Obsah (4)

§ 184§ 65§ 76§ 75

1-16-8057 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. mai 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-16-8057 (14240103528) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Aliis Peri T

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Nikolai Šagandin tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Määrata OSAÜHINGule IDA-VIRU ADVOKAADIBÜROO makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Nikolai Šagandinile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 (kakskümmend) eurot. Mõista Nikolai Šagandinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 120 (ükssada kakskümmend) eurot, mis tuleb tasuda 4 (nelja) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700028648 ning selgitus „Nikolai Šagandin, 1-16-8057, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 1-16-8057 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 20.04.2017 otsusega tunnistati Nikolai Šagandin süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning teda karistati 3 aasta 1 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.06.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 5 kuud 27 päeva vangistust, mõistes N. Šagandinile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud ja 27 päeva vangistust. 2. 10.04.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid N. Šagandini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. N. Šagandini karistusaeg algas 28.06.2017, see lõppeb 24.01.2021 ja

§ 76lg 2 p 1 kohane tähtaeg saabus 12.04.2019.

N. Šagandini isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabanemist ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta N. Šagandini ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla.
2. N. Šagandini endine elukaaslane T P esitas kohtule seisukoha, mis on nimetatud apellatsiooni kaebuseks kuid milles kaebuse esitaja avaldab, et N. Šagandini alaealine laps vajab oma isa tuge ja abi ning T P vastuväited N. Šagandini vabanemiseks puuduvad. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
3. Kohtuistungil avaldas N. Šagandin, et taotleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, nõustudes alluma elektroonilisele valvele, teades valve korra ja tingimuse üldpõhimõtteid. Lisakohustustega on nõus. Ülalpidamisel on kaks alaealist last. Täiendavalt avaldas, et karistuse kandmise põhjuseks on narkokuritegu. Rahaliste vahendite nappus ja alimendid olid põhjuseks, miks vaatamata töö olemasolule oli kuritegu toime pandud. Enam narkootilisi aineid ei tarvita, s.o viimased aastad kui on vangistuses viibinud. Elama asub koos elukaaslase ja tütrega. Tasumata võlanõudeid on 3000 eurot ja lisaks elatisvõlgnevus 7000 eurot. Võlakohustused kasvavad kinnipidamisel viibimise perioodil, ja kinnipidamise kestel võlakohustusi on saanud vähe tasuda. Töötasu on väike, et tasuda kohustusi suurtes summades. Võlgnevuse kustutamiseks läheb 50% ja vabanemisfondi 20% ja ülejäänud jääk läheb väiksemale tütrele. Vabanemisel on saadavaks töötasuks ca 1000 eurot. xxxxxxxxxxxx. Viha ohjamise programm andis palju, hakkas elule teistmoodi vaatama. Praegu mõistab, et olulisim on pere. Eluviisitreening õpetas kuidas loobuda narkootikumidest ja kuidas edaspidi elada sõltuvusvabalt. Soov on elada normaalset eluviisi. Kriminaalkorras karistatud isikutega on suhted katkenud, suhtleb vaid perega. Invaliidsus töö tegemist ei sega. Ennetähtaegsel vabanemisel on motiveeritud elama seadusekuulekat elu.
