistungiprotokolli lk 3). 6 09.08.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (tl 37-41) kohaselt eemaldati peale õnnetust sõidukilt ATV Suzuki Dresel juhtmete läbilõikamise teel esitule korpus. Ekspertiisiakti nr 17EAH0002 kohaselt oli ekspertiisiks esitatud ksenoonlamp, mis oli võetud mootorrattalt Suzuki Dresel, purunemise hetkel kõrgetemperatuurilises olekus ehk sisselülitatud kokkupõrke hetkel (tl 42-46). Eeltooduga on tõendamist leidnud, et ATV esituled põlesid ning see ei olnud põhjuseks, miks süüdistatav vastutulevat mootorratas ei näinud. Arvestades süüdistatava liikluses käitumise kohta kogutud tõendeid, võib üheselt jõuda järeldusele, et süüdistatav on rikkunud LS § 56 lg 1, LS § 33 lg 2 p 8 ning LS § 16 lg 1 sätestatud üldisi kohustusi, mille kohaselt ta oli esiteks kohustatud ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Samuti pidi ta enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ei ohusta teisi liiklejaid. Ta pidi olema ka viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Käesoleval juhul pidi süüdistatav neid nõudeid aga eriti tähelepanelikult järgima, kuivõrd tema ootas võimalust vasakpöörde sooritamiseks ning pidi teed andma talle vastutulevatele sõidukitele. Asjaolu, et süüdistatava puhul ei olnud tegemist hoolika sõidukijuhiga nähtub juba sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelitest, samuti liiklusekspertiisi käigus tehtud 3D-animatsiooni simulatsioonist, mille kohaselt suundus süüdistatava sõiduk Renault Megane reg. märk XXX Merite teele vasakpööret sooritades, vastassuuna poole ehk oli n.ö lõiganud kurvi (tl 9-26, 4750). Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et sündmuskohal oli nähtavus piisavalt hea ning vastutuleva sõiduki kauguse hindamine ei tohiks kohtu hinnangul olla raskendatud. Käesoleval juhul on aga kogutud tõenditega tuvastamist leidnud, et süüdistatav ei hinnanud vastutuleva sõiduki kaugust õigesti ning sõitis rikkudes LS § 17 lg 5 p 3, LS § 56 lg 1, LS § 33 lg 2 p 8 ning LS § 16 lg 1 nõudeid, ette vastutulevale neljarattalisele mootorrattale Suzuki Dresel MCT LT-Z
3. Kohtule ei ole esitatud ja kohtuistungil uuritud tõenditega ei ole ka tuvastamist leidnud, et kannatanu oleks eiranud liiklusnõudeid. Seega on liiklusnõuete eiramine omistatav vaid süüdistatavale. Kui süüdistatav oleks täpselt järginud temale kui juhile kohustuslikke norme, oleks käesolevas kriminaalasjas tõendamisesemeks oleva liiklusõnnetuse toimumine olnud välistatud. I.Lorentsi tegevus kvalifitseeriti kohtueelses menetluses KarS § 422 lg 1 järgi. Kohus juhib siinkohal tähelepanu KarS § 422 ja KarS § 423 kuritegude koosseisude erinevusele. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab KarS § 422 ettevaatamatust üksnes teisele isikule põhjustatud tagajärje suhtes ning KarS § 423 ettevaatamatust nii sõiduki liiklus- või käitumisnõuete rikkumise kui ka sellega põhjustatud raske tervisekahjustuse või surma suhtes. Seejuures KarS § 423 sätestatud koosseisu realiseerimiseks piisab, kui isik tegutses vähemalt hooletusega. Kaudse tahtluse puhul näeb isik ette tagajärje, ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et süüdistatav on teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtulikul uurimisel uuritud tõendite pinnalt ei saa kohus järeldada, et süüdistataval oleks olnud tahtlust rikkuda liiklusseaduse nõudeid teist liiklejat ohustaval või takistaval viisil. Arvestades kriminaalasjas uuritud tõendeid, on alust järeldada, et I.Lorent arvas, et sõiduk on temast piisavalt kaugel (150 meetri kaugusel), mistõttu oli tal lootus, et ta jõuab vasakpöörde sooritada enne temale vastu sõitva sõiduki saabumist. Seega on kohus seisukohal, et süüdistatav pani temale inkrimineeritud süüteo toime kergemeelsusest. Süüdistatav hindas vastutuleva sõiduki kaugust valesti ega arvestanud liiklemisel kõiki neid asjaolusid, milleks liiklusseadus teda kohustab. Seega on ta rikkunud süüdistusaktis etteheidetud kohustusi ettevaatamatusest. 