MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada VAHUR RUUT tingimisi enne tähtaega temale Tartu Maakohtu 20.10.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o kuni 27.10.2023 ning määrata ta katseajaks Viru Vangla III üksuse juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja esimesel 24 (kahekümne neljal) kuul järgima
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Vahur Ruudu suhtes käitumiskontrolli ajaks
75 lg 2 p 4, 5 ja 8 alusel järgmised kohustused: 1 - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; alluda vajadusel psühhiaatrilisele ravile; jätkata osalemist mitmedimensioonilises pereteraapias (MDFT), mille kestuse määrab kriminaalhooldaja. Vahur Ruut vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vahur Ruudu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vahur Ruut on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 20.10.2015 otsusega
Sama otsusega on Vahur Ruut süüdi tunnistatud ka
lg 1 järgi ja kohus mõistis talle karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõistis kohus Vahur Ruudule liitkaristuseks 9 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvas kohus eelvangistusaja mõistetud karistusaja hulka ja luges Vahur Ruudule vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäeva 27.10.2014. Kohtuotsus jõustus 25.08.2016 Riigikohtu määrusega. Vahur Ruutu on kriminaalkorras karistatud üks kord, vanglas viibib isik samuti esimest korda. Käesolev kuritegu on ettekavatsetud tapmine ja relva ebaseaduslik kasutamine selleks luba omamata. Kuriteo sooritas isik saksa keele õpetaja vastu kättemaksuks kannatanu eelneva tegevuse eest. Kuritegu pandi toime emotsionaalses seisundis, süüdimõistetu ei osanud nooruse ja kogenematuse tõttu toime tulla oma probleemidega. Tulenevalt Vahur Ruudu ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest Viru Vangla ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist, kuid leidis, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks Vahur Ruudu vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, tegi juhindudes
lg 5 ettepaneku tema allutamiseks käitumiskontrollile kaheks aastaks, katseajaga kuni 27.10.2023, s.o karistusaja lõpuni ning kohustada teda asuma tööle või pöörduma teenuste saamiseks töötukassasse. Samuti juhul, kui Vahur Ruut annab kohtule vastava nõusoleku on otstarbekas kohustada Vahur Ruutu pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ning vajadusel, mille otsustab spetsialist, läbima ravi ja alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohtuistung Vahur Ruut taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et MDFT programm läheb hästi, suhted on perega head ning lähedased ja nad saavad probleemidest rääkida. Varem olid suhted isaga keerulised. Ema ja isa käivad külas, õdede ja vennaga suhtleb aga telefoni teel. Kinnipeetav kahetses, et ta nii paljudele inimestele haiget tegi ning avaldas, et on ükskõik kuidas ta seda koledat tegu põhjendab, mitte ükski põhjendus ei oleks õige, kuna seda ei anna põhjendada lihtsalt. Kannatanu lähedastega ta suhelnud ei ole, alguses küll mõtles, et kirjutab 2 ja helistab, aga häbi oli. Kinnipeetav avaldas lootust, et talle antakse võimalus tõestada, et ta ei ole halb ega vägivaldne inimene. Ta tahaks saada normaalseks täisväärtuslikuks ühiskonna liikmeks ja kinnitas, et on suuteline täitma kriminaalhooldusnõudeid täitma ning vajadusel alluma ravile. Vabanemise korral soovib minna tööle, garanteeritud töökoht on olemas, samas tahab läbi teha ka keskkooli ja omandada hariduse täiskasvanute gümnaasiumis. Kinnipeetav selgitas, et vangla koolikeskkond ei ole hariduse omandamiseks väga sobilik, seal ei ole arengut kuigi õpetajad on väga head, aga õpilased on laisad ja nad kogu aeg räägivad. Tööle tahab minna selleks, et maksta ära rahalised nõuded. Vahur Ruut leidis, et tema karistuse eesmärgid on täidetud: vanglasse saabudes oli ta teistsugune ja ülbe, kuid nüüd on muutunud ning kahetseb oma tegu. Vabanedes asub elama vanemate juurde, kodus käis viimati eelmisel reedel. Selgitas, et kodus on käinud 13 või 14 korda, kodukülastus kestab korraga 5 tundi. MDFT vestlused toimuvad aga vanglas ja vanemad tulevad siis sinna. Peale perekonna väljastpoolt kellegagi ei suhtle. Lähedastega on läbi räägitud olukord, et võimaliku vabanemise korral tekib meediakära, kuid perekonnana ollakse selleks valmis, ka psühholoogid on soovitusi andnud. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta Vahur Ruudu tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Vahur Ruudu saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et Vahur Ruudule saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida.
lg 1 p 2 võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuriteo toime panemise ajal oli Vahur Ruut 15-aastane ning käesoleva lahendi tegemise seisuga on Vahur Ruut ära kandnud talle mõistetud 9-aastasest vangistusest 4 aastat 7 kuud ja 3 päeva ehk üle poole karistusest. Seega on täidetud süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused.
lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatut. Vastavalt
lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kuriteo toimepanemise asjaolusid, teo raskust, küünilisust ja ettekavatsetust on kohus arvestanud Vahur Ruudu süüdimõistmisel ja talle karistuse määramisel, võttes arvesse isiku süü suurust ja üld- ning eripreventiivseid kaalutlusi ning seetõttu ei ole põhjendatud nendele asjaoludele enam tugineda isiku ennetähtaega 3 vangistusest vabastamise menetluses. Vastasel juhul tähendaks see sisuliselt seda, et raske kuriteo toime pannud isikute ennetähtaegne vangistusest vabastamine on välistatud, kuid selline seisukoht ei ole kooskõlas
lg-s 1,2 ja § 761 lg-s 1,2 väljendatud seadusandja tahtega, mille kohaselt on teatud karistusaja ärakandmise järel vastuvõetav (ka pikaajalise) vangistuse kandmisest ennetähtaegne vabastamine. Süüdimõistetu varasemat elukäiku hinnates peab kohus vajalikuks esile tõsta, et Vahur Ruut kasvas perekonnas, kus olid teatud kindlad reeglid ja kohustused. Tema nagu kõigi teistegi laste suhtes olid ootused, et õppimine on ainult viitele. Kasvatamise meetmeks perekonnas kasutati ka füüsilist karistamist. Kinnipeetavat karistati rihmaga (sai 2-3 laksu), kui hinded olid halvad, kodutöö tegemata või ei kuulanud ta sõna. Seega oli peres kujunenud uskumus, et konfliktide lahendamise üks võimalikest viisidest on füüsiline vägivald kaasinimeste vastu. Ka on Vahur Ruudu arengu käigus olnud mitmeid stressoorseid tegureid, mis on mõjutanud tema psühhosotsiaalset arengut. Mõjutajateks on olnud peresisesed formaalsevõitu lähedussuhted, füüsiline karistamine kasvatamise meetodina, samuti pere suhteline suletus ning umbusk välismaailma vastu. Ka süüdimõistvas otsuses on kohus märkinud, et vanemad ei ole rakendanud õigeid kasvatusmeetodeid, pigem olid meetodid tõsise kasvatusliku minetusega. Kohtu hinnangul oli kuriteo toimepanemise ajal Vahur Ruudu näol tegemist välja kujunemata maailmapildiga noorega, kelle enesekontrollivõime ja adekvaatsus oma tegude hindamisel oli pidurdunud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna Vahur Ruudu käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: distsiplinaarkaristused puuduvad. Samuti on vangla iseloomustuses märgitud, et Vahur Ruudu puhul puuduvad turvalisuseriskid. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama vanemate juurde xxxx. Kuna kuritegu ei pandud toime kodus, siis puudub eluasemega seotud oht ja risk. Ema on kinnitanud, et pere on valmis poja koju saabumiseks ning kõik eluks vajalik on talle tagatud. Seega on Vahur Ruudul olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et täisealisena on Vahur Ruudul õigus ja võimalus vahetada elukohta (koos sellega ka kriminaalhoolduse piirkonda), kui ta peab senist elukohta siiski mingil põhjusel talle ebasoodsaks või –sobivaks. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, kaks vanemat õde ja vanem vend. Nagu juba eespool mainitud, on enne vangistust olnud suhted vanematega keerulised. Kohus lisab, et kinnipeetava isa on olnud kinnipeetava suhtes vägivaldne, seda umbes xxxx alates ja oli eriti karm sel juhul, kui Vahuril olid koolis halvad hinded või kui temal oli enda arvamus millegi osas. Kinnipeetava sõnul teiste laste vastu isa vägivalda ei kasutanud. Vanematel olid ootused, et noormees õpib ainult viitele ja isiku ema oli isa poolt, ega kaitsnud Vahurit. Kinnipeetava sõnul ta kartis oma isa, nende omavahelised suhted olid pingelised isa autokraatse käitumise tõttu ning kinnipeetaval tekkisid lapsepõlvetraumad. 4 Vangistuse ajal on aga peresuhetega väga palju tööd tehtud ja mõlemad osapooled on teinud jõupingutusi olukorra muutmiseks. Selle tulemusena on kinnipeetava suhted vanematega paranenud. Pere osaleb alates
Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud (elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus, distsiplinaarkaristuste puudumine, vanglas töötamine ja individuaalkava läbimine, motivatsiooniprogrammis püsimine jne) kaalukamad vabastamist mittetoetavast asjaolust (uue kuriteo toimepanemise võimalik risk, mille arvutamise metoodika on ebaselge ning isiku elukogenematusest tulenev probleemide lahendamise puudulik oskus) ja seetõttu leiab kohus, et Vahur Ruut kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. 6 Kohus on Vahur Ruudu vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates seisukohal, et midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise kahtluse alla seaks või välistaks, ei saa täheldada. Vastupidi, tal on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Nimelt on tal elu- ja töökoht, suhted lähedastega on head ning pere on valmis teda toetama. Oma perekonda on Vahur Ruut külastanud korduvatel lühiajalistel väljasõitudel ning rikkumisi ei ole esinenud nendegi käigus. Isiku osalemine taasühiskonnastavates tegevustes ning pereteraapias, distsiplinaarkaristuste puudumine ja noorte motivatsiooniprogrammis püsimine näitab kohtu hinnangul selgelt tema aktiivset osalemist ümberkasvatusprotsessis. Kohus arvestab ka seda, et Vahur Ruut oli kuriteo toimepanemise ajal 15-aastane noor, kellel puudusid oma probleemide lahendamise oskused, kuid kes on tunnistanud oma süüd ja kahetseb tehtut. Kohus võtab arvesse Vahur Ruudu selgitusi ja ütlusi kohtuistungil ning leiab, et Vahur Ruudu kahetsuse siiruses ja selles, et ta on aru saanud ja täielikult teadvustanud toimepandud kuriteo tagajärgi ning teinud enda jaoks vajalikud järeldused, puudub alus kahelda. Kohtu hinnangul on 15-aastase süüdimõistetu ja 20aastase vangistusest võimalusel vabaneva noore mehe mõtlemise, seisukohtade ja väärtushinnangute vahel vahe: esimese puhul oli tegemist madala enesehinnanguga, traumaatilise lapsepõlvega, sotsiaalselt ebaküpse, puuduliku mina-pildi ja täiskasvanu kogemusmaailma mitteomava ning teismelisele omaste enesekesksete probleemide lahendamisega tegeleva mürsikuga, kes polnud küll enam laps, kuid polnud ka veel täiskasvanu. Teisel puhul on tegemist täisikka jõudnud noorukiga, kes on valmis võtma kohustusi ja vastutust, andma adekvaatset hinnangut minevikule ning tegutsema seatud eesmärkide nimel. Kohus on veendunud, et Vahur Ruudu puhul on karistuse eripreventiivsed eesmärgid täidetud ja rohkemat kasu pikemalt vanglas viibimisest ning tema ühiskonnast isoleerimisest ei ole vangistuse eesmärkide täitmisel võimalik saavutada. Eelnimetatud asjaoludest saab kohtu hinnangul teha järelduse, et Vahur Ruut on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. Ehk siis kirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada. Kohus on seisukohal, et ennetähtaegse vabastamise instituut ongi ellu kutsutud selleks, et kinnipidamisasutustes seaduskuulekalt käitunud kinnipeetavad saaksid võimaluse näidata, et nad suudavad ka vabaduses seaduskuulekalt elada, samas kui ennetähtaegselt vabastamisele ei kuulu isikud, kellel kinnipidamisasutuses on probleemid distsipliiniga. Juhul, kui isiku positiivne käitumine ja oma teost arusaamine ning selle kahetsemine ei too kaasa seaduses sätestatud võimaluse tekkimisel s.o. teatud osa karistuse ärakandmisel mitte mingit võimalust ennetähtaegseks vabanemiseks, kaotavad karistusseadustiku vastavad sätted oma mõtte ning neid ei ole võimalik eesmärgipäraselt rakendada, s.o. süüdimõistetud isikul puudub igasugune motivatsioon vanglas õiguskuulekalt käituda, sest olukorras, kus igasugune isiku ennetähtaegne vabastamine riivab ühiskonna või selle osa õiglustunnet, ei ole sisuliselt võimalik täita vanglas kinnipeetava positiivses suunas käituma õpetamise, suunamise ja ümberkasvatamise põhimõtet. Kohus peab oluliseks märkida, et vangla ei näe Vahur Ruudule enam ette täiendavaid programme ei vanglas ega väljaspool seda, mis kinnitab, et süüdlase kuritegelike riskide maandamisega edaspidi enam ei tegeleta. Arvestades, et edasine karistusaeg vanglas ei täidaks enam tema taas ühiskonnastamise, vaid üksnes ühiskonna kindlustamise eesmärki, tuleb Vahur Ruut tingimisi enne tähtaega vabastada. Ühiskonna kindlustamise eesmärki saab kohtu hinnangul saavutada ka süüdlase allutamisega käitumiskontrollile ja lisakohustuste panemisega. 7 Samuti leiab kohus, et Vahur Ruudu tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll tema käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimistes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Katseaja pikkuseks on
lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus peab vajalikuks kohaldada Vahur Ruudu suhtes maksimaalset käitumiskontrolli pikkust aitamaks kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele ja vältimaks võimalike uute kuritegude toimepanemist. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Vahur Ruut lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Vahur Ruut suhtuma küllaltki pikka katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.