4. Kaitsja toetas N. Šagandini seisukohta, tuues täiendavalt välja, et vangla esitatud iseloomustus on vastuoluline, kui sisaldab palju positiivset kuid seisukoht vabanemisele on mittetoetav. Kaitsja osundas, et iseloomustuses on viide arhiveeritud kriminaalkaristusele, millega arvestada ei saa. Vanglakaristust kannab N. Šagandin esmakordselt. Vangistuse perioodil on N. Šagandin töötanud pikaajaliselt. On läbinud edukalt sotsiaalprogramme nii vanglas, kui ka vabaduses viibides. N. Šagandinit ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Kuriteo tomepanemise aeg oli N. Šagandini puhuselt lühiajaline ja karistuse mõistmisel oli sellest ka lähtutud. N. Šagandinil on vabanemisfondis vabad rahalised vahendid, olemas on töökoht koos arvestatava töötasuga. Lähedaste, sh endise elukaaslase toetus on olemas. N. Šagandinil on olemas pikaajalised plaanid, kuidas edasi elada. Kriminaalhooldaja pakutud väga lühike 2 1-16-8057 elektroonilise valve aeg tähendab seda, et toime pandud kuriteo asjaolud ei eelda pikaajalist valve kohaldamist. Kuriteo toimepanemise tõenäosus on madal. Karistuse eesmärk on saavutatud, kuna individuaalse täitmise kava on täidetud, vangistuses viibitud aeg on olnud piisav järelduste tegemiseks ja olemas on tingimused elektroonilise valve alla vabastamiseks. Kaitsja osundas tähelepanu ka T. P kirjale, mis on pealkirjastatud kui apellatsiooni kaebus, kuid oma sisult on seisukoht N. Šagandini vabastamise toetuseks. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase ja kaitsja seisukohad, leiab, et N. Šagandin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. 8.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ja nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohus möönab, et N. Šagandin on ära kandnud poole mõistetud vangistusest ja on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on N. Šagandini avaldatud elukohale võimalik kohaldada elektroonilise valve seadet, korter on N. Šagandini isa omand ja ta on andnud nõustumuse N. Šagandini sinna elama asumiseks. Seega tuleb nentida N. Šagandini puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt N. Šagandini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. 9. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 10. Saab nõustuda kaitsjaga, et N. Šagandini käitumises vangistuses on nii mõndagi postiivset. N. Šagandin on vangistuse viibides olnud hõivatud tööga. On läbinud vangistuse eelselt ja vangis viibimise perioodil erinevaid sotsiaalprogramme täies mahus, kus töötas aktiivselt kaasa. Läbitud programmid on parandanud probleemide lahendamise oskust. Distsiplinaarkaristused puuduvad. N. Šagandin omab vabu rahalisi vahendeid vabanemiskontol, millega esialgselt vabanemise järgselt toime tulla. Vangla taotluse kohaselt on olemas OÜ S üles kinnitus N. Šagandini tööle võtmiseks vabanemise järgselt abitöölisena. Võimalikuks sissetulekuallikaks on ka osalisest töövõime kaotusest tulenev pension. Tervislik seisund töö tegemisel takistuseks ei ole osutunud. Kohtu käsutuses olevast toimikust on nähtav ka N. Šagandini lähedaste, s.o ema, isa ja elukaaslasega suhtlemine telefoni teel. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Lisaks on N. Šagandinile vabanemisel tagatud kindel elukoht tema isa omanduses olevas korteris. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse N. Šagandini ennetähtaegseks vabastamiseks. 11.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et N. Šagandini karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.

1. N. Šagandin mõisteti süüdi raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemises. Viru Maakohtu 20.04.2017 kohtuotsusest nähtuvalt käitles N. Šagandin pika aja jooksul, so perioodil 2014 jaanuarist kuni 22.09.2015 narkootilisi aineid amfetamiini/metamfetamiini. Tutvudes N. Šagandini kriminaalasja materjalidega, järeldub sellest, et N. Šagandin pani süütegusid toime, mh kodust lahkumata. Kohtuotsusest nähtuvalt N. Šagandin hoidis 3 1-16-8057 omandatud narkootilist ainet enda kasutuses olevates korterites xxx ja xxx, kus kaalus ja pakendas narkootilise aine doosideks. Seega käitles N. Šagandin narkootilist ainet mh ka enda elukohas, mis saab olema iseloomustuse järgi N. Šagandini elukohaks tema vabanemisel elektroonilise valve alla. Kohus märgib, et elektroonilise valve seadme abil on küll võimalik kontrollida, kas seda kandev isik viibib teatud kellaajal kohas, kuhu paigaldati elektroonilise valve teostamist võimaldav seade, kuid võib pidada üldteada asjaoluks, et elektrooniline valve ei ahelda sellele allutatud isikut koduaresti ega võimalda kontrollida elektroonilisele valvele allutatud isikuga suhtlevate