7 Edasi tuvastab kohus, kas eelnimetatud liiklusnõuete eiramise tagajärjel põhjustas süüdistatav KarS § 423 lg 1 sätestatud tagajärje, s.o inimese surma. J K saabus Mustamäe haiglasse 25.10.2016 kell 19.30 ning tema esmased fikseeritud vigastused olid: hulgitrauma, peaaju põrutus ja turse, kaela lahtine haav, IX-XI rinnalüli murd (tl 55). 28.02.2017 koostatud surnu ekspertiisiakti nr XXX kohaselt oli J K surma põhjuseks: massiivne pea, kehatüve ja jäsemete kinnine tömp trauma peaajupõrutuse ja ämblikuvõrkkelmealuse verevalumiga, skeletiluude murdudega, kopsude põrutusega ning ulatuslike pehmete kudede vigastustega kaela ja kehatüve piirkonnas; mille tüsistusena tekkis traumaatiline šokk, äge verejooksujärgne aneemia, mõlemapoolne õhkrind, toidu ja okse põhjustatud pneumoniit, täiskasvanu respiratoorse distressi sündroom, kompressioonisündroom seljalihaste loožis, südameseiskus eduka taaselustamisega, parema jala ECMO kanüülist põhjustatud äge isheemia, mõlemapoolne vedelikrind, maksa-neerude puudulikkus, ning peaajuturse koos peaajukompressiooniga. Eksperdiarvamuse kohaselt J K võisid olla tekitatud vigastused ühemomentselt tömbi vägivalla toimel, võimalik, et ekspertiisimäärusel näidatud ajal ja viisil - s.o 25.10.2016 liiklusõnnetuse käigus (neljarattalise) mootorratta ja liikuva transpordivahendi kokkupõrkel ning mootorratturi järgneval paiskumisel kõvale tömbile pinnale (tl 56-78). Seega on tõendamist leidnud ka KarS § 423 lg 1 ettenähtud koosseisuline tagajärg, s.o isiku surma põhjustamine. Nagu juba eelpool on tuvastamist leidnud, rikkus süüdistatav LS nõudeid, kuna ei olnud piisavalt tähelepanelik ja seetõttu sõitis ette vastutulevale sõidukile, mille juht 6 päeva hiljem liiklusõnnetuse tulemusena saadud vigastustesse suri. Seega on süüdistatava tegu põhjuslikus seoses teoga põhjustatud tagajärjega. Kui süüdistatav oleks olnud piisavalt tähelepanelik ja sõidukiga liikumist alustades täielikult veendunud, et vastassuunas mootorsõidukit ei lähene, siis ei oleks ka liiklusõnnetust juhtunud. Tuvastatud asjaoludest tulenevalt jättis süüdistatav selles aga veendumata ning selline käitumine põhjustas inimese surma. KarS § 423 koosseisu puhul ei olegi liiklusnõudeid rikutud teadlikult ega tahtlikult, vaid ettevaatamatusest, kuid kuna selle tagajärjel on põhjustatud inimese surm, siis on tegemist kuriteoga. Liiklusseaduses sätestatud kohustused on kehtestatud just liiklusohutuse tagamiseks, neid liiklusohutuse mõttes olulisi kohustusi ettevaatamatusest rikkudes, on isikule ka enamohtliku tagajärje saabumine etteaimatav. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus Igor Lorentsi käitumises ei tuvastanud. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et Igor Lorents pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm. Tsiviilhagi Kannatanu I K on esindaja A S kaudu esitanud tsiviilhagi liiklusõnnetusega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning palub kohtul süüdistatavalt kannatanu kasuks välja 8 mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Samas on kannatanu esindaja esitanud tsiviilhagis ka konkreetse summana 30 000 eurot, mille välja mõistmist ta süüdistatavalt soovib.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Vastavalt VÕS § 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 134 lg 3 kohaselt võivad isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Kohus nõustub kannatanu esindajaga, et antud juhul on tuvastatavad erandlike asjaolude esinemine VÕS § 134 lg 3 mõttes. