KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-15728 Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2019, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi LT Advisory OÜ aval

) § 29 lg

1. Pankrotimenetluse algatamise ja raugemise eeldused on täitmata – tõendamata on võlgniku maksejõuetus ja võlausaldaja selge nõude olemasolu.
2. Võlgnik ei ole maksejõuetu. Tal ei ole sissenõutavaks muutunud täitmata kohustusi. Kohus jättis arvestamata võlgniku selgituse, et laenulepingud on suulised ja neist tulenevad nõuded ei ole sissenõutavaks muutunud.
3. Kuna võlgnik esitas pankrotiavalduse aluseks oleva laenulepingu sõlmimisele vastuväite ja võlausaldaja ei tõendanud laenulepingu sõlmimist, ei ole võlausaldaja nõue selge (

§ 14lg 1 p 1 ja § 15 lg 3).

Maakohus ei põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes tuvastas kohus pankrotiavalduse aluseks oleva selge nõude olemasolu ja võlgniku maksejõuetuse, samuti võlgniku vastuväidete ja selgitustega arvestamata jätmist. Pankrotiavaldus tuli jätta rahuldamata, kuna ebaselge nõue tuleb lahendada hagimenetluses. Vastused määruskaebusele

1. Võlausaldaja ja ajutine pankrotihaldur vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi saata uueks lahendamiseks maakohtule tagasi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
4. Maakohus lõpetas asja menetluse raugemisega võlgniku pankrotti välja kuulutamata, tuginedes

§ 29

lg-tele 1 ja 2, mille kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise 3 nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 järgi ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

1. Võlgniku arvates ei olnud maakohtul alust lõpetada pankrotiavalduse menetlust raugemise tõttu, kuna võlausaldaja 10 000 euro suurune nõue ei ole selge ning võlgnik ei ole maksejõuetu, sest tal ei ole sissenõutavaks muutunud täitmata kohustusi.
2. Maakohtu määruse kohaselt on võlgniku kohustuste suurus vähemalt 10 068,76 eurot ja tal puudub vara. Maakohus märkis, et ajutise halduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks, vara tagasivõitmise ja tagasivõitmise võimalused ei ole käesoleval hetkel tuvastatavad ja nõuete esitamine juhatuse liikmete vastu on üksnes oletuslik.
3. Ajutine haldur leidis 13.12.2018 aruandes, et võlgniku juhatus ei ole esitanud talle kõiki vajalikke dokumente, kuid antud juhul võivad esineda alused kahjunõude esitamiseks juhtorgani liikmete ja osanike vastu, kusjuures võlgniku osanike vastu on võimalik esitada hagi vähemalt 2500 euro sissenõudmiseks (tlk 54). Ajutine haldur leidis, et eeltoodu tõttu tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada vaatamata sellele, et võlgnikul puuduvad varad pankrotimenetluse kulude tasumiseks. 22.01.2019 täiendas ajutine haldur aruannet ja tõi välja, et võlgnikult saadud andmete alusel on võlgnik andnud kolmandatele isikutele laene kokku 67 184,95 euro suuruses summas ja saanud kolmandatelt isikutelt laenu kokku summas 53 825 eurot, millest LT Advisory OÜ-lt saadud laen on vaidlustatud. Samuti märkis ajutine haldur, et võlgniku vara hulka kuulub ka 10 000 euro suurune kahju hüvitamise nõue LT vastu, millele viimane on esitanud vastuväiteid (tlk 70 pöördel). Ajutine haldur märkis, et võlgnik ei ole esitanud laenude kohta algdokumente ja et ta jääb selle juurde, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Samale seisukohale jäi ajutine haldur 18.02.2019 aruande täienduses (tlk 87). Võlgnik väitis 25.02.2019 istungil, et laenulepingud on suulised ja tähtajatud ning ei ole sissenõutavaks muutunud (tlk 93).
4. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus võlgnik väidab ja ajutise halduri aruande järgi võivad olla võlgniku varaks suulistest ja tähtajatutest laenulepingutest tulenevad nõuded kolmandate isikute vastu (tähtajatud laenulepingud on võimalik VÕS § 398 järgi üles öelda ja nõuda laenu tagastamist), samuti on ajutise halduri arvamuste kohaselt võimalik esitada nõudeid juhatuse liikmete ja osanike vastu ning võimalik on ka kahju hüvitamise nõue LT vastu, peavad

