Obsah (10)

§ 371§ 459§ 230§ 5§ 429§ 173§ 174§ 162§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-13577 Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2019, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi G. T.i hagi A. T.i vastu elatise vähendami

§ 371lg 2 p 2 tähenduses.

1. Elatise vähendamise nõude osas märgib kostja, et talle jääb selgusetuks, millistest vahenditest G. T. last ajavahemikus juuli kuni oktoober 2018 üleval pidas ja oli seda valmis edaspidigi tegema. Kohtuistungil väitis G. T., et nüüdseks on tal olemas oma ettevõte, millest teenib piisavalt tulu. Eeltoodust tulenevalt paneb tõsiselt kahtlema, kas G. T.i hagiavalduses esitatud sissetulek ja varaline seis ikka vastavad tegelikkusele. J. G. on seisukohal, et vanemal on kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on nii väike, G. T. on kahe või enama lapse vanemaks saamisega võtnud endale teatud kohustuse mistõttu peab endale aru andma, et kõiki lapsi tuleb ka ülal pidada (vähemalt kehtestatud miinimumulatuses). G. T. ei ole põhistanud, miks ta suuremat sissetulekut teenida ei suuda. Kostja leiab et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 3 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
3. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. A. T. on G. T.i poeg (I kd tl 7). Viru Maakohtu 22.02.2008.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-07-50535 mõistis kohus G. T.ilt välja elatise poja A. ülalpidamiseks igakuiselt 2175 krooni (139 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (I kd tl 8-10) Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis palub hageja vähendada väljamõistetud elatist 90 eurole kuus (I kd tl 179-181).
4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.

§ 459

kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis kostjalt välja elatise lapse kasuks (Riigikohtu 16.01.2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16). Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.

1. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes PKS § 102 lg 2
2. ja
3. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Tulenevalt