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-19-08 sedastanud et lähedase kahju hüvitamise nõue VÕS § 134 lg 3 kohaselt on õigustatud esmajoones lähedase isiku ruumilise läheduse korral hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekkimise ajal, nt õnnetuse ajal samas autos viibimine või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine (n-ö samas ohutsoonis viibimine), samuti nt. hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised. Need peavad olema aga isiklikud ja vahetud. Liiklusõnnetus toimus 25.10.2016 kella 19.27 ajal ning J K suri 01.11.2016.a. Kannatanu I K on kohtuistungil avaldanud, et käis poega haiglas vaatamas iga päev. Kaks korda I K juuresolekul seiskus poja süda. Kui tema pojale tehti tomograafia, ütles arst, et peaaju on alles 5-7% ning isegi juhul, kui poeg ellu jääb, saab temast juurvili. Kannatanu andis väga raske südamega loa aparaatide väljalülitamiseks. (kohtuistungiprotokolli lk 5). Neid ütlusi kinnitab ka surnu ekspertiisiakt nr XXX (56-66). Varasema kohtupraktika kohaselt on tahtliku liiklusnõuete rikkumisega ning seoses lähedase surmaga kaasnenud kannatuste eest välja mõistetud süüdistatavalt 10 000- 50 000 eurot ning viimasel juhul hagi õigeksvõtul (nt. Harju Maakohtu 23.02.2016 otsusega krim.asjas 1-159505). Nimelt tegemist oli joobes juhtimise ja kiiruseületamisega, milles hukkus imik ja vigastada sai alaealine laps. Kehavigastuste tekitamise eest ettavaatamatusest on kohtud varasemalt mõistnud välja süüdistatavatelt kannatanute kasuks mittevaralise kahju nõudeid summades 5000-25 000 eurot. Seejuures ei ole tegemist olnud kannatustega, mis tekkisid 9 seoses lähedase isiku surmaga, vaid valu ja kannatustega, mis on kannatanutel tekkinud seoses neile liiklusõnnetustega põhjustatud tervisekahjustustega. Süüdistatav kohtuistungil tsiviilhagi summaga ei nõustunud. Kohus leiab, et valuraha suuruse hindamisel tuleb arvestada lisaks rikkumise laadile ja raskusele ka kahju tekitaja majanduslikku olukorda, vältimaks situatsiooni, kus kahju tekitaja peab pärast väljamõistetud hüvitissumma tasumist elama vaesuse piiril (RK nr 3-2-1-81-05). Seega, arvestades ühiskonna üldise heaolu taset ning senist kohtupraktikat, samuti seda, et süüdistatav peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist ei saa töötada edasi taksojuhina, ta on abielus ning tal on kaks last, enda ütluste kohaselt saab ebastabiilselt palka umbes 600 eurot kuus, ametlikel andmetel oli süüdistava 2015.a keskmine päeva sissetulek 9,70 eurot, siis kohtu hinnangul on võimalik tsiviilhagi rahuldada osaliselt. Seda enam, et hagiavalduses palutakse kohtul hagi rahuldada kohtu enda õiglasel äranägemisel ja seejuures on hagis ära näidatud kohtupraktika, mille kohaselt on hagi rahuldatud ka oluliselt väiksemas summas. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks rahuldada kannatanu tsiviilhagi 15 000 euro ulatuses. See vastab kohtu hinnangul süüdistatava rikkumise laadile ja raskusele, samuti varasemale kohtupraktikale. Kohus leiab, et lisaks tsiviilhagi väljamõistmisele ka viivise väljamõistmine, oleks ebaõiglane. Kohtu arvates oleks viivise nõude tasumine põhinõude tasumise kohustuse kõrval süüdistatava jaoks üle jõu käiv, mistõttu jätab kohus viivisenõuded rahuldamata. Karistus Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seaduseandja ette näinud karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete ja süüdistatava enda sõnade kohaselt ta töötab, seega omab sissetulekut. Süüdistataval kehtivad karistused kriminaalkorras puuduvad (tl 109). Küll on süüdistatavat väärteokorras karistatud 13.10.2016 toimepandud liiklusõnnetuse ja sündmuskohalt lahkumise eest LS § 223 lg 1 ja 236 lg 1 järgi. Kirjeldusest nähtub, et I. Lorents tagurdas otsa tema taga parkinud sõidukile, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju ning lahkus sündmuskohalt jättes politseid liiklusõnnetusest teavitamata (tl109-111). Nimetatud andmed iseloomustavad süüdistatavat kui hoolimatut juhti. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kriminaaltoimikus olevatest andmetest nähtuvalt oli kriminaalmenetluse alustamisele vahetult eelnenud aastal, so 2015. aastal süüdistatava keskmiseks päevasissetuleku suuruseks 9,7 eurot. Seega tuleks süüdistatava suhtes kohaldada KarS § 44 lg 2 viimasest lausest tulenevat miinimumpäevamäära, milleks on 10 eurot. Kui aga arvestada asjaolu, et lisaks rahalisele karistusele tuleb süüdistataval tasuda ka menetluskulud ja tsiviilhagi summas 15 000 eurot, siis käib rahalise karistuse tasumine süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. Seega ei oleks rahaline karistus täidetav ega täidaks ka oodatud eesmärki. Eelmärgitud asjaoludest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole rahaline karistus kohaldatav ning 10 süüdistatava suhtes tuleb kohaldada sanktsioonis ettenähtud teiseliigilist karistust, so vangistust. Antud juhul tuleb karistuse mõistmisel kõigepealt arvestada aset leidnud liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise ulatust ning sellega põhjustatud tagajärje raskust. Nõuete rikkumine on seda ulatuslikum ja süüdlase süü seda suurem, mida enam keeldusid või kohustusi on juht oma liiklusõnnetuse põhjustanud käitumisega eiranud. Samuti on põhjustatud raskeim tagajärg, s.o inimese surm. Kuriteo asjaolusid arvesse võttes, leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav keskmisena. Karistuse mõistmisel arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistusaktis kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid märgitud ei ole. Kohtuistungil süüdistatav vabandas, et „nii juhtus“. Kohus leiab, et süüdistatava sõnu ei saa lugeda kahetsuseks, kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes. Seega käesoleval juhul puuduvad karistust kergendavad asjaolud ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse sanktsiooni keskmises määras. Arvestades seda, et süüdistataval ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd pikaajalise vangistuse täies ulatuses ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Samuti on tegemist kuriteoga, mis on toime pandud üle kahe aasta tagasi ja menetlushuvi sellise süüteo osas on oluliselt vähenenud. Peale selle, ei täidaks see karistus enam oma eesmärki, kuivõrd karistus ei saabunud vahetult pärast kuriteo toimepanemist, vaid oluliselt hiljem ning kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kriminaalasja menetlemise venimine oleks aset leidnud süüdistatava käitumise tõttu. Süüdistatava isikuandmed ei ole sellised, mis vältimatult tingiksid käitumiskontrolli kohaldamist süüdistatava käitumise üle olukorras, kus kuriteo toimepanemisest on möödunud kaks aastat. Kohus leiab, et käitumiskontrolli kohaldamine sellistel asjaoludel, olukorras, kus süüdistatavat on varasemalt ühel korral väärteokorras karistatud, ei oleks proportsionaalne. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes saab karistuse jätta tingimisi kohaldamata tingimusel, et süüdistatav ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu, so kohaldades süüdistatava suhtes KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid. Lisakaristuse kohaldamisse puutuvalt peab kohus vajalikuks märkida, et KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Kohtupraktikas on korduvalt märgitud, et lisakaristus tuleb nagu põhikaristuski mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega on ka lisakaristuse kohaldamise alused samasugused nagu põhikaristuse mõistmisel. Kõrgema astme kohtu lahendites antud selgituste kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. KarS § 56 lg 1 kohaselt tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et antud juhul on tuvastatud, et süüdistatavat on ka varasemalt liiklusõnnetuse põhjustamise eest karistatud, samuti käesolevas menetluses on tuvastatud erinevate liiklusnõuete üheaegne rikkumine, mis viis 11 surmaga lõppenud liiklusõnnetuseni. Seega karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on I.Lorentsi puhul lisakaristuse kohaldamine õigustatud. Lisaks sellele, arvestades asjaolu, et viimasel ajal on liiklusõnnetustes hukkunud ja kannatada/vigastada saanud inimeste arv üksnes suurenenud, leiab kohus, et ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb süüdistatava suhtes kohaldada lisakaristust, mille tulemusena ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol on peale süü suuruse põhjendatud ka eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest ning omaks võetud karistuspraktikast lähtudes. Samas peab kohus võimalikuks määrata lisakaristuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. MENETLUSKULUD