isikute ringi nagu ka seda, milliste tegevustega isik tegeleb. Eelöeldust tuleneb, et elektrooniline valve tagab isikule piisava liikumis- ja tegutsemisvabaduse, ent ei võimalda jälgida elektroonilisele valve allutatud isiku tegevusi ja suhtlusringi. N. Šagandin käitles narkootilisi aineid oma elukohas ning talle inkrimineeritava teo tehiolud viitavad kohtu veendumuse kohaselt sellele, et N. Šagandin omab ilmselt küllaldast kogemust ja piisavat teadlikkust sellest, mil viisil ja kellelt narkootilisi aineid hankida, kuidas aineid pakendada, kuidas oma tegevust salajases hoida aga ka seda, kellele ja mil viisil keelatud aineid edasi anda. Samuti on põhjendatud arvesse võtta, et N. Šagandin on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemist grupis. Üldiselt teadaolevaks saab lugeda teadmise, et grupis toimepandud tegude puhul on konkreetne rollijaotus isikute vahel ära jaotatud. Kui siia juurde arvestada ka see, et N. Šagandin on senises elus olnud teiste poolt kergesti mõjutatav, siis eeltoodud asjaolud annavad piisavalt suure ohukriteeriumi, mis välistavad N. Šagandini tingimisi enentähtaegse vabastamise elektroonilise valve alla.
2. Seisukoha kujundamisel tuleb arvestada ka tõsiasja, et N. Šagandin ei ole viimasel ajal narkootikume tarvitanud, kuid narkoainete vaba elu on olnud vaid vangistuses viibimise perioodil. Varasemalt on kinnipeetav olnud pikaajaline narkosõltlane. Üldiselt teadaolevaks saab lugeda asjaolu, et narkosõltuvusest vabanemine on pikk protsess ning vajab isikult äärmiselt kõrget enesemotivatsiooni leidmist. Kuid kui N. Šagandin on narkoavaba elu elanud vaid vangistuses viibimise perioodil, siis puudub veendumus, et vabadusse siirdudes suudab pikaajaline narkosõltlane hoiduda ühiskonnas olevatest ahvatlustest ning öelda kindlalt ei narkotarbimisele. Seda enam, kui isik on kergesti mõjutatav, nagu nähtub kohtule esitatud iseloomustusest. Kohtu ette ei ole toodud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid N. Šagandini suutlikkust elada sõltuvusvabalt ka vanglast vabanemise järgselt. Teadaolev ju on, et narkootiliste ainete tarvitamine vangistuse tingimustes on välistatud tugevdatud turvameetmete tõttu.
3. Kohus võtab arvesse sellegi, et N. Šagandin ei asunud Viru Maakohtu 20.04.2017 kohtuotsust täitma vabatahtlikult, s.o ei ilmunud selleks ettenähtud ajal karistust kandma ning tulenevalt tema objektiivselt avaldunud käitumisest esitas vangla 06.06.2017 Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse. N. Šagandin asus karistust kandma 28.06.2017, kui ta peeti kinni.
4. Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et Viru Maakohtu 20.04.2017 kohtuotsuse süüdimõistmise aluseks olev tegu pole N. Šagandini üheks ja ainukeseks realiseerunud kuriteoks. N. Šagandini on ka varasemalt süüdi mõistetud ja karistatud. Lisaks nähtub kohtuotsusest, et N. Šagandin pani kuriteod toime ajal, mil ta oli vabastatud eelmise kohtuotsuse alusel karistuse kandmiselt tingimisi ühes katseaja määramisega. Tuleb osutada, et N. Šagandin on ajal, mil ta oli teadlik tema suhtes algatatud kriminaalmenetlust ja ta oli kokkuleppemenetluse korras Viru Maakohus 12.06.2015 kohtuotsusega süüdi mõistetud tingimisi vangistusega taas käitunud kriminaaluurimise all olles ja katseajal viisil, mis on tinginud talle süüdistuse esitamise rahvatervisevastase süüteo toimepanemisel. Seega järeldub, et vahetult peale eelmise kohtuotsusega kriminaalkaristuse mõistmist on N. Šagandin jäänud oma varasema ebaseadusliku elustiili juurde. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib N. Šagandin naasta seegi kord ebaseadusliku ja teiste inimeste tervist ning elu ohtu seadva tegevuse juurde. Arvestades, et N. 4 1-16-8057 Šagandin on kohtuotsusega määratud katseajal käitunud viisil, mis tingis talle süüdistuse esitamise rahvatervisevastase süüteo toimepanemisel, siis järeldub sellest, et tema põhiõigusi enampiirava karistusliigi kohaldamine ühes katseajaga talle mingit mõju ei avaldanud, sh seda ei teinud ka karistuse võimalik täitmisele pööramise hirm. Hinnates viidatud asjaolude pinnalt N. Šagandini usaldusväärsust ja seda, kas N. Šagandini positiivselt iseloomustavad ja tema vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles tema varasema käitumise eksimused, sh uute, esimese astme kuritegude toimepanemise ajal, mil ta oli vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi, siis leiab kohus, et N. Šagandini eksimus uute kuritegude toimepanemise näol tingimisi karistuse kandmise tingimustes on sedavõrd kaalukaks ja oluliseks eksimuseks, mis ei võimalda teda elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni korras vabastada.
