Obsah (6)

§ 100§ 79§ 91§ 106§ 105§ 98

2-19-562 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja Kohtunik Leanika Tamm Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuistungi toimumise aeg 13. mai 2019 Pärnu Maakoh

§ 100lg 4 alusel summas 354,19 eurot.

Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata Ronald Treumanni nõude töötamise registri kande muudatuseks. 2. Kohtumenetlus Ronald Treumann esitas 12.01.2019 Pärnu Maakohtule hagi Datagen Ehituse OÜ vastu töölepingu lõpetamise aluse tuvastamise nõudes (tuvastushagi), saamata jäänud töötasu, saamata jäänud osalise töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise, viivise ja ebaõige töötamise registri kande muutmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 27.09.2018 esitas hageja töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse kostja vastu töötamise registris kande muutmise ning hüvitise (

§ 100lg 4) nõudes.

Töövaidluskomisjoni 13.12.2018 otsuse kohaselt mõisteti kostjalt välja hüvitise

§ 100

lg 4 alusel summas 354,19 eurot ning jäeti rahuldamata hageja nõude töötamise registri kande muutmiseks. Hageja selle otsusega ei nõustunud ja vaidlustas selle. Kohus nõudis 04.02.2019 TvLS § 58 lg 6 tulenevalt avalduse saamisel töövaidluskomisjonist välja töövaidlusasja nr 4-1/1858/18 lahendamise materjalid, mis saadeti kohtule 06.02.2019. Kohus võttis asja menetlusse 11.02.2019. 3. Kostja oma 25.02.2019 vastuses hagi ei tunnista, vaid leiab, et kostjaga on töösuhe lõpetatud

§ 79

alusel, töötaja on töötasu ja lõpparve kätte saanud ning vaidlus selle üle puudub. Alusetu on tuginemine tööandjapoolsele rikkumisele ja hüvitise nõudmine. Kostja märgib, et ta on hagejale tasunud ka Töövaidluskomisjoni 13.12.2018 otsusega välja mõistetud hüvitise summas 354,19 eurot täies ulatuses. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Tõendina on kostja esitanud töölepingu1, e-kirjavahetuse koos lisadega2, ja palgaarvestuse septembrikuu 2018 kohta3 ja 6 kuu keskmise palga arvestuse4 ning pangaväljavõtte

2. Hageja on oma täiendavates seisukohtades 11.03.2019 viidanud leidnud, et kostja ei ole seniajani esitanud korrektseid palgaarvestusi. Hageja leiab, et kostja vastust tuleks tõlgendada selliselt, et kostja tunnistab kõiki hageja nõudeid, sealhulgas töölepingu lõpetamise alust. 1 Kostja tõend tlk 30-32 Kostja tõend tlk 33-35 3 Kostja tõend tlk 36 4 Kostja tõend tlk 37 5 Kostja tõend tlk 38 2 2 2-19-562
3. Kohtuistung. Pärnu Maakohtu istungil 04.04.2019 korrigeeris hageja oma nõudeid ning soovis tuvastada töölepingu lõetamise tühisuse

§ 79

järgi, ning tuvastada, et tööleping on lõppenud

§ 91

lg 2 alusel ja hageja soovis saada hüvitist

§ 100

lg 4 alusel tööandjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu kolme kuu keskmise töötasu suuruses summas s.o. 6130,71 eurot. Olulise lepingurikkumisena tõi töötaja välja järgmised argumendid: esitamata on töötajale palgaarvestused, palga arvestamine oli töötaja jaoks pidevalt äärmiselt segane, tööandjal ei olnud töötajale anda tööd oktoobrikuus 2017 viiel päeval ning augustikuus 2018 neli päeva ning tööandja keeldus nende päevade eest palga maksmisega. Samuti seisneb rikkumine viivituses palga ja lõpparve maksmisega kokku 7 päeva. Kohtuistungil 04.04.2019 (protokollis aeg alates 13:56:28) leidis hageja ka seda, et kostja esitatud töölepingus on töötasu käsitlev osa tõene. Tegelik töötajale makstav töötasu oli poolte kokkuleppe kohaselt 9 eurot/tund, kuigi lepingus on kirjas 8 eurot/tund. Arvestus on olnud 9 eurot tunnitasu alusel. Lisandusid päevarahad. Hageja haginõude suuruse arvutused on koostatud palgapõhiselt, nõuded on need, mis hagis kirjas on. Hüvitis on arvutatud palga laekumise põhjal. Hageja selgitas, et soovib saada kolme kuu keskmist tasu

§ 100lg 4.