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, määratud kaitsja tasu, ekspertiisikulud ja sõidukite teisaldamise kulud. Ankeetandmete kohaselt süüdistatav töötab ning kohtule ei ole esitatud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Samuti ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Igor Lorentsile on kohtueelse ning kohtuliku menetluse käigus osutatud riigi õigusabi summas 708 eurot sh. määratud kaitsja Maria Abramenkova tasu summas 48 eurot ja määratud kaitsja Aivar Ennoki tasu summas 660 eurot. Sõidukite teisaldamise kulud olid kokku 81,60 eurot. Ekspertiisi kulude osas (kokku summas 714 eurot) märgib kohus, et

§ 105

lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Surnu ekspertiis määrati süüteo kvalifitseerimise vajadusest tingitult ja oli sisuliselt kohustuslik liiklusõnnetuse asjaolude tuvastamiseks. Liiklustehnilise- ja hõõglambiekspertiisi ülesandeks oli tuvastada sõidukite sõidukiirus kokkupõrke hetkel ning süüdistatava kaitseversiooni paikapidavus. Seega olid kõik nimetatud ekspertiisid tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemiseks vajalikud, tingitud tõendamisvajadusest ja need aitasid kaasa kriminaalasja lahendamisele, mistõttu tuleb need süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust, andmeid süüdistatava sissetulekute suuruse kohta, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 12 kuu jooksul (

§ 180

lg 3,

§ 313lg 1 p-d 7 ja 12).

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ASITÕENDID

§ 313

p 11 kohaselt süüdimõistvas kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavate meetmete osas.

§ 126

lg 3 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 3) kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; 5) kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks. Juhindudes

§ 126

lg 3 p 1 jätab kohus 4 CD-plaati videosalvestistega, mis asuvad kriminaalasja juures, kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastab kohus mootorsõiduki Renault Megane registreerimismärgiga XXX, mis asub PPA parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, selle registrijärgsele omanikule R OÜ-le (tl 92). Kohtus vaadeldud ostu-müügi lepingute koopiatest nähtub, et ATV Suzuki Dresel MCT LT-Z 400 reg. märgiga XXX on 06.05.2014 J Š ostnud M A . Tunnistaja J Š on kohtuistungil kinnitanud, et sai ATV laenu katteks M A ja tema emalt. A esitas omalt poolt ostumüügilepingu, nagu ta oleks ostnud nimetatud ATV Rootsi kodanikult. Tehnilise passi järgi ja registri andmetel kuulub ATV S K –G N (tl 79-91), kes teatas selle ATV vargusest Eestis Stockholmi Lääni politseile 09.08.2014 (tl 95-104). S K –G N on käesolevaks hetkeks surnud ning ATV pärijaks on märgitud tema tütar M N (tl 79- 91). Arvestades, et puuduvad kindlad tõendid ATV varguse kohta, J Š on esitanud ostu-müügi lepingud ATV Suzuki Dresel MCT LT-Z 400 reg. märgiga XXX omandamise kohta ning lisaks on märkimisväärne asjaolu, et müügitehing oli sõlmitud enne vargusest teatamist, siis kohus leiab, et ATV omanik on J Š , kes on nimetatud sõiduki tagastamist taotlenud. Seega tagastab kohus Suzuki Dresel MCT LTZ 400 registreerimismärgiga XXX ja selle esilaterna, mis asuvad PPA asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, J Š

§ 126lg 3 p 2 alusel.

13 /digitaalselt allkirjastatud/ Julia Vernikova kohtunik 14