← Eesti

1-18-9716/22

Obsah (9)§ 118§ 68§ 74§ 75§ 78§ 61§ 73§ 121§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-9716 (18231701396) Kohtukoosseis Kohtunikud Urmas Reinola,

§ 118

lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Kriminaalasja lahendamise viis Kirjalik menetlus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja Kristina Suvalova Teised pooled apellatsioonimenetluse Põhja Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör Merike Tikk; süüdistatav Julia Kudrjavtseva, kannatanu XX RESOLUTSIOON

  1. Jätta Harju Maakohtu
  2. jaanuari 2019 otsus Julia Kudrjavtseva süüdistusasjas muutmata.
  3. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
  4. Määrata Advokaadibüroole Kristina Suvalova apellatsioonimenetluses Julia Kudrjavtsevale vandeadvokaat Kristina Suvalova poolt riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 90 (üheksakümmend) eurot (s.h käibemaks 15 eurot).
  5. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Julia Kudrjavtsevalt välja 90 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
  6. Õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Harju Maakohtu
  8. jaanuari 2019 otsusega lühimenetluses tunnistati Julia Kudrjavtseva süüdi

§ 118lg 1 p 1 järgi ja karistati 5 aastase vangistusega, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks vangistus 3 aastat 4 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg (10.07.2018 - 12.07.2018), s.o 3 päeva karistusaja hulka ja kandmata karistuseks vangistus 3 aastat 3 kuud 27 päeva.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jäeti mõistetud karistus tingimuslikult kohaldamata ning määrati, et seda ei pöörata täitmisele, kui J. Kudrjavtseva ei pane 4 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all

§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustati J.

Kudrjavtsevat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 78

p 1 alusel arvestati katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.01.2019 ja J. Kudrjavtseva määrati Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Menetluskuludena mõisteti J. Kudrjavtsevalt riigi tuludesse välja sundraha 1350 eurot, ekspertiisitasu 84 eurot ja kaitsjatasu 300 eurot, s.o kokku 1734 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 144,50 eurot kuus. Lahendati ka asitõendiga seonduv. 2. J. Kudrjavtseva tunnistati süüdi talle

§ 118

lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuses selles, et tema lõi 10.07.2018 kella 19.47 paiku Harjumaal Lääne-Harju vallas Rummu alevikus XXX asuvas korteris XX-le ühe korra noaga kõhu piirkonda. Nimetatud tegevusega põhjustas J. Kudrjavtseva XX-le raske terviskahjustuse, s.o kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava vasakul pool keskkõhus koos jämesoole (sigmasoole) vigastusega, mis on eluohtlik tervisekahjustus. 3. Maakohus leidis otsuses, et J. Kudrjavtseva käitumises on tõendatud

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo nii objektiivse kui subjektiivse koosseisu tunnused. Eesmärgiga kannatanut noaga lüüa, pani J. Kudrjavtseva süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Kaitsja seisukohaga, et J. Kudrjavtseva tegutses XX noaga kõhu piirkonda lüües hädakaitse seisundis, kohus ei nõustunud. Kohus ei tuvastanud asjaolu, mis võiks viidata kannatanu poolsele vahetule või eesseisvale ründele, mille eest pidanuks süüdistatav end kaitsma. Konflikt sai alguse alkoholi liigtarvitamisest, mis aga ei tekitanud vajadust kaitsetegevuseks. Puuduvad tõendid, et kannatanu oleks ise süüdistatavat rünnanud. Süüdistataval fikseeritud hematoomid viitavad nende varasemale tekkimisele. J. Kudrjavtseva käitumises õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Karistuse mõistmisel arvestas kohus ühelt poolt ründe väikest intensiivsust, teisalt aga selle ohtlikkust ning kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Karistuse eesmärkide saavutamiseks pidas kohus võimalikuks mõista J. Kudrjavtsevale sanktsiooni alammäära lähedase karistuse, mida vastavalt lühimenetluse sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ja mis on võimalik jätta tingimisi täielikult täitmisele pööramata, arvestades küllaltki väikest süü astet. Küll tuleb aga süüdistatav allutada katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustada teda

§ 75lg 2 p 2 kohaselt käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

  1. Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus süüdistatava kaitsja. 4.
  2. Kaitsja leiab, et kohus tugines põhjendamatult kannatanu ütlustele. Kannatanu oli süüdistatavast füüsiliselt tugevam ja J. Kudrjavtseval ei jäänud teist võimalust, kui kannatanu õigusvastase ründe lõpetamiseks teda rünnata. Puuduvad tõendid, et rünnet olnuks võimalik lõpetada teise vahendiga, samas oli üks löök noaga ründe lõpetamiseks piisav. Süüdistatav tegutses hädakaitses, kuid ei teostanud hädakaitset vahendiga, mis ei vastanud ründe ohtlikkusele ja tal puudus kavatsus või otsene tahtlus kannatanule liigset kahju tekitada. 2

(6)4.2. Kaitsja hinnangul esinevad alused

§ 61lg 1 kohaldamiseks.

