← Eesti

2-18-8264/17

Obsah (13)§ 402§ 1§ 415§ 1132§ 164§ 167§ 101§ 113§ 35§ 42§ 41§ 94§ 108

2-18-8264 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-8264 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mai 2019, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Rävala Õigusbüroo OÜ

§ 402

lg 1), kostja on tarbija (

§ 1lg 5).

Vaidlust ei ole, et kostja ei täitnud laenulepingut kohaselt ja tasus tähtaegselt vaid makseid summas kokku 321,87 eurot. Seega oli laenuandjal õigus

§ 415

lg 2 alusel arvata kostja makstud summast maha laenu sissenõudmise kulud 40 eurot kooskõlas laenulepingu üldtingimuste p-ga 9.7. Laenu sissenõudmise kulud vastavad

§ 1132lg 2 p 1 sätestatud suurusele.

Ülejäänud summa 281,87 eurot (321,87-40) arvestas hageja põhiosa ja intressi katteks. Ülejäänud summa 281,87 eurot euro ulatuses vähendas laenuandja tagastamata krediidi osa, mis peale vähendamist moodustas 1872,11 eurot (2000-127,89) ja intressi osa, mis peale vähendamist moodustas 521,15 eurot (tasutud 153,98 eurot). Laenulepingu järgi on aastane intressimäär 46,8% ja krediidikulukuse määr 58,26%. (t.l.-10). Laenulepingu sõlmimise ajal

  1. novembril 2016 oli viimati Eesti Panga poolt
  2. juunil 2016 avaldatud kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr seisuga
  3. mai 2016 19,49 %. Selle kolmekordne on 58,47%, seega on laenulepingu krediidi kulukuse määr (58,26 %) seadusega lubatud piires. Laenuandja Express Credit AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega hagejale (

§ 164

lg 1,

§ 167lg 1 ja lg 3).

Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt laenulepingust nr xxxxx tulenevate kohustuste, sealhulgas intressi ja viiviste maksmise kohustuse täitmist. Kostja põhinõude ega 3

(6)2-18-8264 intressi arvestuse osas vastuväiteid ei esitanud. Kostja tasus esialgsele võlausaldajale 321,87 eurot, mille hageja arvestas

§ 415

lg 2 alusel tagastamata krediidi ehk võlgnetava põhisumma katteks, mille jääk peale kostja makstud summa maha arvamist moodustab 1872,11 eurot ning intressi katteks, mille jääk peale kostja makstud summa maha arvamist moodustab 521,15 eurot. Kohus järeldab, et kostjal on hageja ees laenulepingust nr xxxxx ja laenulepingust nr xxxxx LISA tulenev täitmata kohustus 1872,11 eurot krediidisumma tagastamise osas ja 521,15 eurot tasumata intressi osas.

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist. Hageja palub mõista kostjalt välja seisuga 29. mai 2018 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 677,60 eurot.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt laenulepingust on pooled leppinud kokku 0,13% päevas iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, seega aastas 46,8% (t.l.-10). Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist

§ 35järgse tüüptingimusega.

Kostja on sõlminud lepingu tarbijana.

§ 42

lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

§ 42

lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

§ 42lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Riigikohus on selgitanud, et kuigi

§ 42

lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu

§ 42

lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (RKL tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (

§ 113

lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8% aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8% aastas. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus 4

(6)2-18-8264 lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära ligikaudu kuus korda (46,8/8=5,85). Kohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine.

§ 41

järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14. juuni 2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ts

MS § 367 II lause kohaselt võib eelkõige viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Sissenõutavaks muutunud viivis annuiteetgraafiku alusel põhivõlalt 1872,11 eurot kuni otsuse tegemiseni 08. maini 2019 (kaasa arvatud) on kokku 256,98 eurot: Võlaperiood % Võla summa Viivitatud päevade arv Viivise summa aastas 16.02.2017 – 12.09.2017 8 22,21 209 1,02 16.03.2017 - 12.09.2017 8 58,13 181 2,31 16.04.2017 - 12.09.2017 8 60,40 150 1,99 16.05.2017 - 12.09.2017 8 62,76 120 1,65 16.06.2017 - 12.09.2017 8 65,20 89 1,27 16.07.2017 - 12.09.2017 8 67,75 59 0,88 16.08.2017 - 12.09.2017 8 70,39 28 0,43 13.09.2017 - 08.05.2019 8 1872,11 259 247,43 Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis annuiteetgraafiku alusel kokku summas 256,98 eurot. Hageja palub välja mõista täiendava viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku täitmiseni viivisemääras 46,8% aastas tagastamata põhivõlalt. Arvestades kohtu poolt eeltoodud põhjendusi viivisemäära osas, tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt

§ 113lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.

maist 2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele

§ 101

lg 1 p 1,

§ 101

lg 1 p 6,

§ 94lg 1, Ts

MS § 367 ning

§ 108lg 1 alusel põhinõude 1872,11 euro, intressi 521,15 euro ja seisuga 08.

mai 2019 sissenõutavaks muutunud viivise 256,98 euro osas, kokku 2650,24 eurot ja viiviste alates 09. maist 2019 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras osas.

Viivise ja edasiulatuva viivise kuni põhinõude täieliku täitmiseni viivisemääras 46,8% aastas võlgnetavalt laenusummalt nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Hagi hind 5

(6)2-18-8264 Hageja esitas nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 1872,11 eurot, intress 521,15 eurot ja sissenõutavad viivised 677,60 eurot, kokku 3070,86 eurot; ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates
  1. maist 2018 tasumata põhinõudelt 1872,11 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 46,8% aastas. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja lg 2 ning § 134 lg 1 moodustab hagihind 3947,01 eurot (3070,86+876,15). Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat maksma kohtuotsusega välja mõistetud summad hageja arvelduskontole. Menetluskulud TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, muu hulgas kui Riigikohus rahuldab teistmisavalduse, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Tartu Ringkonnakohus
  2. jaanuari 2017 otsusega rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Viru Maakohtu
  3. augusti 2016 tagaseljaotsuse ja saatis hagi maakohtule uueks läbivaatamiseks ja selgitas, et menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt (hagihind 3947,01/2650,24+149,77, s.o 71% ulatuses), tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 71% ja hageja kanda 29% ulatuses. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 4 ning § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. TsMS § 176 lg 6 ja 7 alusel toimetatakse menetluskulude nimekiri ja tõendid viivitamata vastaspoolele kätte. Kohus määrab menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Kohus tuvastas, et hageja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, kuid kohus ei edastanud menetluskulude nimekirja vastaspoolele ega määratud kostjale tähtaja hageja menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Seega määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist ja kostjale tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamise määramist (TsMS § 177 lg 1 p 2). Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.