5. Põhjust on rõhutada, et praeguse karistuse kandmise aluseks olnud teod pani N. Šagandini toime tingimustes, kus tal olid olemas kindel elukoht, lähedaste toetus sh hooldamist vaja alaealine laps, siis ka nimetatud mõjurid ei suutnud N. Šagandinit hoidma õiguskuulekal teel, vaid kriisi ilmnemisel asus tegutsema rahvatervist kahjustava tegevusega, sh omades vajalikke tutvusi narkootikumide vahendamsieks/müümiseks. Kohus viitab veelkord, et varasemast kohtuotsusest nähtuvalt on N. Šagandin kasutanud oma elukohta, sedasama aadressi millele taotletakse elektroonilise valve seadme paigaldamist, narkootikumide hoidmise kohana. St, et juba varasemalt pole N. Šagandini vabastamise kasuks rääkivad asjaolud tema õiguskuulekust taganud ega välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. See toob põhjuslikuna kaasa, et ka praegusel juhul pole kohtul võimalik positiivsetele ja N. Šagandini vabastamiseks kasuks rääkivaile asjaoludele anda tähendust, mis viiks tema suhtes positiivse ennetähtaegse vabastamisotsuse tegemiseni. St, et juba varasemalt pole N. Šagandini vabastamise kasuks rääkivad asjaolud tema õiguskuulekust taganud ega välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. See toob põhjuslikuna kaasa, et ka praegusel juhul pole kohtul võimalik positiivsetele ja N. Šagandini vabastamiseks kasuks rääkivaile asjaoludele anda tähendust, mis viiks tema suhtes positiivse ennetähtaegse vabastamisotsuse tegemiseni.
6. Kohus võtab ka arvesse seda, et N. Šagandinil on võlakohustusi summas 10 194,25 eurot. Kui siia juurde arvestada ka tõsiasi, et varasemate kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud vaatamata pideva töökoha ja stabiilse sissetuleku olemasolule majanduslikud põhjused, sh elatisnõuded ja enda narkosõltuvuse rahuldamine, siis eeltoodu viitab sellele, et raskuste tekkimisel on N. Šagandin valmis asuma murekoorma vähendamiseks ebaseaduslikule teele. Kohus, kuulates N. Šagandini poolt kohtuistungil avaldatut, teeb järelduse, et N. Šagandin on varasemalt olnud valmis mh elatisnõudekohustuse täitmiseks toime panema süüteo, mis on kriminaalkorras karistatav. Lisaks märgib kohus, et kontrollis vabanemisjärgse võimaliku tööandja võlapäringu tulemust Maksu- ja Tolliameti andmetel, kust selgus et isikul Osaühing S üles (rg-kood xxx) on seisuga 28.04.2019 kell 11:51:48 ajatamata võlakohustus käibemaksu osas ca summas 4 400 eurot. Kuigi tööandja andmeid ei saa kanda üle kinnipeetavale, on kohus seisukohal, et tööandja kes ei suuda täita korrektselt seadusest tulenevaid maksunõudeid, omab demoraliseerivat eeskuju kinnipeetavale, kes on vabanenud vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kui kinnipeetav omab seejuures ka ise võlakohustusi. Ühtlasi tähendab see, et tema töökoha garantiidesse ja seeläbi ka töö kaudu saadavasse legaalse sissetuleku saamisesse tuleb suhtuda reservatsiooniga, millele ei saa ülemäärast positiivset kaalu anda.
