Obsah (8)

§ 218§ 132§ 131§ 133§ 130§ 26§ 119§ 217

Tsiviilasi nr 2-19-575 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Aigar Aumani kaebus Jane Rumjantseva 07.01.2019 t

) § 131 lg 1 p-ga 9. 07.12.2018 esitas avaldaja kohtutäiturile tema tegevuse peale kaebuse. 07.01.2019 edastas kohtutäitur otsuse jätta kaebus rahuldamata. Avaldaja esitab

§ 218

alusel kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ning leiab, et kohtutäitur on rikkunud haigupäevade tasu arestimisega

sätteid ja tema otsus tuleb tühistada. 08.08.2018 saatis kohtutäitur avaldajale rahalise nõude arestimise akti. Avaldaja saatis kohtutäiturile ülalpeetavad ja palus edastada arestivaba miinimumi ka haigekassale.

10.06.2018 muudatuse kohaselt toimub täitemenetlus rohkemate kohtutäiturite poolt järjekorras ning võlglase taotlusel vabastatakse

-s ettenähtud korras ettenähtud osa. Avaldaja on sõlminud esmajärjekorras oleva kohtutäitur Oksana Kutšmeiga kokkuleppe, kus peetakse kinni töötasust rohkem kui miinimumelatuspiir ehk avaldaja saab palgast kätte XXX eurot, milles on arvestatud lastele elatise maksmise kohustusega. Kuna Oksana Kutšmei vabastas avaldaja sissetuleku

§ 132

lg 12 kohaselt seaduses ettenähtud osani, ei ole teistel kohtutäituritel võimalik enam lisaks arestida. Muidu tekiks olukord, kus võlglasele jääb elamiseks oluliselt vähem vahendeid kui

-s ettenähtud. Maksegraafiku alusel kokkuleppeliselt kohtutäitur Reet Rosenthaliga täidab avaldaja nõuet 120 eurot kuus. Tsiviilasjast nr 2-10-16010 tulenevat elatisenõuet täidab avaldaja kokkuleppeliselt laste seaduslikule esindajale. Avaldaja brutotöötasu oli XXX eurot, millest 182,15 eurot pidas kinni Oksana Kutšmei ja 120 eurot Reet Roosenthal. Avaldajale kanti

1. a detsembris üle töötasu XXX eurot, mis on allpool elatusmiinimumi, mistõttu tekkis võlg laste ees. Kuna avaldaja sissetulekust olid juba kinnipidamised tehtud ja kätte jäi alla elatusmiinimumi, ei saa rohkem arestida. Avaldajale kanti üle ka puhkusetasu XXX eurot, mis oli mõeldud toimetulemiseks jaanuaris
2. Avaldaja kohustuseks on laste emadega lepitud kokku 250 eurot lapse kohta. Avaldajal on kohustused nelja alaealise ja ühe täisealise lapse ees. 400 eurot on miinimum avaldaja enda toimetulekuks. Avaldaja toob välja järgmise tehte: 250*5+400=
4. 04.03.2019 määrusega (tlk 60-62) jättis kohus kaebuse menetlusse võtmata osas, milles avaldaja palus tühistada haigekassale saadetud arestimisakti ning soovis, et kohtutäitur kannaks tagasi arestitud summa XXX eurot. Kohus algatas menetluse avaldaja kaebuses kohtutäituri 07.01.2019 otsuse tühistamiseks osas, milles kohtutäitur pidas oma tegevust ajutise töövõimetuse hüvitise summas XXX eurot arestimisel seaduslikuks. Kohus andis kohtutäiturile ja sissenõudjale seisukoha esitamiseks 14 päeva määruse kättesaamisest.
5. Sissenõudja ALG Liisingu Aktsiaselts sai menetlusdokumendid kätte 07.03.2019 (tlk 64), kuid ei ole kohtule seisukohta esitanud.
6. Kohtutäitur palus 14.03.2019 seisukohas (tlk 67-68) lugeda haigekassale edastatud rahalise nõude (ajutise töövõimetuse hüvitise) arestimisakti seaduslikuks. Haigekassa teostas avaldajale
7. a detsembris ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 50 lg 1, 3 p 1 kohase ajutise töövõimetuse hüvitise väljamakse ning pidas selle arestimisakti alusel kinni. Ajutise töövõimetuse hüvitis on

§ 131lg 1 p 9 kohane sissetulek, millele on võimalik pöörata sissenõuet.

04.04.2019 täiendavas seisukohas (tlk 73-74) palus kohtutäitur arestimisakti mitte tühistada ja oli nõus tagastama kinnipeetud haigushüvitistest 107,29 eurot. Kohtutäitur on arestimisel järginud

§ 132, § 133 piiranguid ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-166-16 p 15 suuniseid.

