← Eesti

3-18-2282/2

Obsah (4)§ 17§ 16§ 4§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-2282 Haldusasi M. K. kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 31.10

) § 16 lg 1 kohaselt tuleb taotlus aukohtumenetluse algatamiseks esitada 6 kuu jooksul arvates päevast, mil kaebaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Kaebus on nende etteheidete osas esitatud kaebetähtaega ületades ja tuleb jätta läbi vaatamata. 4.

  1. Riigi õigusabi andmise taotluse lahendamise ja riigilõivu tasumise osas ei tuvastanud aukohus advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Riigikohus otsustas 07.06.2017 jätta kaebaja taotluse riigi õigusabi jätkamiseks kassatsioonkaebuse koostamiseks rahuldamata ning kohustas esitama kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel ja tasuma kautsjoni hiljemalt 30.06.
  2. Kuna riigi õigusabi osutamine advokaat Andrei Matvejevi poolt oli 07.06.2017 seisuga lõppenud, ei ole kaebaja teavitamine Riigikohtu määrusest advokaadile etteheidetav. 4.
  3. Kaebaja 09.10.2017 kirjale on advokaat vastanud, paludes kaebajal küsimusi täpsustada. Esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks oma küsimusi täpsustanud, mistõttu on kaebaja etteheited vastamata jätmise osas põhjendamatud.
  4. Kaebaja esitas 09.12.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 31.10.2018 otsuse tühistamiseks. Kaebajale osutati ebakvaliteetset riigi õigusabi. Kaebaja ei ole nõus aukohtu poolt tema kaebuse läbi vaatamata jätmisega. Esindaja ei kaitsnud kaebaja vara ja nõustus kaebaja nõusolekuta hagi nõuetega. Maakohus mõistis kaebajalt välja üle 2

(5)3-18-2282 3000 euro. Hageja esitas kohtuistungil tõendina telefonikõnede lindistused, millele esindaja ei vaielnud vastu, rikkudes kaebaja sõnumisaladuse põhiõigust. Aukohus pidanuks koostama põhjendatud otsuse isegi juhul, kui ta ei tuvastanud distsiplinaarsüütegu (

§ 17lg 5).

Aukohus pole esindaja poolt osutatud riigi õigusabi kvaliteeti hinnanud. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kaebaja taotles aukohtu otsuse tühistamist. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja, et aukohus hindaks riigi õigusabi korras määratud esindaja osutatud riigi õigusabi kvaliteeti.
  2. Kaebusele lisatud Justiitsministeeriumi 19.01.2018 kirjast nähtub, et kaebaja esitas 15.01.2018 Justiitsministeeriumile venekeelse avalduse, mille ministeerium tagastas kaebajale tõlkimiseks. Justiitsministeeriumile esitatud eestikeelsel avaldusel puudub kuupäev. Aukohtu otsusest nähtub, et kaebaja esitas avalduse Justiitsministeeriumile 14.02.
  3. Kaebaja taotles Justiitsministeeriumile esitatud avalduses Andrei Matvejevi suhtes aukohtu menetluse algatamist. Kaebaja ei ole esitanud kohtule Justiitsministeeriumi kirju kaebaja avalduse menetlemise või edastamise kohta.

§ 16

lg 4 p 1 võimaldab ka Justiitsministeeriumil taotleda aukohtumenetluse algatamist, kui on tekkinud kahtlus, et advokaadi tegevuses võivad ilmneda distsiplinaarsüüteo tunnused seoses riigi õigusabi osutamisega. Samas ei nähtu aukohtu otsusest, et distsiplinaarmenetluse algatajana oleks käsitletud Justiitsministeeriumi, vaid kaebajat. Aukohtu otsus ei kajasta Justiitsministeeriumi seisukohti vaidlusaluse juhtumi kohta. Kohus järeldab sellest, et Justiitsministeerium ei taotlenud ise aukohtu menetluse algatamist, vaid suunas kaebaja kirja edasi aukohtule. Kaebajat saab pidada huvitatud isikuks

§ 16lg 1 ja § 18 lg 1 tähenduses.

8. Erinevalt Justiitsministeeriumist ei ole huvitatud isikul õigust advokatuuri aukohtu otsuse vaidlustamiseks halduskohtus, kui aukohtu otsus ei riku tema subjektiivseid õigusi (vt

§ 4lg 4, § 18 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4; HKMS § 44 lg 1).

