RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 205 lg 1 alusel.

1. KIK esitas
2. juulil 2017 kriminaalasjas kannatanuna tsiviilhagi. Selles taotleti OÜ-lt Vinni Varahaldus ja A. Kulbilt ning OÜ-lt P ja K. K-lt solidaarselt KIK-i kasuks 98 713,55 euro väljamõistmist.
4. septembril 2017 sõlmisid KIK ning OÜ P ja K. K. kompromissilepingu, mille kohaselt hüvitas OÜ P KIK-i nõude 10 000 euro ulatuses. Sellega loobus KIK ülejäänud nõudest OÜ P ja K. K. vastu. 1-18-18601-18-1860
6. oktoobri
7. a määrusega kõrvaldas Viru Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja menetlusest sinna
8. augustil 2017 tsiviilkostjana kaasatud K. K. ja lõpetas

§ 202alusel kriminaalmenetluse OÜ P suhtes.

2. märtsil 2018 saatis prokuratuur süüdistusakti kohtusse. Viru Maakohus kaasas
3. mail 2018 tsiviilkostjatena menetlusse K. K. ja OÜ P.
5. septembril 2018 peetud istungil esitas KIK taotluse tsiviilhagi muutmiseks ning tsiviilkostjate menetlusest kõrvaldamiseks. Selle kohaselt loobus kannatanu kompromissilepingu tõttu nõudest OÜ P ja K. K. vastu ning vähendas OÜ Vinni Varahaldus ja A. Kulbi vastu esitatud põhinõude suurust 10 000 euro võrra summani 88 713,55 eurot.
6. Viru Maakohtu
7. oktoobri
8. a määrusega kõrvaldati tsiviilkostjad menetlusest. Kohus märkis, et kannatanu loobus tsiviilkostjate vastu esitatud nõudest ja järelikult nende subjektiivsete õiguste üle kriminaalmenetluses ei otsustata. Võimalikku vastutuse jaotumist OÜ Vinni Varahaldus, A. Kulbi, OÜ P ja K. K. vahel ei lahendata selles menetluses. Maakohus leidis määruses, et see on käsitatav isiku menetlusest kõrvaldamise määrusena, mida

§ 385p 4 alusel edasi kaevata ei saa.

8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Kulbi kaitsja vandeadvokaat Erki Kergandberg. Kaitsja taotles

§ 385

p 4 tunnistamist põhiseadusvastaseks osas, milles see säte ei luba esitada kaebust tsiviilkostja menetlusest kõrvaldamise peale. Lisaks taotles kaitsja kaebuse menetlemist ja määruse tühistamist. KIK palus jätta määruskaebuse rahuldamata. 9. Tartu Ringkonnakohtu 3. detsembri 2018. a määrusega tühistati maakohtu määrus ja määruskaebus rahuldati. Ringkonnakohus oli järgmistel seisukohtadel. 9.1.

§ 385

p 4 viimane alternatiiv ei hõlma määrust, millega võetakse isikult menetlusosalise staatus, sh

§ 39

lg 2 ls 4 alusel tehtavat tsiviilkostja menetlusest kõrvaldamise määrust.

§ 385p 4 peab silmas määruseid, millega isik eemaldatakse istungilt.

See säte kehtib alates 2011. aastast, samas kui kannatanu, tsiviilkostja ja kolmanda isiku menetlusest kõrvaldamise määruse tegemine

§ 37lg 4 ls 2, § 39 lg 2 ls 4 ja § 401 lg 2 ls 2 järgi kehtestati alles 2016.

aastal. Seega ei saanud seadusandja neid määrusi

§ 385p 4 kehtestamisel silmas pidada.

Pealegi võib tsiviilkostjalt menetlusosalise seisundi äravõtmine tingida tema õiguste rikkumise, mida apellatsiooni- või kassatsiooniastmes kõrvaldada ei saa. Seepärast ei vaadanud ringkonnakohus läbi kaitsja põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust, kuna

§ 385p 4 polnud kohtu hinnangul asjasse puutuv.