Kohtutäitur edastas 19.11.2018 avaldaja tööandjale töötasu arestimise akti, milles on mh välja toodud

§ 132lg 3 ning arvestatud ka avaldaja viie ülalpeetavaga.

18.10.2018 kinnitas Ülle Soeson avaldaja poolt ülalpidamiskohustuste täitmist. Täisealise ülalpeetava õppimist kinnitav tõend on edastatud 19.11.2018. Samuti on avaldaja arvelduskontodel tagatud vabad vahendid

§ 133lg 1, st 2,666 miinimumpalga ulatuses.

1. a oli kuupalga alammäär 2/5 500 eurot, mistõttu tuli ülalpeetava kohta tagada 166,66 eurot (500/3) ja viie ülalpeetava kohta 833,33 eurot (5*166,66). Nimetatud summa lisandub võlgnikule endale tagatavale ühe kuupalga alammäärale. Järelikult tuli
2. a detsembris tagada avaldajale aresti alt vabastatud sissetulek 1333,33 eurot (833,33 + 500), mis vastab 2,666 miinimumpalgale. Avaldaja kinnitas kohtule, et
3. a detsembris maksti talle välja töötasu XXX eurot, mis laekus pärast Oksana Kutšmei ja Reet Rosenthali kinnipidamisi. Kuna Reet Rosenthalile laekunud 120 eurot peeti kinni vabatahtlikult sõlmitud maksekokkuleppe alusel, ei suurene selle võrra avaldaja

§ 133lg 1 alusel tagatav mittearestitav sissetulek.

Vaadanud asjaolud kriitiliselt üle, on kohtutäitur seisukohal, et avaldajale 1333,33 euro tagamiseks tuleb arestitud XXX eurost tagastada 107,29 eurot (1333,33(1106,04+120,00)). 14.05.2019 e-kirjas palus kohtutäitur jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

1. 15.04.2019 seisukohas palus avaldaja tühistada haigekassale edastatud arestimisakti, sest kui ta peab töölt haiguse tõttu puuduma, ei ole ta võimeline laste elatist katma. Avaldaja palus arvestada, et
2. a oli miinimumelatis 250 eurot, mida oli võimalik välja nõuda kohtu kaudu, kuid avaldaja leppis laste emadega kohtuväliselt kokku. Samuti maksab ta vabatahtlikult veel ühe kohtutäituri nõuet, millega näitab üles initsiatiivi võlgadest vabaneda. Avaldaja soovis, et kohtutäitur tagastaks haigushüvitise täies ulatuses. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohtutäitur Jane Rumjantseva menetluses on täiteasi nr 189/2016/1192, milles võlgnikuks on avaldaja, sissenõudjaks ALG Liisingu Aktsiaselts ning täitedokumendiks Tartu Maakohtu 14.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-16-109424 (tlk 34-35 / 76-79, 80, 89). Täitmisteade on toimetatud avaldajale kätte 25.11.2016 (tlk 96-97, 100).
4. 08.08.2018 koostas ja edastas kohtutäitur Eesti Haigekassale rahalise nõude arestimise akti (tlk 45-46 / 101), arestimise piiranguid aktis märgitud ei ole. Vaidlust ei ole, et arestimisakti alusel kandis haigekassa 05.12.2018 kohtutäituri kontole avaldaja ravikindlustushüvitise summas XXX eurot, tegemist oli RaKS § 25 lg 4 p 1, § 50 kohase ajutise töövõimetuse hüvitisega. 05.12.2018 e-kirjas (tlk 7 / 111) teatas avaldaja kohtutäiturile, et oli XXX lapsega hoolduslehel ning seoses sellega ei võimalda tema palk lastele elatist maksta; avaldaja palus hoolduslehe raha kanda oma arvelduskontole. Avaldaja 07.12.2018 e-kirja (tlk 37) järgi jääb laste elatisest puudu 300 eurot, avaldaja palus kohtutäituril kanda oma kontole 300 eurot. Dateeringuta kaebuses kohtutäiturile (tlk 8 / 39) märkis avaldaja, et ei ole oma uuele avaldusele vastust saanud, ei ole rahul negatiivse otsusega ja elatise maksmisest jääb raha puudu. Kohtutäituri leidis oma 05.12.2018 vastuses (tlk 7 / 111) ja 07.01.2019 otsuses (tlk 9-10 / 24-25 / 40-41) üksnes seda, et tegemist on

§ 131

lg 1 p 9 järgi arestitava sissetulekuga, mistõttu ei kuulu see avaldajale tagastamisele. Kohtutäitur jättis 07.01.2019 otsusega avaldaja 17.12.2018 kaebuse rahuldamata. 8.