Tuleb arvestada, et kannatanu ja süüdistatav on leppinud ja elavad koos, samuti ka seda, et ka kannatanu oli alkoholijoobes. 4.3.

§ 74kohaldamine ei ole põhjendatud.

Süüdistatav on varem karistamata isikuks ja iseenesest pikk katseaeg on piisav nii üld- kui ka eripreventiivsete eesmärkide täitmiseks. J. Kudrjavtseva suhtes võiks kohaldada karistusest tingimisi vabastamist

§ 73alusel.

4.4. Kaitsja palub vaidlustatud otsus tühistada ja teha uus otsus, millega mõista J. Kudrjavtseva talle esitatud süüdistuses õigeks või alternatiivselt vähendada mõistetud karistust, s.h lühendada katseaja pikkust ning määrata katseaeg

§ 73alusel.

Menetluskulud, s.h apellatsioonimenetluse kulud, palub jätta osaliselt riigi kanda.

  1. Tallinna Ringkonnakohus määras 26.03.2019 kriminaalasja nr 1-18-9716 kaitsja apellatsiooni alusel läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks apellatsioonimenetluse pooled enda kirjalikke seisukohti apellatsioonile ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni väidetega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuse tühistamiseks apellatsioonis toodud motiividel alus puudub.
  3. Esmalt märgib kohtukolleegium, et apellatsioonimenetluses esitab kaitsja samu argumente, mida ta oli varasemalt esitanud maakohtule kohtukõne teesides ja millele maakohus on otsuses põhjalikult vastanud, leides, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis viitaksid võimalikule kannatanu poolsele vahetule või eesseisvale ründele, mille eest pidanuks J. Kudrjavtseva end kaitsma. Kohtukolleegium märgib siinjuures sedagi, et kui apellant ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et kohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt või ühekülgselt, mis on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise üheks aluseks. Kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Nii on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-107-12 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole aga sellised vead vaidlustatud otsuses tuvastatavad ning nendele ei viita apellatsioonis ka süüdistatava kaitsja. Maakohus on kõiki tõendeid omavahel kõrvutanud ja nende kogumis hindamise tulemusena õigesti tuvastanud, et süüdistatav ei olnud kannatanut noaga kõhu piirkonda lüües sellises seisundis, mida saaks nimetada hädakaitseseisundiks ja puuduvad ka muud teo õigusvastast välistavad asjaolud. Puudub vaidlus selles, et sellise tegevusega põhjustas süüdistatav XX-le raske terviskahjustuse, s.o kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava vasakul pool keskkõhus koos jämesoole (sigmasoole) vigastusega, mis on eluohtlik tervisekahjustus.
  4. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamisel ning enda siseveendumuse kujunemise kajastamisel enam kui põhjalik, leides, et J. Kudrjavtseva pani toime teo, mis täidab

§ 118lg 1 p-s 1 sätestatud teokoosseisu.

Kohus on otsuses objektiivselt ja jälgitavalt põhjendanud, et süüdistatav pani temale etteheidetava teo toime otsese tahtlusega ja J. Kudrjavtseva ei tegutsenud hädakaitse seisundis. Nimetatud asjaolu on tuvastatud kannatanu ütlustega selles, et ta tüdines süüdistatavaga vaidlemisest ära, läks magamistuppa ja heitis voodisse pikali. Mingi hetk tuli Julia magamistuppa ja lõi talle ühe korra kööginoaga kõhtu. Kannatanu noaga löömisele eelnenud 3