7. Kohtule esitatud taotlusest nähtuvalt ei oma N. Šagandin distsiplinaarkaristusi, kuid kohus rõhutab, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel kaalub kohus kõiki andmeid kogumis. Nimelt nähtub kohtule tutvumiseks esitatud kinnipeetava isiklikust toimikust, et N. Šagandini suhtes on vangla pidanud vajalikuks kohaldada 26.09.2017 käskkirjaga täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kuigi eelviidatu viitab sellele, et N. Šagandini käitumine vangistuses olles ühes rangete turvanõuetega, et nimetatud meetmed ei suutnud 5 1-16-8057 ohjata N. Šagandini käitumist ning objektiivselt avaldus N. Šagandini käitumine viisil kus põhjendatud oli julgeoleku tagamiseks rakendada N. Šagandini suhtes täiendavaid meetmeid vangla ohutuse tagamiseks. Kõrvutades N. Šagandini suhtes koostatud kohtuotsuseid ja tema käitumist vangistuses viibides, siis joonistub välja sarnane käitumismuster, kus N. Šagandin peab vajalikuks käituda viisil, mis ei ole aktsepteeritav ja seda nii karistust vabaduses kandes kui ka vangistuses viibides. Siia juurde tuleb arvestada ka tõsiasi, et N. Šagandin on küll täitnud tema suhtes koostatud individuaalse täitmiskava, kuid senise vangistuse kestel ei ole kohaldatud soodustusi. N. Šagandiniga ei ole läbi viidud ka majanduslikku toimetulekut selgitavaid vestlusi. Arvestades N. Šagandinil arvestatavas suuruses võlakohustuste olemasolu, on kohtu hinnangul vajalik enne vabanemist ilmtingimata N. Šagandiniga vestelda majandusliku toimetuleku teemadel, et minimeerida ohte, mis võivad taas viia kuritegelikule teele. Seda enam, et N. Šagandinil on kohustus tasuda mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära suuruses summas elatist ühe alaealise lapse ülalpidamiseks vastavalt 16.01.2017 kinnitatud kohtulikule kompromissile. Lisaks on N. Šagandini ülalpidamisel veel teinegi alaealine hooldust vajav laps ning kelle ema viibib lapsehoolduspuhkusel ja vajab samuti toetust ja tuge. Seega N. Šagandin ei ole veel valmis vabanema karistuse kandmiselt tingimisi. N. Šagandin vajab veel toetust, tuge ja õpet, kuidas vabaduse tingimustes olal ja jääda seaduskuulekkale teele. N. Šagandini käitmist ja suhtumist iseloomustab ka asjaolu, et kuigi N. Šagandin asus vangistuses viibimise perioodil õppima riigikeelt, on kinnipeetav väljendanud mõista andmist - riigikeelt ta õppida ei soovi.
8. Arvestades, et isikul on küll omandatud eriala, vabanemise järgselt on talle tagatud töökoht, siis tuleb möönda, et isiku materiaalne toimetulek võib osutuda kasinaks, arvestades küllaldaselt kaalukas ulatuses võlakohustuste olemasolu. Seega tuleb nentida, et ka legaalse sissetuleku saamisel on N. Šagandini materiaalne toimetulek raskendatud. Materiaalne ebakindlus on asjaolu, mis võib tekitada ahvatlust ja/või ahvatelda teda käituma ebaseaduslikult. Ehk teisisõnu – N. Šagandini materiaalne toimetulek, ühes karistamise aluseks olnud kuriteo asjaoludega (narkootikumide käitlemine, et tagada materiaalne heaolu) annab negatiivse prognoosi tema vabastamisele.