Halduskohtumenetluse praktikas on korduvalt leitud, et

§ 16

lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja

§ 18

lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule. Samuti võib viidatud sätetest tulenevalt halduskohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla isik, kelle taotluse alusel aukohtumenetlus algatati. Samas eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi. Kaebajale annab seadus õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja õiguse saada sellele pöördumisele vastus. Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist. Kaebeõiguse aluseks saab olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 09.08.2018 määrus asjas nr 3-18-1203). Seadusega on huvitatud isikule antud järelevalve tõhustamise eesmärgil õigus esitada taotlus advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks, kuid otsustusõigus selle üle, kas tegemist on süüteoga ja kuidas rikkumisele reageerida, kuulub aukohtule. Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Aukohtu poolset kaalutlusõiguse teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi võidakse sellega rikkuda (see tähendab advokaat, kelle tegevust on otsuses hinnatud). Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas (kas aukohus on põhjendatult järeldanud, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused), vaid saab kontrollida üksnes aukohtu poolt menetlusreeglite järgimist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2018 määrus asjas nr 3-18-1466). 3

(5)3-18-2282 9. Advokatuuri aukohus jättis 31.10.2018 otsusega kaebaja kaebuse advokaadi tegevuse peale läbi vaatamata, sest kaebus oli esitatud

§ 16lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes.

9.1.

§ 16

lg 1 järgi võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada 6 kuu jooksul, arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. 9.

  1. Kaebaja ei pöördunud kaebusega advokatuuri aukohtu ega juhatuse poole, vaid Justiitsministeeriumi poole. Isegi kui hakata kaebetähtaega lugema puudustega (st venekeelse) kaebuse esitamisest Justiitsministeeriumile 15.01.2018 (haldusmenetluse seaduse § 15 lg 3), nõustub kohus, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja aukohtul oli õigus jätta see läbi vaatamata. 9.
  2. Justiitsministeeriumile esitatud eestikeelsest kaebusest nähtub, et kaebaja sai
  3. a juulis-augustis teise juristi kaudu teada maakohtu otsuse tegemisest, millest riigi õigusabi korras määratud esindaja kaebajat väidetavalt ei teavitanud. Samuti sai kaebaja teada maakohtu otsuse põhjendustest ja esindaja poolsetest väidetavatest rikkumistest maakohtu menetluses. Seega tulnuks nende väidetavate rikkumiste peale esitada kaebus advokatuuri aukohtule hiljemalt veebruaris
  4. 9.
  5. Riigikohtu 07.06.2017 määrusest nähtub, et kaebaja riigi õigusabi taotlus saabus Riigikohtusse 15.03.
  6. Kaebaja tunnistab Justiitsministeeriumile esitatud kaebuses, et Riigikohtule esitatud riigi õigusabi taotluse allkirjastas tema, sest esindaja oli teda teavitanud, et tal puudub õigus esindada kaebajat kassatsioonimenetluses. Seega pidi kaebaja olema ringkonnakohtu 15.02.2017 otsusest teadlik hiljemalt 15.03.2017 ja ta pidanuks esitama esindaja poolt apellatsioonimenetluses väidetavalt toime pandud rikkumiste peale kaebuse aukohtule hiljemalt septembris
  7. Samaks ajaks tulnuks esitada ka kaebus esindaja peale selles osas, et esindaja keeldub väidetavalt õigusvastaselt kaebajale kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamast. 9.
  8. Kuna kaebaja esitas kaebuse 6-kuulist tähtaega rikkudes, oli aukohtul õigus jätta kaebaja kaebus läbi vaatamata, see tähendab, et aukohus ei pidanud kaebust sisuliselt lahendama ja esindaja tegevuses distsiplinaarsüü tunnuseid tuvastama hakkama.
  9. Nimetatud 6-kuulist tähtaega ei pikendanud ka kaebaja pöördumine õiguskantsleri poole. Õiguskantsleri vastusest nähtub, et ka õiguskantsleri poole pöördus kaebaja alles 23.11.
  10. Õiguskantsler vastas kaebajale juba 30.11.2017, kuid kaebaja pöördus kaebusega Justiitsministeeriumi poole alles jaanuaris
  12. Kuigi aukohtul on

§ 16

lg 2 alusel õigus algatada distsiplinaarmenetlus ka enda algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused, ja seda

§ 16

lg 3 järgi 2 kuu jooksul alates päevast, mil ta saab teada distsiplinaarsüüteo tunnustest, ei ole kaebajal õigust nõuda aukohtult distsiplinaarmenetluse algatamist aukohtu enda algatusel. Menetluse algatamine on aukohtu kaalutlusotsus, millesse halduskohus sekkuda ei saa.