(6)alkoholi tarvitamist süüdistatav ei eita, seda kinnitavad lisaks kannatanule ka tunnistaja YY ütlused ja asitõendi vaatlusprotokoll. Isiku ekspertiisiaktist nr 18E-PõI0196 (kd I, tl 21-24) nähtuvalt esines XX-l 10.07.2018 kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool keskkõhus koos jämesoole (sigmasoole) vigastusega, mis vajas operatiivset ravi. Antud tervisekahjustus võis olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal löögist teravaservalise torke- lõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Tervisekahjustus oli eluohtlik, kuna tegemist oli kõhuõõnde ulatuva haavaga.
  1. Kaitsja seisukoht, et J. Kudrjavtseval puudus tahtlus nii teo kui tagajärje suhtes ning et süüdistatav lõi kannatanut noaga kõhu piirkonda hädakaitse seisundis, mistõttu ei saanud ta pidada võimalikuks kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamist, on kohtukolleegiumi arvates vastuolus asjas kogutud tõenditega, seda eelkõige kannatanu ütlustega selles, et alkoholi tarbides muutus süüdistatav agressiivseks ja tigedaks ja on teda ka varem noaga ähvardanud. Isik, kes lööb teist isikut 105 mm pikkuse teraga noaga kõhtu peab mõistliku inimesena möönma tagajärjena mistahes raskusastmega tervisekahjustuse saabumist. Mõistetavalt ei ole peale selliselt noaga kannatu löömist saabuv tagajärg enam süüdistatava tahtele allutatud ja puudub alus arvata mistahes tervisekahjustuse saabumata jäämist. Seega tegutses J. Kudrjavtseva XX-le raske tervisekahjustuse tekitamise osas teadlikult ja tahtlikult ja tema käitumise puhul saab juba ainuüksi välise teopildi alusel öelda, et tal oli tervisekahjustuse osas vähemalt kaudne tahtlus. Pole tuvastatud ühtegi mõistlikku eeldust, millele tuginedes võinuks süüdistatav loota, et tema loodud oht tagajärjes ei realiseeru.
  2. Kohtukolleegiumile jääb arusaamatuks, millistele asjaoludele tuginedes kaitsja jätkuvalt väidab, et J. Kudrjavtseva tegutses hädakaitse seisundis. Kohtuistungil hinnatud tõenditega on leidnud usaldusväärselt kinnitust asjaolu, et konflikt süüdistatava ja kannatanu vahel tekkis alkoholi tarvitamise käigus mis aga ei anna alust hinnata süüdistatava vajadust õigushüve kaitsetegevuseks. Kohtukolleegium nõustub täielikult kohtu hinnanguga selles, et käesoleval juhul puuduvad igasugused tõendid kannatanu poolsest ründest süüdistatava suhtes. J. Kudrjavtseval kahtlustatavana kinnipidamisel nähtavaid vigastusi ei tuvastatud (kd I, tl 27-28). Kannatanu ütluste kohaselt tema süüdistatavat konflikti käigus ei löönud. Kuigi J. Kudrjavtseval tuvastati näol, otsmiku paremal pool, parema käe õlavarrel ja küünarvarrel ning vasakul jalal rohekas-sinakat värvi hematoomid (kd I, tl 33-37), nõustub kohtukolleegium kohtu poolt tuvastatuga selles, et need võivad olla tekkinud varasemalt, tulenevalt fikseeritud hematoomide värvusest. Kohtukolleegiumil puudub alus kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses, neid ei ole kahtluse alla seadnud ka apellant. Et kannatanu poolt süüdistatava löömise kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit, tuvastas kohus, tuginedes kohtupraktikale (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-71-14, p 8) kohtukolleegiumi hinnangul õigesti, et süüdistatav ei olnud sellises seisundis, mida saaks nimetada hädakaitseseisundiks ja mis andnuks aluse asuda seisukohale, et tal tuleb asuda tõrjuma vahetut või siis vahetult eesseisvat rünnet. Kohus tuvastas õigesti, et J. Kudrjavtseva käitumises ei leidnud tuvastamist ei

§-s 28 sätestatu ega ka muid teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ning kuritegu on kvalifitseeritud õigesti

§ 118lg 1 p 1 järgi.

11. Mõistes J. Kudrjavtseva esitatud süüdistuses

§ 118

lg 1 p 1 järgi süüdi, leidis kohus, et tulenevalt eelkõige kannatanu suhtes tehtud löökide arvust võib rünnet pidada väikse intensiivsusega ründeks, mis aga samal ajal seadis tõsisesse ohtu kannatanu elu. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus puhtsüdamlikku kahetsust ning seda, et kannatanule ei jäänud vigastusest tulenevalt tõsiseid püsivaid kahjustusi. Seega on kohus J. Kudrjavtsevale karistust mõistes karistust kergendavate asjaoludega juba arvestanud ning isegi asjaolu, et süüdistatav ja kannatanu on leppinud ning elavad senini koos, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul tuvastatud faktilistest asjaoludest nähtuvalt erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse kaaluda

§ 61lg-st 1 tulenevalt mõistetud karistuse kohaldamist alla seaduses sätestatud alammäära. 4

(6)Erinevalt kaitsjast leiab kohtukolleegium, et J. Kudrjavtseva karistusest vabastamine

§ 73alusel ei ole põhjendatud.

Lähtudes peamiselt J. Kudrjavtseva küllaltki väikesest süü astmest ja varasema karistatuse kustumisest, pidas kohus võimalikuks jätta üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks mõistetud karistuse

§ 74

lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, määrates katseaja pikkuseks 4 aastat ning allutades süüdistatava katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla kohustusega täita

§ 75lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Täiendavalt leidis kohus, et käitumiskontrolli ajal on J. Kudrjavtseva kohustatud

§ 75lg 2 p 2 kohaselt mitte tarvitama alkoholi.

