Tsiviilasi nr 2-19-6730 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-19-6730 Määruse tegemise aeg ja koht 28.05.2019.a, Tallinn Kohtukoosseis Meeli Kaur, Kaupo Paal, Ande

) § 11 lg-st 1, § 13 lg-test 2 ja 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-test 1 ja 5 tulenevalt. Esitatud taotlusest ja sellele lisatud arsti arvamusest nähtus kohtule, et puudutatud isiku suhtes alustati tahtest olenematu ravi 02.05.2019.a ning tema seisund ei olnud paranenud. Puudutatud isik võis olla oma seisundist tingituna ja ravita jäämisel ohtlik oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega nii iseendale kui ka teistele. Puudutatud isiku seisundist tulenevalt ei olnud ta võimeline tajuma ravivajadust. Puudutatud isik oli temale varasemalt määratud ravi katkestanud ega võtnud talle määratud ravimeid. Oma psüühilise seisundi poolest ei olnud ta võimeline tegema ka adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut. Lähtudes puudutatud isiku psüühikahäirest, leidis kohus, et puudutatud isik vajab pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes ning on vähetõenäoline, et tema seisund võiks paraneda nelja ööpäeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt esines maakohtu hinnangul alus esialgse õiguskaitse raames puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks ja tahtevastase ravi kohaldamiseks neljaks päevaks ja selle pikendamiseks 40 päevani. 7. 14.05.2019.a esitas puudutatud isik Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada. Puudutatud isik on seisukohal, et

§ 11

lg 1 eeldused ei ole täidetud, kaevatav kohtumäärus ei ole seaduslik ning tahtevastase ravi kohaldamine kuni neljakümneks päevaks ei ole sellest tulenevalt põhjendatud. Ta ei pea end haigeks ning on veendunud, et ei vaja ka mingit psühhiaatrilist ravi. Ta leiab, et praegune kinnipidamine on abikaasa valede pärast. Viimane soovib lahutust ja tema vara, mida aga tema ei soovi. Samuti väidab puudutatud isik, et tema ohtlikkus ei ole tõendatud ning temale määratud ravi ei ole sobiv ega vajalik, mida võib kinnitada ka tema ema.

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta maakohtu määruse muutmata. Määruse põhjendused
3. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
4. Määruskaebuses väidab puudutatud isik, et

§ 11

lg 1 eeldused ei ole täidetud, sh et tal ei ole psüühikahäiret, ta ei ohusta iseennast ning teisi ja temale määratud ravi ei ole vajalik. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks ja tahtevastase ravi kohaldamiseks oli käesoleval juhul alust TsMS § 534 lg-st 1, lg-st 5 ja

§ 11lg-st 1 tulenevalt. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 534 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tuleb kohtul esialgse 4

§ 11

lg 1 p-des 1-3 sätestatud eeldused on ilmselt täidetud, viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja et on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. 12. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et puudutatud isikul ei ole psüühikahäiret, s.o

§ 11

lg 1 p 1 eeldus ei ole täidetud.

§ 11

lg 1 p 1 kohaselt peab isikul esinema raske psüühikahäire, mis piirab isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Maakohus tuvastas tõendite pinnalt, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, millest tulenevalt ei suuda ta adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Psühhiaatrite KK ja KT 03.05.2019.a arvamusest nähtub, et puudutatud isikul on äge psühhootiline häire skisofreenia sümptomitega (F23.2) ning tema psüühiline seisund on halvenenud. Tal on psüühikahäirest tulenevalt esinenud võõrmõjuelamused, kuulmismeelepetted, lembeluul ning paranoiline luul. Kui puudutatud isik esimest korda psühhiaatriakliinikusse toodi (13.03.2019.a) olevat ta raviarstile öelnud, et alumine naaber armastab teda, otsib temaga kontakti, ta kuulis alt korruselt hääli, mis ei lasknud temal magada. Ta arvas, et tema last mõjutatakse energeetiliselt. Kui puudutatud isik teistkordselt psühhiaatriakliinikusse toodi (02.05.2019.a), arvas ta, et mees tahab teda haiglasse panna, et ta saaks rahulikult kodus elada. Ta oli valjuhäälne ja pretensioonikas ning avaldas abikaasa suhtes viidatud arvamuse kohaselt paranoilisi mõtteid. 21.05.2019.a arvamuses tõi psühhiaater taas välja, et isikul esineb psüühiline häire ning selle ravi on pikaajaline. Viidatud arvamuse kohaselt on patsiendi psühhootilised elamused püsinud. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada. 13. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et puudutatud isik ei kujuta ohtu iseendale ja/või teistele (

§ 11lg 1 p 2).

Maakohus leidis, et puudutatud isiku käitumine on ebaadekvaatne ning ravita ja tavapärases keskkonnas väljaspool haiglat võib ta oma ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii iseendale kui ka ümbritsevatele. Enesele ohtlikkus seisnes maakohtu hinnangul puudutatud isiku puudulikus haiguskriitikas. Tema käitumine oli täiel määral haiguslikest elamustest hõivatud. Tal esinesid lembe- ja kiivusluulud. Haiguslikest elamustest tingituna võis ta kalduda suitsiidsusele ja olla ohtlik ka oma 5-aastasele lapsele, sh olevat ta ähvardanud oma last tappa. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Sellest saab järeldada, et puudutatud isik võib olla oma psüühikahäirest tulenevalt ohtlik nii iseendale kui ka teistele (

§ 11lg 1 p 2).

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et muu psühhiaatriline ravi ei ole küllaldane (

§ 11lg 1 p 3).

Maakohus paigutas puudutatud isiku esialgse õiguskaitse raames kinnisesse asutusse ja määras temale tahtevastase ravi, sh lubas manustada puudutatud isikule tema tahte vastaselt ravimeid ning pikendas esialgset õiguskaitset 40 päevani. Maakohus leidis, et lähtudes isiku psüühikahäirest vajab ta pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes ning puudutatud isiku haiguskriitika ei ole küllaldane ja ta ei oma piisavat arusaama ravivajadusest. Maakohtu hinnangul ei olnud ravi muul viisil läbiviimine võimalik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab, et toimiku materjalidest (03.05.2019.a arvamus, ärakuulamine) nähtub, et muu ravi, kui kinnises asutuses ja tahte vastane, ei oleks küllaldane. 15. Lisaks väidab määruskaebuses puudutatud isik, et tema ei vaja üldse ravi. Arvestades eeltoodut ei nõustu ringkonnakohus selle väitega. Ringkonnakohtule nähtub, et

§ 11lg 1 eeldused on täidetud ning isik vajab tahtevastast ravi.

Lisaks väidab puudutatud isik määruskaebuses, et ta on psühhiaatriakliinikus tulenevalt oma abikaasa valeväidetest. 5