  1. Kaebaja 09.10.2017 kirjale vastamise osas ja Riigikohtu 07.06.2017 määrusest teavitamise osas on aukohus oma seisukoha võtnud ega tuvastanud distsiplinaarsüüteo tunnuseid.
  2. Kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadi karistamist ja advokatuuri aukohus ei ole kaebaja kaebust menetledes rikkunud menetlusnõudeid, siis puudub kaebajal kaebeõigus advokatuuri aukohtu otsuse vaidlustamiseks halduskohtus ning kaebus tuleb kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamatult tagastada. 4

(5)3-18-2282
  1. Kaebaja ei ole tasunud asjas riigilõivu, seetõttu puudub vajadus lahendada riigilõivu tagastamise küsimust.
  2. Ilma, et see mõjutaks praeguse asja lahendust, peab kohus kaebaja abistamise eesmärgil vajalikuks juhtida tema tähelepanu mõningatele asjaoludele. 15.
  3. Kui kaebaja leiab, et riigi õigusabi korras määratud esindaja tegevuse tõttu tekkis talle kahju, võib ta tekkinud kahju hüvitamist nõuda advokaadilt (vt sarnaselt Riigikohtu 28.02.2018 määrus asjas nr 2-15-2894, p 14). Tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega, mille lahendamine allub maakohtule. 15.
  4. Kaebaja apellatsioonkaebust asjas nr 2-15-109061 ei lükatud tagasi, vaid ringkonnakohus vaatas selle sisuliselt läbi ja jättis selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et ringkonnakohus vaatas apellatsioonkaebuse läbi kirjalikus menetluses, see tähendab, et ringkonnakohus ei korraldanud kohtuistungit ega kutsunud kaebajat või tema tunnistajat kohtuistungile. Ringkonnakohus ei heitnud kaebajale ette apellatsioonimenetluses isiklikku osalemata jätmist, vaid käsitles maakohtus toimunud kohtuistungit. Ringkonnakohus leidis, et kaebajale tagati maakohtu menetluses ärakuulamisõigus sellega, et kohtuistungil osales tema esindaja. Ringkonnakohus selgitas, et kui kaebaja pidas enda isiklikku ärakuulamist vajalikuks, tulnuks tal seda kas maakohus või ringkonnakohtus taotleda, kuid seda ei tehtud. 15.
  5. Ekslik on kaebaja seisukoht, et esindaja keeldus õigusvastaselt talle kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamast. RÕS § 19 lg 1 sätestab, et kui advokaat on asunud riigi õigusabi korras õigusteenust osutama, on ta kohustatud seda tegema kuni asja lõpliku lahendamiseni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 218 lg 3 järgi võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kaebajale riigi õigusabi osutanud Andrei Matvejev ei ole vandeadvokaat, vaid vandeadvokaadi abi. Järelikult ei olnud tal seaduse järgi õigust kaebajat kassatsioonimenetluses esindada. Esindaja selgitas kaebajale õigesti, et tal tuleb esitada uus riigi õigusabi taotlus vandeadvokaadist esindaja saamiseks. 15.
  6. Ebaõige on kaebaja väide, et keegi ei teavitanud teda sellest, et tal tuleb leida kassatsioonkaebuse esitamiseks vandeadvokaat ja tasuda kautsjon 100 eurot. Riigikohus jättis 07.06.2017 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebajal tuli esitada hiljemalt 30.06.2017 põhjendatud kassatsioonkaebus vandeadvokaadi vahendusel. Samuti kohustati kaebajat tasuma kautsjoni 100 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Riigikohus saatis oma 07.06.2017 määruse kaebaja e-posti aadressile xxxxxxxxxx ja kaebaja kinnistas määruse kättesaamist 08.06.
  7. Kuna määrus toimetati kaebajale isiklikult kätte, pidi ta olema selle sisust teadlik. 15.
  8. Kuna Riigikohus otsustas 07.06.2017 määrusega mitte jätkata kaebajale riigi õigusabi andmist, siis lõppes sellest ajast kaebaja ja Andrei Matvejev vaheline esindussuhe ning esindaja ei saanud ega pidanudki kaebajat täitemenetluses esindama. Kui kaebaja vajas või vajab ka täitemenetluses riigi õigusabi, tuleb tal esitada vastav taotlus maakohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.