9.2. Maakohus kõrvaldas tsiviilkostjad menetlusest põhjendamatult. OÜ P ja K. K. vastavad tsiviilkostja tunnustele (

§ 39lg 1 p 1).

Isik tuleb kaasata tsiviilkostjana menetlusse mh siis, kui see on vajalik süüdistatava huvide kaitseks (

§ 39lg 2 ls 2).

Sõltuvalt tsiviilhagi lahendamise tulemusest võib süüdistatavate ja tsiviilkostjate vahel tekkida vaidlus selle üle, kuidas jaguneb vastutus solidaarvõlgnike vahel. Kuigi seda ei lahendata kriminaalmenetluses, on K. K. ja OÜ P vaja kaasata, et nad ei saaks võimalikus tsiviilkohtumenetluses tugineda sellele, et kriminaalmenetluses tehtud lahendi resolutsioon on ebaõige või et kohus tuvastas asjaolud valesti (TsMS § 214 lg 3). 2

§ 385p 4.

Kui lugeda kõik sätted, mis on kehtestatud pärast

§ 385

, viimase suhtes erisätteks, muutuks

§ 385

sisutühjaks.

§ 385p 4 näeb ette, et isiku menetlusest kõrvaldamise määrus ei ole vaidlustatav.

Tsiviilkostja kaasamata jätmine või üldmenetluses istungile ilmumata jäämine ei välista hagi läbivaatamist (

§ 272

). Seetõttu ei tooks tsiviilkostja menetlusest kõrvaldamise määruse vaidlustamise võimatus kaasa pöördumatut olukorda, mida apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses ei saaks heastada. Kaitsja kaebuse sisuliseks lahendamiseks oleks ringkonnakohtul tulnud jätta

§ 385p 4 kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

10.

1. K. K. ja OÜ P ei taotle enda kaasamist menetlusse ja küsimust vastutuse jaotumisest kuriteoga kahju tekitanud isikute vahel ei lahendata kannatanu tsiviilhagi otsustamisel kriminaalmenetluses, vaid regressinõudena tsiviilkohtumenetluses. 10.
2. Ekslik on seisukoht, et K. K. ja OÜ P seisund selles menetluses on võrreldav iseseisva nõudeta kolmanda isiku seisundiga tsiviilkohtumenetluses. Tsiviilkohtumenetluse sätteid kohaldatakse kriminaalmenetluses üksnes siis, kui kriminaalmenetluses ei nähta ette erisusi. Tsiviilkostja menetlusse kaasamisel tuleb juhinduda

§-st 39, mitte TsMS §-st

1. Tsiviilkostja kohta käivad sätted ei ole mõeldud süüdistatava regressinõude tagamiseks, vaid esmajoones kannatanu kaitseks.
2. Määruskaebusele
3. mail 2019 esitatud vastuses leiab A. Kulbi kaitsja, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Alternatiivselt on kaitsja seisukohal, et

§ 385

p-s 4 sätestatud kaebepiirang on põhiseadusvastane osas, milles see välistab tsiviilkostja menetlusest kõrvaldamise määruse vaidlustamise. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 12. Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendab esmalt küsimuse, kas kaitsjal oli õigus

§ 385

p-s 4 märgitud piirangut arvesse võttes maakohtu määrust määruskaebemenetluses vaidlustada (I), hindab seejärel

§ 385

p-s 4 sätestatud kaebepiirangu põhiseaduspärasust (II) ja võtab viimaks kokku määruskaebemenetluse tulemuse (III). I 13.

