) § 429 lg1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (
Kohus leiab, et hageja taotlust tuleb käsitleda kui avaldust hagist loobumiseks, kuna hageja edasist menetlust ei soovi. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise avalduse vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (
lg 1) ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses (
Hageja palub tagastada avalduse esitamisel tasutud riigilõivu. Kohus tuvastas, et hageja esindaja tasus 12.04.2019 avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot.
§ § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (
Kuna menetlus lõpetatakse, tagastab kohus hageja esindajale tasutud riigilõivust pool so 22,50 eurot, mis kanda hageja esindaja pangakontole. Kohus saadab kohtumääruse menetlusosalistele teadmiseks. Olev Mihkelson Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.