§ 130

– § 136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb

§ 131

ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul.

§ 132

näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt (vt Riigikohtu 15.03.2017 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-166-16, p 15).

§ 133

lg 1 II lause järgi tühistab kohtutäitur arestimise võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku, arvestades

§-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid.

§ 131lg 1 p 9 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata rahalisele ravikindlustushüvitisele Ra

KS tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis. Kohus nõustub 3/5 kohtutäituriga, et kuna vaidlusalune sissetulek on ajutise töövõimetuse hüvitis, saab sellele

§ 131lg 1 p 9 alusel sissenõuet pöörata.

Samas ei nähtu kohtule esitatust, et avaldaja oleks üldse väitnud, et tegemist on sissetulekuga, millele ei saa

§ 131alusel sissenõuet pöörata.

Avaldaja kohtutäiturile esitatud taotlused ja kaebus olid lakoonilised ning sealt ei selgunud piisavalt nende lahendamiseks vajalikke asjaolusid. Arusaadav oli aga see, et avaldaja arvates arestis kohtutäitur tema sissetuleku ettenähtust suuremas ulatuses. Kahtluse ja ebaselguse korral oli kohtutäituril võimalik nõuda teavet nii võlgnikult kui kolmandatelt isikutelt, mh võlgniku tööandjalt (

§ 26lg-d 1 ja 2).

Kohus saab avaldaja avaldustest ja seisukohtades aru nii, et avaldaja arvates olid tema sissetulekutest kinnipidamised lubatud ulatuses juba tehtud, mistõttu kohtutäitur ei võinud vaidlusalust summat arestida ja pidi arestimise tühistama. Kuigi 07.12.2018 e-kirjas palus avaldaja tagastada 300 eurot, ei toonud ta kohtutäiturile enne ja pärast seda esitatud avaldustes välja konkreetset summat. Eeltoodut arvestades peab kohus võimalikuks võtta seisukoha selle kohta, kas kohtutäituri tegevus avaldaja kogu ajutise töövõimetuse hüvitise summas XXX eurot arestimisel oli seaduslik, arvestades mh seda, et kohtutäitur ei ole tähelepanu pööranud

§-le 132 ja § 133 lg-le 1. 9.

§ 132

lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

§ 132

lg 2 näeb ette, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.

§ 132

lg 3 alusel võib mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.

130 lg 4 järgi ei loeta sissetuleku arestimisel sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid. Kevin Aumani pangakonto väljavõtte ja avaldaja palgasedelite (tlk 6 / 36, 43, 44) kohaselt on tööandja teinud avaldajale väljamaksed XXX eurot 05.12.2018 ja XXX eurot 20.12.

1. Viimane summa on puhkusetasu, mida avaldaja arvates ei tule detsembri sissetuleku hulka arvata, ning sellest on lähtunud ka kohtutäitur. Palgasedeli järgi on 05.12.2018 väljamakse eelselt peetud täitedokumentide alusel kinni 182,15 eurot ja 120 eurot. Avaldaja seisukohtadest nähtuvalt toimus kinnipidamine 182,15 eurot kohtutäitur Oksana Kutšmei arestimisakti alusel, 120 eurot aga kohtutäitur Reet Rosenthaliga sõlmitud kokkuleppe alusel. Arvestades eeltoodut ja ajutise töövõimetuse hüvitist, oli avaldaja
2. a detsembri netosisstulek kohtutäiturite kinnipidamiste eelselt kokku XXX eurot (XXX + 182,15 + 120 + XXX ). Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel oli töötasu alammäär
3. a 500 eurot kuus. Seega oli

§ 132lg 1 järgi mittearestitav sissetulek 500 eurot.

Vaidlust ei ole, et avaldajal on viis ülalpeetavat – neli alaealist ja üks täisealine õppiv laps, kelle kohta on esitatud ka tõend õppimise kohta (tlk 21 / 42, 83). Seega suurenes mittearestitav summa

§ 132lg 2 alusel kokku 833,33 euro võrra (5*500/3).

Puudub alus suurendada mittearestitavat summat iga ülalpeetava kohta rohkem kui 1/3 võrra töötasu alammäärast kuus. Avaldaja on küll esitanud 24.05.2010 otsuse tsiviilasjas nr 2-10-16010, millega Tartu Maakohus mõistis temalt välja elatise kolme lapse ülalpidamiseks miinimumsummas kuni nende täisealiseks saamiseni (tlk 4-5 / 34-35), kuid otsus ei ole sundtäitmisel, samuti on üks otsuses märgitud lastest saanud 06.11.2017 täisealiseks. Seadus ei näe ette, et arvesse tuleks võtta täitemenetluse väliselt elatise maksmist

§ 132lg-s 2 märgitust suuremas ulatuses.