Lepingu rikkumine on see, et osad tasud on maksmata. 2017 oktoobri ja 2018 augusti tasu on maksmata. Peale lepingu lõpetamist on tasud siiski makstud ja nende osas töötajal tööandja suhtes nõuet ei ole. Töötaja märkis küll hagi kirjeldavas osas, et nõue on novembrikuu 2017 tööta veedetud päevade eest, samas seda nõuet hageja kostja vastu esitanud ei ole. Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu ning leidis, et tööleping on lõpetatud poolte kokkuleppel, ning selle lõpetamisega oli nõus ka hageja, kes ei ole lepingu lõpetamist sellel alusel vaidlustanud. Kostja märgib, et hagejapoolse töölepingu päevapealt ette teatamiseta ülesütlemise peamine põhjus oli asjaolu, et töötaja ei soovinud sõita Soome objektile (istungprotokoll 14:14:06) koheselt. Hageja ei eitanud, et ta soovis lepingu viivitamatut lõpetamist, kuna ei soovinud sõita Soome tööle. Kostja selgitas kohtule, et peale hageja avalduse saamist suhtles ta e-kirja teel ja telefonitsi hagejaga ja vormistas töölepingu lõpetamise poolte kokkuleppel, samuti tasus kostja hagejale tähtaegselt saamata puhkusetasu, lisaks ka kompensatsiooni 4 päeva eest 2018 augustis, mil kostjal ei olnud hagejale tööd pakkuda. Kostja esindaja Toivo Urva selgitab (protokoll 14:27:12), et töötasu oli lepingus 8 eurot, kuid 2018 aastal tasuti töötasu 9 eurot tund, mille alusel on tehtud ka 2018 palgaarvestused. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tulenevalt Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1-6 kohaselt võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus 3 2-19-562 annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama.
2. Kohus nõudis töövaidluskomisjonist välja töövaidlusasja nr 4-1/1903/18 materjalid, mis on lisatud digitaalselt e-toimikusse. Kohus luges töövaidluskomisjonis esitatud tõendid kohtusse esitatuks. Hageja on esitatud hagis vaidlustanud kogu töövaidluskomisjoni otsuse tervikuna, mis ei ole seega jõustunud. Töövaidluskomisjonile esitas hageja nõude 27.09.2018 töötamise registri kande muutmiseks ja hüvitise nõude

§ 100lg 4 alusest tulenevalt.

Töölepingu lõpetamise aluse tuvastusnõuet töötaja ei esitanud. 8. Hageja on 12.01.2019 esitatud hagiavalduses, milles hageja on esitanud esmakordselt tuvastusnõude, milles soovib, et tööleping loetakse lõppenuks töölepingu seaduse (

) § 91 lg 2 p 2 alusel ja tehakse vastav kande parandus ka tööregistrisse. Hageja ei ole varasemalt esitanud tuvastusnõuet ega vaidlustanud töölepingu lõpetamist tööandja poolt. 9. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Avaldaja on edastanud 06.09.2018 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse

§ 91lg 2 alusel e-postiga tööandjale.

Tööandja esindaja kinnitas istungil, et sai ülesütlemisavalduse kätte 06.09.2018 ning pidas töötajaga läbirääkimisi sh. kirjaliku avaldusega töölepingu lõpetamise aluse ja tähtaja osas. Tööandja märgib, et saamata töötasu nõue, mille alusel töötaja lepingu üles ütles, oli esitatud enne tavapärast palgapäeva, seega kostja poolne rikkumine tasu maksmisega viivitamisel ei olnud veel toimunud, kuna palga maksmise tähtpäev ei olnud saabunud. Tööandja tegi töötaja avaldusest tulenevalt omapoolse ettepaneku töölepingu lõpetamise aluse muutmiseks

§ 79alusel.

Kostja on kohtule esitanud omapoolsed tõendid (tlk 30-38), millest nähtuvalt on Ronald Treumanni ja Datagen Ehituse OÜ vahel 21.08.2017 sõlmitud tööleping. Kostja on töölepingu lõpetanud 09.09.2018

§ 79

lg 1 tulenevalt poolte kokkuleppel ning see lepingu lõpetamise alus on kantud tööregistrisse, millise kande muutmise nõude on töötaja töövaidluskomisjonile esitanud. 10. Kohus tuvastas, et kumbki pooltest ei ole enne 12.01.2019 hagi esitamist kohtule esitanud tuvastusnõuet töölepingu lõppemise aluste suhtes ega vastastikku tehtud töölepingu ülesütlemist vastaspoole toodud alusele. Seega ei ole pooled

§ 106toodud tähtaja so.

30 päeva vältel ülesütlemise aluseid vaidlustanud. Registrisse on tehtud kanne, mille kohaselt on tööleping lõpetatud poolte kokkuleppel s.o.

§ 79alusel.

11. Kohus on seisukohal, et hageja (töötaja) on esitanud töölepingu lõpetamise aluse suhtes tuvastushagi kohtule alles 12.01.2019.a. Varasemalt hageja tuvastusnõuet esitanud ei olem mida on oma otsuses märkinud ka töövaidluskomisjon. Kohtueelses menetluses taotles töötaja töövaidluskomisjonilt üksnes hüvitist ja kande muutmist tööregistris, kuid ei esitanud töölepingu lõpetamise aluste osas tuvastusnõuet. Seega on töötaja tuvastusnõue töölepingu lõpetamise asjaolude osas esitatud peale

§ 106toodud tähtaja möödumist.