§ 29

lg-te 1 ja 2 kohaldamisel kohtumäärusest nähtuma, miks ei ole kohtu arvates võimalik esitada nõudeid juhtorgani liikmete vastu ning millised nõuded on või saavad olla võlgnikul kolmandate isikute vastu, samuti põhjendused, miks kohus leiab, et nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Maakohtu määrusest võlgniku väidetavad nõuded ei selgu, samuti ei ole hinnatud nende nõuete perspektiivi. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, millele tugineb tema arvamus, et nõuete esitamine juhatuse liikmete vastu on oletuslik. Seega ei vasta maakohtu määrus TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatule, mille kohaselt peavad edasikaevatavas määruses olema märgitud põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ning õigusaktid, millest kohus juhindus. 20. Kuigi

§ 29

lg 3 annab võimaluse lõpetada pankrotiavalduse menetlus raugemise tõttu juhul, kui pankrotimenetluse kulude katteks ei maksta tagatist, ei tulene nimetatud paragrahvist õigust jätta tuvastamata sama paragrahvi esimeses või teises lõikes sätestatud asjaolud (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-137-12, p 16).

1. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tegema kindlaks võlgniku nõuded kolmandate isikute vastu ja võtma põhjendatud seisukoha, kas nende nõuete rahuldamine on tõenäoline. 4
2. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et

kohaselt on äriühing maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada oma võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole äriühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1

lg 2) või äriühingu vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1lg 3).

Maakohus võttis võlgniku maksejõuetuse hindamisel aluseks võlgniku 68,76 euro suuruse võla Maksu- ja Tolliameti ees (saldoteatise kohaselt on võlg 68,75 eurot, tl 62) ja pankrotiavalduse aluseks oleva võlausaldaja nõude 10 000 eurot. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus võttis võlgniku kohustuste hindamisel ebaõigesti arvesse võlausaldaja avalduse aluseks oleva nõude. 23. Riigikohus selgitas 22.02.2017 määruse nr 3-2-1-163-16 p-s 13, et olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse ning võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu

§ 1

lg-te 2 või 3 tähenduses, peab kohus hindama võlgniku maksejõulisust vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, on võlgnik maksejõuetu (

§ 1

lg 2 või 3 kohaldamise esimene eeldus) ning seejärel tuleb hinnata ka seda, kas maksejõuetus on püsiv (

§ 1lg 2 või 3 teine eeldus).

1. Võlgnik on menetluse jooksul läbivalt väitnud, et tal ei ole võlausaldaja ees kohustust. Võlgniku vastuväidete kohaselt ei tõenda ainuüksi pangaülekanne laenulepingu olemasolu, kuna ülekande teostas ilma võlgniku juhatuse liikmete teadmata võlgniku raamatupidaja, kes oli samal ajal võlausaldaja osanik ja juhatuse liige. Muid kirjalikke tõendeid laenulepingu olemasolu kohta ei ole esitatud. Maakohus ei ole võlausaldaja nõude põhjendatuse osas seisukohta võtnud ega vastanud võlgniku vastuväidetele. Ka selles osas on maakohtu määrus vastuolus TsMS § 465 lg 2 p- 8, mille kohaselt tuleb määruses märkida muuhulgas ka põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue piisavalt selge. Võlgniku vastuväited ei ole ilmselgelt otsitud või põhjendamatud. Avaldaja nõude olemasolu üle otsustamiseks tuleb anda sisuline hinnang kõikidele võlgniku vastuväidetele ja tõenditele, kuid selline menetlus väljub ilmselgelt pankrotimenetluse raamidest. Maakohus ei saanud seetõttu pankroti väljakuulutamise menetluses ilma sisulisi põhjendusi esitamata asuda seisukohale, et avaldaja nõue on selge.
2. Võlgniku vastuväidete tõttu tuli maakohtul hinnata võlgniku maksejõulisust avaldaja nõudega arvestamata. Asjas esitatud tõendite kohaselt on võlgniku ainus sissenõutavaks muutunud kohustus 68,75 eurot Maksu- ja Tolliameti ees. Võlg koosneb erijuhtude tulumaksust 48,21 eurot, sunnirahast 17,24 eurot ja maksusummalt arvutatud intressist 3,30 eurot. Ringkonnakohus leiab, et 68,75 euro suurust võlga ei saa juriidilise isiku puhul pidada selliseks, mis viitaks iseenesest tema püsivale maksejõuetusele. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel anda hinnang ka sellele, kas eeltoodud juhiseid arvestades on võlgnik maksejõuetu ja kas maksejõuetus on püsiv.
3. Kuna ringkonnakohus ei saa eeltoodud asjaoludel teha uut määrust, millega jätta võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldamata, nagu võlgnik määruskaebuses soovib ja maakohtul tuleb pankrotiavaldus uuesti läbi vaadata, rahuldatakse määruskaebus osaliselt. Menetluskulud jaotab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus. Gaida Kivinurm Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 5