Ka

§ 119

lg 1 II lause järgi on elatisenõudel eelis teiste sissenõudjate ees vaid juhul, kui tegu on lapse elatisenõude alusel koostatud arestimisaktiga.

§ 132

lg-te 1 ja 2 alusel mittearestitav summa on kokku 1333,33 eurot (500 + 833,33).

§ 132

lg 3 I lause järgi võib seda ületavast 4/5 sissetuleku osast arestida kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast kaks kolmandikku, antud juhul 569,97 eurost (1903,30-1333,33) 2/3 ehk 379,98 eurot; arestida ei võinud 1/3 ehk 189,99 eurot. Kokku oli avaldaja 2018. a detsembri sissetuleku osa, millele kohtutäitur ei saanud

§ 132lg-te 1, 2, 3 alusel sissenõuet pöörata, 1523,32 eurot (500+833,33+189,99).

Kohtule esitatust ei ilmne, et kohtutäitur oleks praegusel juhul kohaldanud

§ 132lg-t 12, mis võimaldab arestimist suuremas ulatuses.

Kuna Reet Rosenthalile kantud 120 euro puhul oli avaldaja seisukohadest nähtuvalt tegemist vabatahtliku kokkuleppe alusel tasutuga, tuleb see arvestada avaldajale tagatud arestimisele mittekuulunud summa hulka. Seega oli avaldajale

1. a detsembris tagatud 1523,32 euro asemel 1226,04 eurot (XXX + 120) ehk 297,28 eurot (1523,32 1226,04 eurot) ettenähtust vähem. Avaldaja kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtutäituri otsus tuleb tühistada osas, milles ta pidas oma tegevust ajutise töövõimetuse hüvitise arestimisel 297,28 euro ulatuses seaduslikuks. Kohtutäituri tegevus selles summas ajutise töövõimetuse hüvitise arestimisel tuleb tunnistada ebaseaduslikuks.
2. Kuigi avaldaja palus 08.11.2018 e-kirjas teavitada kohtutäituril arestivabast miinimumist ka haigekassat (tlk 47), ei ole ta sellega seonduvalt kohtutäiturile rohkem avaldusi ja kaebusi esitanud ega järginud

§ 217ja § 218 vaidluste lahendamise korda.

Kohus märgib siiski, et Riigikohus on leidnud, et arestimise piirang

§-de 132 ja 133 tähenduses on ühekordne, st sõltumata võimalusest, et võlgnikul on mitu sissetulekuallikat ja üks sissetulek kantakse ühele kontole ja teine teisele kontole või makstakse välja sularahas, jäetakse siiski arestimata üks summa ühe kuu palga alammäära ulatuses (vt nt Riigikohtu 11.01.2017 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-124-16, p 12). Avaldaja regulaarseks sissetulekuks on töötasu ning ta soovib kasutada AS-i SEB Pank (tlk 83). Kohtutäitur on (vähemalt teatud ajast ja ulatuses) juba arvestanud arestimise piirangutega töötasu ja vara kontol arestimise aktides (tlk 22-23 / 105-106, 103-104, 107-108, 114).

1. Kohus jättis avaldaja taotlused 08.08.2018 arestimisakti tühistamiseks ja raha tagastamiseks 04.03.2019 määrusega menetlusse võtmata. Avaldaja on taotlusi oma viimases seisukohas korranud. Kohus jätab need tähelepanuta ega lahenda neid käesoleva tsiviilasja raames.
2. Arvestades kaebuse rahuldamise ulatust ning TsMS § 172 lg 1 II lauset ja lg-t 10, tuleb jätta menetluskuludest 40% avaldaja ja 60% kohtutäituri kanda.
3. Menetlusosalised ei ole kohtu 14.05.2019 e-kirjas antud tähtaja jooksul oma menetluskulude nimekirju esitanud. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 ja toimiku materjalide alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 10 järgi tasutakse kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Avaldaja on riigilõivu tasunud. Arvestades eeltoodut ja menetluskulude jaotust, tuleb mõista kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja riigilõiv 9 eurot. Toimikust ei nähtu, et menetlusosalistel oleks muid hüvitatavaid menetluskulusid; TsMS § 175 lg 31 alusel kohtutäituri õigusabikulusid antud menetluses ka ei hüvitataks. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5/5