Obsah (4)
§ 654§ 171§ 174§ 175Tsiviilasi nr 2-15-19653 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-15-19653 Määruse tegemise aeg ja koht 09.04.2019.a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Kaupo Paal
§ 654lg 6).
Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust teha teistsugust lahendit. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väiteid. 11. Määruskaebuse esitajad leiavad, et maakohus omistas ebaõigesti olulist tähendust puudutatud isiku 1 huvidele, kuna viimane elab Sassi kinnistul aastaringselt. Määruskaebuse esitajate väitel ei ela nimetatud isik kinnistul alaliselt, s.t talvisel ajal on tema elukoht Pärnu linnas. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus omistas ebaõiglaselt tähendust puudutatud isiku 1 huvidele, kes seal peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht seal, kus isik alaliselt võib peamiselt elab. Isegi kui isik ei ela talvisel ajal Sassi kinnistul, saab tema alaline või peamine elukoht olla ikka nimetatud kinnistu. Isegi kui puudutatud isik 1 elab vaidlusalusel kinnisasjal alaliselt üksnes poole aastast, on tema huvidega arvestamine viisil nagu seda tegi 5
(8)Tsiviilasi nr 2-15-19653 maakohus, põhjendatud. Tsiviilasja materjalid ei anna alust järeldada, et maakohus oleks arvestanud puudutatud isiku 1 huvidega ebaõiglaselt rohkem kui teiste kaasomanike huvidega.
- Määruskaebuse esitajad väidavad veel, et maakohus lähtus ebaõiglaselt puudutatud isiku 1 huvidest ja privaatsusest, kuna tema oli see, kes käitus teiste kaasomanikega halvasti. Ringkonnakohus selgitab, et kasutuskorra kindlaksmääramisel ei omanud tähendust see, kes kaasomanike vahelisi tülisid konkreetselt põhjustas, vaid see, et kaasomanike vahel olid problemaatilised suhted. Maakohus määras seetõttu ringkonnakohtu juhiseid arvestades kindlaks kasutuskorra, mille raames on kaasomanikel vähem põhjust omavahel kokku puutuda ja konflikti sattuda. Avaldajate kasutuskord, mis tükeldas kinnistuid ja milles märgitud Siilu kinnistuga külgnev juurdepääsutee möödus vahetult puudutatud isiku 1 kinnisasjast, ei aidanud kaasa kaasomanike konfliktide vältimisele. Seega ei omanud kasutuskorra kindlaksmääramisel tähendust puudutatud isiku 1 isiksus, vaid see, kuidas kasutuskorraga teha võimalikuks, et kaasomanikud saaksid rahumeelselt kinnistul elada.
- Samuti märgivad määruskaebuse esitajad, et kohus peaks kindlaks määrama kasutuskorra, mis võimaldab Siilu kinnistuga külgnevat juurdepääsuteed kasutada elamuteni ligipääsemiseks. Esiteks väidavad nad, et puudutatud isik 1 kujundas kohtumenetluse ajal kinnistu pahauskselt ümber, sh istutas sihilikult põõsaid, ehitas kuuri ning risustas maamärgi. Sisuliselt leiavad nad, et puudutatud isik 1 lõi kunstlikult asjaolusid, et maakohus ei määraks kindlaks avaldajate kasutuskorda ja ei lubaks juurdepääsuteed avaldajate elamuteni Siilu kinnistu poolt. Ringkonnakohtule ei nähtu toimiku materjalidest, et puudutatud isik 1 kujundas sihilikult kinnistut ümber. Nimetatud kuur oli juba kinnistul olemas vahetult pärast käesoleva menetluse algust, s.t avalduse menetlusse võtmist (vt puudutatud isiku 1 09.02.2016.a seisukohta). See, kas ja kus olid puudutatud isiku 1 põõsad või kas ta risustas maamärgi, ei olnud käesoleva kasutuskorra kindlaksmääramisel määrava tähendusega. Määravat tähendust omas see, et Siilu kinnistuga külgnev juurdepääsutee riivab põhjendamatult puudutatud isiku 1 privaatsust, võrreldes alternatiivse ning olemasoleva juurdepääsuteega Tähe kinnistu poolt. Teiseks väidavad määruskaebuse esitajad, et Siilu kinnistuga külgneva juurdepääsutee jaoks ei pea maha võtma puid ega muutma haljastust. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajatega. Maakohus on 06.11.2018.a Siilu kinnistul läbi viinud paikvaatluse ning asunud seisukohale, et Siilu kinnistuga külgneva juurdepääsutee tegemiseks tuleb puudutatud isiku 1 kuur tõsta teise kohta, maha võtta puid ning muuta haljastust. Ainuüksi määruskaebuses esitatud vastupidine väide ei anna alust leida, et maakohus hindas tõendeid valesti ja määras sellest tulenevalt kindlaks ebaõige kasutuskorra.