§ 385

p 4 sätestab, et isiku menetlusest kõrvaldamise määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Ringkonnakohus leidis, et

§ 385

p 4 ei hõlma tsiviilkostja menetlusest kõrvaldamise määrust, nagu ka muid määruseid, millega võetakse isikult menetlusosalise seisund. Ringkonnakohtu väitel on kõnealune säte kohaldatav esmajoones määrustele, millega eemaldatakse isik istungilt (

§ 267lg 1 p 1 ja lg 5). Kolleegiumi hinnangul ei saa sellise õiguskäsitlusega nõustuda ning seda järgmistel põhjustel. 3

§ 39

lg 2 kohaselt kõrvaldab menetleja oma määrusega tsiviilkostja menetlusest, kui ilmneb, et ta on kaasatud menetlusse põhjendamatult või ta ei vasta asjaolude muutumise tõttu enam tsiviilkostja mõistele, või kui ilmneb, et kannatanu nõuet kriminaalmenetluses läbi ei vaadata. Sarnaselt on ette nähtud ka kannatanu ja kolmanda isiku menetlusest kõrvaldamine (

§ 37lg 4 ls 3 ning § 401 lg 2 ls-d 1 ja 3).

1. Tsiviilkostja, kannatanu ja kolmanda isiku selline menetlusest kõrvaldamine on kriminaalmenetluses võimalik alates
2. juulist
3. Seevastu

§ 385p 4 kehtib praeguses sõnastuses alates 1.

septembrist 2011. Sellele tuginedes leidis ringkonnakohus, et seadusandja ei saanud

§ 385

p 4 kehtestamise ajal silmas pidada tsiviilkostja, kannatanu ja kolmanda isiku menetlusest kõrvaldamise vaidlustamise piiramist. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda kehtiv seadus kõnealust järeldust.

§ 385

p 4 tekst on üheselt mõistetav ja sätestab selgesõnaliselt, et isiku menetlusest kõrvaldamise määrust ei saa määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustada. Ringkonnakohus on vastupidisele seisukohale asudes seaduse teksti eiranud, jõudes lubamatult seaduse contra legem tõlgendamiseni. 16. Ringkonnakohtu seisukoha põhjendamatust näitab ka seadusandja tahte kujunemine. Kuni 1. septembrini 2011 välistas

§ 385

p 4 üksnes taandamismääruse ja taandamistaotluse rahuldamata jätmise määruse vaidlustamise. Alates 1. septembrist 2011 täiendati sätet nii, et selle loetellu lisati ka isiku menetlusest kõrvaldamine. Seaduseelnõu teise lugemise juurde lisatud seletuskirjast (599 SE, Riigikogu XI koosseis) selgub, et

§ 385

p 4 sõnastust täiendati menetlusest kõrvaldamise määrusega seoses sellega, et alates 1. septembrist 2011 jõustusid

§ 267

lg-d 41 ja 42, mis sätestasid kaitsja, esindaja ja prokuröri menetlusest kõrvaldamise võimaluse ning mille määruskaebe korras vaidlustatavust seadusandja soovis menetlusökonoomilistel kaalutlustel välistada. Puuduvad kaalukad argumendid, miks tsiviilkostja, kannatanu ja kolmanda isiku menetlusest kõrvaldamisele ei peaks kaebepiirang samal ajal laienema. Kaebepiirangu kehtestamine oli seega seadusandja teadlik valik ning seda ei saa ringkonnakohtu väljapakutud kujul selektiivselt tõlgendada. 17. Apellatsioonikohtu tõlgenduse vastu kõneleb rangelt võttes veel seegi, et

§ 267

lg 1 p 1 ja lg 5 räägivad isiku istungilt eemaldamisest, mitte menetlusest kõrvaldamisest nagu

§ 385p 4.

Samas tuleb nentida, et seadusandja ei ole olnud mõistete kasutamisel järjepidev, kasutades seaduses läbisegi nii istungilt eemaldamise kui ka kõrvaldamise mõisteid (vrd

§ 267ja § 11 lg 4).