Tulenevalt

§ 106

juhul kui avaldust ega hagi ei esitata tähtaegselt, loetakse ülesütlemine

§ 105

lg 2 alusel kehtivaks ja töösuhe lõppeb ülesütlemisavalduses märgitud töölepingu lõppemise etteteatamisaja möödumisel. 4 2-19-562 12. Kohtul jääb üle üksnes tõdeda, et pooled ei ole kumbki järginud

§ 105ette nähtud tähtaega ülesütlemise tühisuse vaidlustamiseks.

Töötaja on varasemalt esitanud töövaidluskomisjonile avalduse, ning komisjon on talle sellest tulenevalt osalise hüvitise välja mõistnud, kuid töötaja on selle otsuse tervikuna vaidlustanud ning otsus ei ole jõustunud. Tuvastusnõude esitamine peale hagi esitamise tähtaja möödumist on aegunud ja tuleb jätta rahuldamata.

§ 105

lg 1 on toodud hagi esitamise õigust lõpetav tähtaeg, mis ei võimalda möödalaskmise korra hagi hilisemat esitamist. Hageja on tuvastusnõude varasemast puudumisest olnud teadlik juba töövaidluskomisjoni otsusega tutvumisel, kuid on sellest hoolimata esitanud muude, töövaidluskomisjonile esitatud nõuetega ühiselt ka tuvastushagi. Kohus on seisukohal, et hageja jaoks on

§ 105

lg 1 toodud hagemise õigust lõpetava tähtaja kohaldamine teada juba töövaidluskomisjoni otsusest ning kohtu sellekohane seisukoht ei tule hageja jaoks üllatuslikuna.

1. Kuna kohtule ei ole tähtaegselt esitatud tuvastusnõuet töölepingu lõpetamise aluse muutmise osas, ei saa kohus antud olukorras iseseisvalt asuda tuvastama poolte vahel sõlmitud töölepingu lõppemise asjaolusid ega lõpetamise aluse tuvastamata jätmise korral lahendada esitatud nõuet registrikade muutumiseks. K
2. Hüvitise suuruse määramine. Hageja selgituse kohaselt tuleb hüvitise kindlaksmääramisel eelkõige asjaoludest, et töötaja on esimesena öelnud töölepingu üles

91 lg 2 p. 2 alusel ning sellest tulenevalt tekib töötajal õigus hüvise saamiseks kuni kolme kuu töötasu ulatuses. Hageja soovib saada tööandjalt viimase rikkumiste eest hüvitist kolme kuu töötasu suuruses summas. Hüvitise kindlaksmääramine on

§ 100

lg 4 tulenevalt kohtu diskretsiooniõigus, mida kohus peab sisustama lähtudes ülesütlemise asjaoludest ja poolte huvidest. Kohus arvestab siinkohal ülesütlemise kõiki asjaolusid ning seda, et tööaja on lepingu on lõpetanud seaduses ette nähtud 30-päevast tähtaega järgimata. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et töölepingu lõpetamise ajaks on 09.09.2018, mille osas pooltel igasugused avaldused ja pretensioonid puudusid. Kohus on seisukohal, et selle tähtaja määramisel järgiti eelkõige hageja enda huvisid. Kostja kui tööandja ilmselgeks parmaks huviks oleks olnud seaduses ette nähtud 30-päevase etteteatamistähtaja otsene järgimine. Töötaja seda ei teinud ning ei ole seda ka motiveerinud. 15. Tähtsust omab ka see, et pooled i vaidle pooled selle üle, et töötajale on kohtuotsuse tegemise ajaks tasutud palk, puhkusehüvitis ja hüvitis aja eest, mil tööandjal polnud töötajale augustis tööd anda. Kohus märgib ka seda, et kohus arvestab asjaoluga, et töötaja tegi avalduse töölepingu lõpetamiseks

§91lg 2 p 2 alusel enne palgapäeva saabumist, st.

enne seda kui tööandjal tekkis palga maksmise kohustus augustikuu eest. 16. Kohus leiab, et kuvõrd tööleping on lõppenud töötajapoolse varasema ülesütlemisega, ja hüvise saamise õigus töötajal on

§100

lg 4 tuleneval alusel, peab kohus vajalikuks ja põhjendatud hüvitise suuruseks ühe nädala keskmise töötasu (e. ¼ keskmise palga) suurust hüvitist kogusummas 354,19 eurot. Arvestuse tegemise aluseks on töötaja kuue kuu keskmine palk. Kohus märgib, et töötaja on avalduse ülesütlemiseks esitanud enne palga maksmise tähtaja saabumist ning ei ole järginud

§ 98lg 1 toodud tähtaega.

Tähtaja mittejärgimise põhjus on olnud eelkõige töötajat soosiv – töötaja ei soovinud enam Soome sõita ning säästis sellega end kulutustest. Töötaja huvi lepingu kohese lõpetamise osas on tööandja järginud ning ei ole nõudnud omapoolset seadusest tulenevat etteteatamistähtajast kinnipidamist ega töötajat täiendavalt sanktsioneerinud. Seega, arvestades asjaolusid ja mõlema poole huvide kaitset lepingu lõpetamisel loeb kohus 5 2-19-562 põhjendatuks hüvitise mõistmise kogusummas 354,19 eurot. Menetluskulud Jätta menetluskulud tulenevalt TsMs § 162 lg 4 poolte endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 6