1-15-7623/92

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. mai 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-15-7623 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Jelena Laas Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksei Tšernonožkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ALEKSEI TŠERNONOŽKIN, isikukood 39809093753, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 29.04.2015 ja lõpp 22.04.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 07.05.2019 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta ALEKSEI TŠERNONOŽKIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Tšernonožkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 25.11.2015 otsusega tunnistati Aleksei Tšernonožkin süüdi KarS § 184 lg 1, § 200 lg 2 p 7, § 215 lg 2 p 1,2 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ja § 1 68 lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 29.04.
4. Aleksei Tšernonožkin on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning vanglas kannab karistust esimest korda. Käesolevat karistust kannab asja omavolilise kasutamise eest grupis, grupiviisilise röövi ja suures koguses narkootilise ning psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest. Esimesel korral karistati Aleksei Tšernonožkinit avaliku korra raske rikkumise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise, grupiviisilise korduva röövi ja kehalise väärkohtlemise eest. Varasemad kuriteod olid toime pandud ette planeerimata, hetkeemotsiooni ajel. Viimase kuriteo puhul on lisandud suurema tulu eesmärgil narkootikumide käitlemine, mis on ette planeeritud. Toimepandud kuritegusid iseloomustab vägivalla kasutamine ning grupiviisiline tegutsemine. Soodusteguriks on sõltuvusainete kuritarvitamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Aleksei Tšernonožkin taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et viimati käis kodus eelmise aasta septembris ja sel aastal ei ole tal ühtegi distsiplinaarkaristust. Tahab vabanemise korral kohe minna tööle, aga asuda ka õppima. Avaldas, et praegu alkoholi ja narkootikume ei taha, kuid ta ei saa midagi lubada. Lähedasteks nimetas ema, isa ja vanaema ning teatas, et sõpradega ei suhtle. Kinnitas, et suudab kriminaalhooldusele alluda ja selgitas, et varem ei suutnud seda nooruse tõttu. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasem tingimuslik karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Aleksei Tšernonožkini käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kohus märgib, et 2 viimase paari-kolme kuu jooksul on kinnipeetava käitumises küll märgata paranemist (viimane distsiplinaarkaristus oli määratud 31.12.2018), kuid seda aega ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama vanaema juurde. Tegemist on 2-toalise korteriga ning vanaema ja tema abikaasa on vajalikud nõusolekud andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ema, isa, vanaema ja vanaisa, kellega on suhted toetavad, suheldakse vähemalt paar korda kuus kirja teel. Samas ei saa jätta märkimata, et isiku suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalse taustaga isikuid. Grupis toimepandud kuriteod viitavad isiku mõjutatavusele. Enne vangistust tegeles põhiliselt sõpradega väljas käimisega, mõistlikke harrastusi polnud. Grupis sooritati rööve, auto ärandamisi ja otsiti koos teravaid elamusi, elas päev korraga. Kinnipeetav soovis grupiliikmete tähelepanu ja tunnustuse nimel oli valmis toime panema kuritegusid. Seega tutvusringkonnast lähtuv uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima vaatamata sellele, et isiku enda sõnul ta endiste sõprade ja tuttavatega enam ei soovi suhelda. Isikul puudub vabanemisjärgne töökoht. Kinnipeetaval on ka vähene haridus (põhiharidus) ning vähene on ka töötamise kogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Enne vangistust on isik töötanud ühe kuu ametlikult, enamuse rahast aga hankis röövidest, vargustest ja narkootikumide müügist. Seega töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski ja seda olukorras, kus isik on varasemalt pannud toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isik on küll vanglas omandanud abikoka eriala, kuid töötanud sellel erialal pole ning ka vabanemisel ei ole talle garanteeritud erialast tööd. Samas tuleb märkida, et Aleksei Tšernonožkinil on rahalisi nõudeid summas 1738,28 eurot, mis mõjutavad tema igapäevast majanduslikku toimetulekut ning seega on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses tõenäoline, mis võib omakorda suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. Vanaema on küll valmis kinnipeetavat vabanemise korral materiaalselt toetama, kuid kohtu hinnangul on vanaema võimalused piiratud, kuna vanaema on vanaduspensionär. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud nii alkoholi kui ka narkosõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Enne vangistust kulus isikul väga suur osa ajast narkootikumide hankimisele (olles eelnevalt hankinud selleks vajaliku raha) ja tarvitamisele, käitles narkootikume eesmärgiga saada hõlptulu ja tagada enda vajadus. Narkootikumide tarvitamise tagajärjel muutus enda sõnul agressiivseks ja ka alkoholijoobes olles on käitunud vägivaldselt. Isiku enda sõnul on ta motiveeritud hoiduma sõltuvusainete tarvitamisest, kuid kohtuistungil märkis, et ta ei saa midagi lubada selles osas. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks sõltuvusainete hankimisel. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses osalenud sõltuvusele suunatud tugigrupis, töötanud ja töötab erinevatel majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Viha juhtimine“ ning nende programmide jätkutegevused, omandas abikoka eriala ning riigikeele A2 tasemel, osales 3 sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna tegevustes ning osaleb sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Enda sõnul maandab negatiivseid emotsioone sportides ning selline lõõgastuse variant on talle sobilik. Noorte motivatsiooniprogrammi raames on käinud preemiana kodukülastusel 10 korda ning probleeme pole olnud. Negatiivne on aga asjaolu, et kinnipeetav on rikkunud varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid tarvitas alkoholi ja narkootikume ja ei jätkanud hariduse omandamist. Harju Maakohtu 19.05.2015 määrusega pöörati mõistetud vangistus täitmisele, seega varasem tingimuslik karistus ei ole Aleksei Tšernonožkinile vajalikku positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Kohus on seisukohal, et isik on oma käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Vangla hinnangul on Aleksei Tšernonožkin avalikkusele ohtlik. Oht on kõige tõenäolisem, kui tekivad majanduslikud raskused, tegevusetuse korral, kui isik viibib kriminaalse käitumisega isikute grupis ja/või tarvitab alkoholi või narkootikume. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedase võimalik toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (individuaalkava täitmine, töötamine jne) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (kehtivad distsiplinaarkaristused) ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus on seisukohal, et Aleksei Tšernonožkini muidu seaduskuulekaid pürgimusi (enese arendamine, töötamine) varjutavad tema distsiplinaarkaristused. Kui kinnipeetav tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis võib teha järelduse, et Aleksei Tšernonožkini karistus ei ole eesmärki täitnud. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4