Seetõttu on kolleegium seisukohal, et

§ 385

p-s 4 sätestatud kaebepiirang hõlmab nii isiku istungilt eemaldamise ja kõrvaldamise kui ka menetlusest kõrvaldamise määrusi (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a määrus asjas nr 3-1-1-24-16).
3. Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et ringkonnakohus menetles ekslikult kaitsja määruskaebust. Olukorras, kus isik on esitanud kaebuse sellise kohtulahendi peale, mida seadus ei võimalda vaidlustada, on kaebuse läbi vaatamata jätmise ainukene alternatiiv edasikaebepiirangu põhiseadusvastaseks tunnistamine ja kohaldamata jätmine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. mai
5. a määrus asjas nr 3-1-1-22-16, p-d 15–16 ja
6. märtsi
7. a määrus asjas nr 3-1-1-23-16, p-d 23–26). Sellise taotluse kaitsja ringkonnakohtule ka esitas ja kordab seda samuti Riigikohtule esitatud vastuses. Järgnevalt tuleb seega otsustada, kas

§ 385p-s 4 sätestatud kaebepiirang on põhiseadusega kooskõlas. II 4

§ 385

p 4 põhiseaduse (PS) § 24 lg-s 5 sätestatud igaühe õigust tema kohta tehtud otsuse peale edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. PS § 24 lg 5 annab samas aga seadusandjale võimaluse seada edasikaebeõigusele nii menetluslikke kui ka materiaalseid piiranguid, teisisõnu ei tulene kõnealusest sättest isiku õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid. Seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima (vt Riigikohtu üldkogu

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-2-1-75-14, p 63 ja
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-2-1-62-10, p 38; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
5. juuli
6. a määrus asjas nr 3-4-1-10-08, p 10). Kriminaalmenetlusõigus ei taga ega peagi kooskõlas PS § 24 lg-ga 5 tagama edasikaebeõigust absoluutselt kõigi kohtumääruste peale. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. mai
8. a määrus asjas nr 3-1-1-39-09, p 12–14.) 20.

§ 39

lg 3 näeb seejuures ette, et isiku võib tsiviilkostjana kaasata vaid kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni maakohtus, apellatsiooni- ega kassatsioonimenetluses seda enam taotleda ei saa (vrd

§ 318lg 22 ja § 344 lg 22).

On tõsi, et Riigikohtu senises praktikas on PS § 24 lg-le 5 tuginedes laiendatud kaebeõigust nendele kriminaalasja terviklahenduseks olevatele kohtulahenditele, mille vaidlustamist menetluskord ette ei näe. Sellise lahenduse poole on aga pöördutud üksnes tingimusel, et vaidlustatava kohtulahendiga riivatakse kaebuse esitaja mõnda põhiõigust ja kaebuse esitajal puudub tõhus võimalus oma õiguste maksmapanemiseks väljaspool kriminaalmenetlust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a määrus asjas nr 3-1-1-18-06, p 7). Praegusel juhul sellise olukorraga aga tegu ei ole. Tsiviilkostja menetlusest kõrvaldamise puhul seisneb eripära selles, et kannatanu, süüdistatava ja tsiviilkostja vahelisi õigussuhteid on osas, milles need jäävad kriminaalmenetluses lahendamata, võimalik edaspidi lahendada tsiviilkohtumenetluse korras. Seega on süüdistataval võimalus oma õiguste eest seista tsiviilkohtumenetluses ja järelikult ei kahjusta määruskaebemenetluse välistamine pöördumatult tema õigusi. III
3. Eelnevat kokku võttes on kolleegium seisukohal, et Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a määrus ei olnud

§ 385

p-st 4 tulenevalt määruskaebemenetluses vaidlustatav ja selline kaebepiirang ei ole põhiseadusvastane. Seega pidanuks ringkonnakohus jätma A. Kulbi kaitsja kaebuse läbi vaatamata. Kuna maakohtu määrus polnud vaidlustatav, ei käsitle kolleegium küsimust, kas tsiviilkostjate menetlusest kõrvaldamine oli kõnealusel juhul põhjendatud või mitte. 22. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 2 ja § 339 lg-st 2, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu

1. detsembri
2. a määruse ja teeb uue määruse, millega jätab Alar Kulbi kaitsja vandeadvokaat Erki Kergandbergi kaebuse Viru Maakohtu
3. oktoobri
4. a määruse peale läbi vaatamata. Prokuratuuri määruskaebus tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) 5