) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti 1
lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.
lg 4 kohaselt kohaldatakse
-s sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10.01.2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Määrus). Kuna Määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda Määruse regulatsioonist. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti AS Inbank ja võlgniku vahel 07.09.2017 järelmaksuga müügileping TT19635. Võlgnik jättis oma rahalised kohustused täitmata, mistõttu leping lõpetati ja nõue loovutati avaldajale. Kohus leiab, et tegemist on tarbijalepingust tuleneva võlgnevuse nõudega. Määruse nr 1215/2012 artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011 otsus kohtuasjas C‑327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates 10.01.2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh. eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel. Avalduses ja hagis on kostja elukohaks märgitud xxx. Kohus tuvastas, et korteriomandi omanikuks on Harjaks Inkasso OÜ. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal Läti kodakondsus. Tema elukohaks märgitud aadress xxx on alates 09.02.2018 kehtetu. Kostjal puudub kehtiv elukoha aadress Eestis. Kinnistusraamatu andmetel ei ole kostja nimele kinnisvara registreeritud. Maanteeameti andmetel ei ole sõidukeid kostja nimele registreeritud. Maksukohustuslase registri andmetel ei ole võlgnik Eestis ametlikult töötanud. Politsei andmekogus puudub 09.05.2019 seisuga informatsioon S. M.i võimaliku asukoha ja kontaktandmete kohta. Kohtla-Järve Linnavalitsusele on 13.05.2019 seisuga kostja tegelik eluja viibimiskoht teadmata. Kostja telefoninumber on xxx. Kohus asub seisukohale, kuna eelpool märgitud registrites puuduvad andmed, mis kinnitaksid et kostja alaline elukoht võib olla/on Eesti Vabariigis, aga kostjal on Läti kodakondsus, siis elab kostja eelduslikul Läti Vabariigis. Kuna tarbija vastu võib menetluse algatada tarbija alalises elukohas, siis tuleb hagi esitada Läti Vabariigi kohtusse. Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest.
lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.
lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus märgib, et hagejal on võimalik võlgniku alalise elukoha kindlaks tegemiseks esitada päring Läti elanike registrile aadressil http://www.pmlp.gov.lv/en/home/services/populationregister/. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
lg 1 ja 2).
lg 1 kohaselt kannab avaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.