9. Kohtul pole võimalik tähelepanuta jätta sedagi, et kuigi N. Šagandini iseloomustuses on üldjoontes nii mõndagi postiivselt, ei nähtu, et tema suhtes oleks vangistuses viibitud aja jooksul kohaldatud soodustusi. Objektiivselt pole vangla rakendanud N. Šagandini suhes meetmeid, mis võimaldaksid küllaldase tõenäosusega väita/järeldada, et püsiva kontrolli alt väljumisel oleks N. Šagandin suuteline järgima talle kohalduvaid nõudeid ja mis peamine – oleks motiveeritud ja suuteline korraldama oma elu õiguskuulekalt. Küll evib kaalu fakt, et N. Šagandini on korduvalt süüdi mõistetud ja karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, sh on teda karistatud reaalse vangistusega. Uute kuritegude toimepanemine viitab sellele, et talle varaseamalt tingimisi kohaldatud karistus vangistuse näol pole suunanud teda õiguskuulekale teele ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu veendumusel annavad taolised isikuandmed aluse seisukohaks, et N. Šagandini nn vabastamiseprotsess peab olema n-ö järg-järguline ja selle realiseerumine peaks algama vangla siseselt ehk näiteks läbi avavangla ja/või erinevate soodustuste kohaldamise ja/või läbi lühiajaliste väljasõitude. Selliselt saab isik läbi reaalsete käitumisaktide näidata, et vangistuses viibides on temaga läbi viidud programmid tema arusaamu ja tõekspidamisi sisuliselt muutnud ja tema edaspidine käitumine ja valikud on kantud õiguspärastest veendumustest ja käitumisaktidest.
10. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele N. Šagandini vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis N. Šagandini ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja N. Šagandini valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Olulise asjaoluna on põhjust peatuda sellelgi, et vabanemisel asuks N. Šagandin elama aadressile, kus N. Šagandin on toime pannud ka 6 1-16-8057 narkoalast süütegu. Kohtu jaoks omab tähtsust seegi, et lähedaste tugi ja hoolitsust vajav alaealine laps, ei motiveerinud N. Šagandini õiguskuulekusele. Lähedase inimese toe olemasolu ei saa alahinnata, ent N. Šagandini varasem käitumine osutab sellele, et lähedase inimese tugi N. Šagandini õiguskuulekuse garantiina on ebapiisav.
11. Seoses N. Šagandini suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid N. Šagandini varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse N. Šagandinit just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.

1. Kohtuistungil tõi kaitsja välja sellegi, et N. Šagandin pani süüteo toime lühikese ajavahemiku kestel ning mis väljendus ka mõistetud karistuse suuruses. Aga samuti märkis kaitsja, et kriminaalhooldaja ei ole pidanud vajalikuks pikaajalise elektroonilise valve kohaldamist, mistõttu nimetatud asjaolud räägivad N. Šagandini võimaliku ennetätaegse vabanemise kasuks. Vastuseks tõstatatule märgib kohus, et kinnipeetava karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kohtu kaalutlusotsustus. Seaduse kohaselt kuulab kohus ära kinnipidamisasutuse, prokuratuuri, süüdlase ja tema kaitsja seisukohad ennetähtaegse vabastamise küsimuses, ent kohus pole seotud ühegi menetlusosalise seisukohaga. Seega ka juhul, kui üks või teine menetluse pool leiab, et üks või teine vangistust kandev isik tuleks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, pole kohus taoliste seisukohtadega seotud ja kohus võib, lähtuvalt oma kaalutlusõigusest, jätta selle isiku ennetähtaegselt vabastamata.
2. N. Šagandini kaitsja I. Žurina esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 120 euro suuruses summas, sh käibemaks 20 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks ja istungiks ettevalmistamiseks üks tund, summas 50 eurot ja kohtuistungi ajakuluks on kaks pooltundi, s.o 50 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
3. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10, § 7 lg-dest 3 ja 4, § 151 lg 1 p-st ja § 17 lg-d 2 ja 3 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Kõnealune menetluskulu kuulub N. Šagandinilt välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 7