Kohtukolleegium nõustub siinkohal nii karistuse

§ 74

lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata jätmise kui lisakohustuse kohaldamise vajalikkuses, arvestades toimepandud kuritegu ja selle tausta - teo toimepanemine alkoholijoobes ja ka asjaolu, et kannatanu ütluste kohaselt muutub süüdistatav alkoholi tarvitades agressiivseks ja tigedaks. Kuigi nii

§ 73

kui

§ 74

sätestavad karistusest tingimisi vabastamise, avalduvad

§-s 74 sätestatud karistusest vabastamise vormi peamised erinevused §-s 73 sätestatuga võrreldes süüdlase isikut puudutavates tunnustes ja selle sätte laiem rakendusala tuleneb kriminaalhooldaja järelevalvest katseajal ja süüdlasele kohaldatavast käitumiskontrollist. Kuigi J. Kudrjavtseva on varem kriminaalkorras karistamata isikuks, on tal 22 kehtivat väärteo karistust ja tema suhtes on lõpetatud menetlus

§ 121lg 2 p 2 tunnustel sama kannatanu suhtes toime pandud teo osas (kd I, tl.

78). Sellise isiku puhul on karistusest tingimisi vabastamine

§ 74

kohaselt süüdistatava isikut arvestades kindlasti kohasem ja põhjendatud, kuivõrd katseajal kriminaalhoolduse käigus tehtava sotsiaaltööga on võimalik isikut suunata õiguskuulekale käitumisele, hinnata kas kuriteole viinud tegurid on sotsiaaltööga kõrvaldatavad ning kas kriminaalhooldaja järelevalve katseajal toetab katseaja edukat läbimist. Katseaja edukal möödumisel vabaneb isik talle mõistetud karistusest lõplikult, mis tähendab seda, et seda ei saa täitmisele pöörata ega liita uue kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusega. Kriminaalhooldus J. Kudrjavtseva suhtes seisneb seega tema käitumise üle teostatavas järelevalves eesmärgiga kindlustada talle kohtu poolt pandud nõuete ja kohustuste täitmine. Tulenevalt kriminaalasjas tuvastatud faktilistest asjaoludest on põhjendatud J. Kudrjavtseva karistusest vabastamine

§ 74lg 1 ja 3 alusel.

  1. Kaitsja hinnangul on kohus jätnud kaitsja taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks lahendamata. Kohtukolleegium sellist seisukohta ei jaga. Kuigi kohus ei ole otsesõnu enda seisukohta vastava taotluse osas väljendanud, nähtub kohtu käsitlusest menetluskulude hüvitamise osas selge seisukoht, et menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmine ei ole põhjendatud. Nii on kohus otsuses viidanud KrMS § 180 lg-le 3, mille kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus on leidnud, et arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval kohtukulude kohene tasumine võimalik ja seetõttu on põhjendatud nende ajatamine kaitsja soovitud viisil ja perioodiks. Kaitsja seisukoht, et J. Kudrjavtseval puudub sissetulek, mille arvelt menetluskulusid tasuda, ei tulene asjas kogutud tõenditest. Kannatanu ütlustest tulenevalt on süüdistataval igakuine sissetulek vähemalt pensioni näol olemas. Kohus ongi seetõttu põhjendatult leidnud, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda maksimumaja, s.o 12 kuud ning menetluskulud tuleb tasuda igakuiste maksetena, s.o. vähemalt 144,50 eurot kuus. Et kohtukolleegium jätab vaidlustatud otsuse J. Kudrjavtseva süüdistusasjas muutmata, puudub alus menetluskulude, s.h apellatsioonimenetluse kulude, osaliselt riigi kanda jätmiseks. Mõistes isiku talle esitatud süüdistuse järgi süüdi, jäävad KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu kanda.
  2. Viimasena peatub kohtukolleegium menetluskulude hüvitamisel apellatsioonimenetluses. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses 5

(6)menetluskulu. Süüdistatava kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstava tasu kindlaksmääramiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga, summas 90 eurot. Kohtukolleegium rahuldab KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määrab kaitsjale välja maksta apellatsioonimenetluses määratud kaitse teostamise eest kokku 90 eurot, s.h käibemaks. Kohtukolleegium peab riigi õigusabi osutamisel tehtud kulutuste eest kaitsja taotletava tasu suurust mõistlikuks ja põhjendatuks.

§ 185lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse Kr

MS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava huvides J. Kudrjavtseva kaitsja. Et kohtukolleegium jätab apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. 14. Lähtudes ülaltoodust leiab kohtukolleegium, et vaidlustatud otsus kriminaalasjas nr 1-18-9716 on seaduslik ja põhjendatud ning kaitsja apellatsioonis esitatud argumendid selle tühistamiseks alust ei anna. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab kohtukolleegium otsuse J. Kudrjavtseva süüdistuses

§ 118lg 1 p 1 järgi muutmata ning kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.