- Järgnevalt leiavad määruskaebuse esitajad, et maakohtu kindlaksmääratud kasutuskorras kavandatud juurdepääsutee riivab liigselt teiste kaasomanike privaatsust, kuna see kavandati avaldaja 1 elamusse, möödub otse üle tema elamu trepi ning vahetult puudutatud isiku 2 suvemajast. Nende hinnangul lähtus kohus ebaõiglaselt ainult ühe isiku huvidest ning mitte enamike soovist. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei tule kasutuskorra kindlaksmääramisel AÕS § 72 lg-st 5 tulenevalt arvestada eelkõige kaasomanike enamuse soovidega. Viidatud säte annab kohtule laia diskretsiooniõiguse. Maakohus lähtus sellest, et Siilu kinnistuga külgnev juurdepääsutee riivab põhjendamatult puudutatud isiku 1 privaatsust, võrreldes alternatiivse ning olemasoleva juurdepääsuteega Tähe kinnistu poolt. Sealjuures ei riiva Tähe kinnistuga külgnev juurdepääsutee liigselt määruskaebuse esitajate privaatsust, arvestades, et omanikud ei ela seal igapäevaselt, sealt ei liigu sõidukid igapäevaselt läbi, samuti ei kasuta seda võõrad inimesed. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega ning lisab täiendavalt, et Tähe kinnistuga külgnev juurdepääsutee ei riiva selgelt avaldajate 3-5 privaatsust, kuna nendel ei ole kinnistul elamuid ja nad ei käi seal igapäevaselt (vt ka 6
(8)Tsiviilasi nr 2-15-19653 kohtuistungi protokolli t kd II, lk 64-67). Samuti ei nähtu puudutatud isiku 2 privaatsuse riivet, kuna tema suvemajast ei ole üldjuhul teistel põhjust mööda minna peale tema enda, sh sõidukiga või jalgsi. Viimaseks ei nähtu ka avaldaja 1 privaatsuse riivet olukorras, kus avaldaja 1 ja puudutatud isik 2 soovisid niikuinii joonise A ala nr 8 juurdepääsuteed ühiselt kasutada.
- Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud täiendav tõend, millest nähtub, kus on ametlikult registreeritud avaldaja 1 registrijärgne elukoht, ei anna alust lahendada asja teistsugusel viisil. Esiteks ei väitnud tõendi esitaja, et ta viibiks ja elaks püsivalt vaidlusalusel kinnisasjal. Tõendi esitamisel väitis avaldaja 1, et tema ametlik elukoht on üksnes rahvastikuregistris sellel aadressil kajastatud. Määrav ei ole see, kuhu on registreeritud inimese elukoht, vaid see, kas inimene reaalselt vaidlusalusel kinnisasjal igapäevaselt elab. Menetluskulud
- Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud
§ 171
lg 1 alusel solidaarselt määruskaebuse esitajate, avaldaja 1 ja avaldajate 3-5 ning puudutatud isiku 2, kanda. 18. Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud. Puudutatud isik 1 esitas 11.02.2019.a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tekkisid tal menetluskulud seoses õigusabi osutamisega 810 eurot tunnihinnaga 150 eurot (v.a käibemaks).
§ 174
lg 1 ls 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
§ 175
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 19. Ringkonnakohus ei leia, et puudutatud isiku 1 esindaja tunnitasu 150 eurot (v.a käibemaks) on käesoleval juhul vajalik ja põhjendatud tunnitasumäär. Ringkonnakohus arvestab, et käesolev menetlus ei ole õiguslikult keeruline, samuti on tegemist hagita menetlusega, millisel juhul on kohtul asja lahendamisel menetluses oluliselt suurem roll. Ringkonnakohus leiab, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot (v.a käibemaks). Järgnevalt ei ole vajalik ja põhjendatud õigusabi osutamise ajakulu määruskaebusega tutvumisele ning seisukoha koostamisele 4,5 h. Arvestades määruskaebuse mahtu, puudutatud isiku 1 seisukoha mahtu ning seda, et esindaja osales ka varasemalt menetluses ja oli teadlik asjaoludest, oli vajalik ja põhjendatud ajakulu 3 h. Eeltoodust tulenevalt moodustab puudutatud isiku 1 esindaja vajalik ja põhjendatud menetluskulu kokku 330 eurot (3 h × 110 eurot/h = 330 eurot), millele lisandub
§ 174lg-st 10 tulenevalt käibemaks.
Seega on käibemaksuga vajalik ja põhjendatud menetluskulu kokku 396 eurot (330 eurot × 1,2 = 396 eurot). Nimetatud summa mõistab kohus solidaarselt välja määruskaebuse esitajatelt. Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) 7
(8)Tsiviilasi nr 2-15-19653 8
(8)