§ 230

lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ja vastavalt

§ 5

lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Esitades nõude elatise vähendamiseks pidi hageja tõendama, et pärast maakohtu 22.02.2008.a. otsust tsiviilasjas nr 2-07-50535 on muutunud elatisemakse suurust mõjutanud asjaolud ja käesoleval ajal esinevad hagejal PKS § 102 lg 2
2. ja
3. lauses kirjeldatud asjaolud, mis õigustavad elatise tasumist alla miinimumi. 4
4. Hageja põhjendab elatise vähendamise vajadust asjaoludega, et tal on peale A. T.i veel ülalpeetavaid. Ekspertiisiakti nr 18E-GE1053 on tuvastatud 14.05.2009.a. sündinud M. P.i põlvnemine G. T.it (I kd tl 194-196) ning Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmetel on Pärnu Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-17-16712 M. P.i hagis G. T.i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. G. T.i elukaaslane A. S. on lapse ootel (eeldatav sünnitusaeg 26.07.2019.a (I kd tl 198-200). Kohus möönab, et vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks juba väljamõistetud elatise vähendamisele. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Elatise vähendamiseks vanema varalise seisundi muutumisel on alust eelkõige siis, kui vanema varaline seisund ei võimalda pärast väljamõistetud elatise maksmist kohustatud vanemal oma teisi alaealisi lapsi võrdväärselt ülal pidada. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (vt Riigikohtu 13.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343/41 p 11 ja 13.04.206.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16)
5. Kohus on seisukohal, et G. T. ei ole käesolevas menetluses usaldusväärselt tõendanud, et tema varaline seisund ei võimalda pärast seadusega sätestatud miinimummääras elatise tasumist poja A. ülalpidamiseks oma teist alaealist last samaväärselt üleval pidada. Kohus rõhutab, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Elatise maksmine teenib esmajoones ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) huve. A. T. ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et tema töövõime oleks mingil viisil piiratud.
6. A. T. on käesoleva tsiviilasja ja ts asja nr 2-18-14324 menetluses andnud vastuolulisi andmeid oma varalise seisundi kohta lähtuvalt sellest, milline huvi on tal endal menetluses. G. T. oli töötuna arvele võetud Töötukassas alates 06.11.2017.a (I kd tl 36) G. T.i kontoväljavõttest (I kd tl 155) nähtub, et 21.11.2018 on Eesti Töötukassa maksnud G. T.ile ettevõtte asutamise toetust 2898 eurot. Jalgpalliklubi Järve on maksnud novembris, detsembris 2018 ja jaanuaris 2019 iga kuu 400 eurot (I kd tl 155-156) Jaanuaris 2019 on OÜ xxx maksnud hagejale töötasu 482 eurot ja sõidukulu 335 eurot
7. aasta detsembrikuu eest (II kd tl 20), veebruaris töötasu 516, 45 eurot ja sõidukulu 335 eurot (II kd tl 22) Tsiviilasjas nr 2-18-14324, milles kohus arutas ühise hooldusõiguse lõpetamise avaldust, märkis G. T. kohtuistungil, et tal on piisav sissetulek olemas, avas oma äritegevuse ning on suuteline last üleval pidama kui A. asub elama tema juurde (II kd tl 51) Kohtulahendi, millega maakohus lõpetas G. T.i ja J. G.i ühise hooldusõiguse poja A. elu- ja viibimiskoha määramises osas ja andis selles ainuhooldusõiguse üle J. G.ile, jõustumise järel muutis G. T. oma positsiooni ning esitas elatise vähendamise nõude. Kohus leiab, et asjaolud, millele G. T. tugineb väljamõistetud elatise vähendamise nõudes, olid olemas ja hagejale teada juba hooldusõiguse asja menetluses. Käesolevas tsiviilasjas tugineb hageja asjaoludele, et ülalpeetavate lisandumisega ei ole ta suuteline tasuma elatist A. ülalpidamiseks miinimummääras ning palub väljamõistetud elatist vähendada 90 5 eurole kuus. Hageja märgib, et enda alustatud ettevõtlusest saab ta töötasu miinimummääras (II kd 30-33).
8. Kohus märgib, et vanem ei pea täitma ülalpidamiskohustust üksnes oma sissetulekute arvel, vaid võib seda teha ka muu vara arvel. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub G. T.ile korteriomand asukohaga xxx, registriosa nr 2385307 (II kd tl 53), Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on hageja sõiduauto Volkswagen Passat (väljalaskeaasta 1999, reg märk xxx omanik ), R.OÜ omandis olevate sõidukite Renault Trafic kaubiku, reg. märk xxx ja Kaubik Iveco, reg. märk xxx kasutaja ning G. T.i elukaaslae A. S. omandis oleva Hyundai Santa Fe reg. märk xxx kasutaja (II kd tl 55-58) Äriregistri andmetel on G. T. A.OÜ ainuosanik ja juhatuse liige (II kd tl 63) Kohus nõustub kostja esindajaga selles, et G. T. on kahe või enama lapse vanemaks saamisega võtnud endale vastutuse ja kohustuse ning peab endale aru andma, et kõiki lapsi tuleb ka ülal pidada vähemalt kehtestatud miinimumulatuses olenemata sellest, kas vanem elab lapsega koos või mitte ning tegema kõik endast oleneva hankimaks endale sissetulek, mis võimaldab kõiki lapsi võrdväärselt ülal pidada. Hageja ei ole esitanud usaldusväärseid selgitusi ega tõendeid oma tegeliku varalise seisundi kohta. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole mingil viisil tõendanud, et elatise tasumine kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses kahjustaks mingil viisil hageja pere ning teise alaealise lapse (M. P.i) või hageja enda majanduslikku olukorda. Elatise vähendamise nõude jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata.
9. Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et
10. aasta suvel kuni oktoobrikuu alguseni viibis A. T. isa juures. G. T. märgib, et ajavahemik, mil laps oli tema juures, oli juuni 2018-oktoober 2018.a (I kd 2-6, 135136, 179-182). J. G. vaidleb sellele vastu ja märgib, et juulist 2018-oktoober 2018 (I kd tl 206-208). Kohus osundab, et hageja ise on maakohtule esitanud korteriühistu Ridaküla 10 tõendi, mille kohaselt elab korteris nr 4 alates juulist 2018.a. 4 inimest (I kd tl 13-14). Kuivõrd hageja perekond oli kolmeliikmeline: elukaaslane A. S., tema poeg ja G. T., järeldab kohus, et A. elas isas juures alates juulist 2018.a.
11. G. T. leiab, et kuna laps viibis mitu kuud suvest tema juures ja hageja kandis sel ajavahemikul kõik lapsega seonduvad kulud ainuisikuliselt, tuleks ta vabastada elatise maksmisest selle ajavahemiku eest. Kohus nõustub, et olukorras, kus vanemalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid arvestada tuleb seda, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks. Kui asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud vanem hakkab näiteks lapsega koos elama või täidab ülalpidamiskohustust teatud ajavahemikul vahetult, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu. Küll aga tuleb hagejal tõendada ülalpidamiskohustuse täitmist nimetatud ajavahemikul. 6
12. Hageja on esitatud tšekid / kviitungid, mille kohaselt on ostetud nimetatud ajavahemikul narivoodi, madratsid ja voodipesu, riideid, kooliasju, toitu jms (I kd tl 11-12, 165-170, II kd tl 511). Kohus märgib, et osa esitatud kviitungitest ei ole loetavad. Nendest, mis on loetavad ja millest on võimalik välja lugeda teostatud ostud, ei ole võimalik kohtul aru saada, millises ulatuses /suuruses katavad tehtud ostud A. T.i vajalikud kulud. Kuivõrd hageja elukaaslasel A. S.l on veel 2011.a sündinud poeg, ei pruukinud narivoodi (+ madratsite, voodipesude) soetamine olla otseselt seotud A. viibimisega isa juures, vaid tingitud ka asjaolust, et hageja peres juba kasvab poeg ning 2019.a. suvel sündimas laps. A. T. kinnitas kohtunikule tsiviilasjas 2-18-14324 ärakuulamisel, et isa ostis Venemaalt talle tõepoolest kooliasju (II kd tl 52). Samas kinnitas laps esindajale, et ka ema ostis suvel talle asju (II kd tl 51). Maakohtule esitatud kaubatšeki kohaselt (I kd tl 166) on 15.08.2018.a. ostetud koolikaupu 3000 rubla eest, so arvestades rubla / euro kurssi ca 42 euro eest. Samas ei ole hageja välja toonud, kas kooliasjad osteti ainult A. tarbeks või ka A. S. poja tarbeks. Hageja esitatud maksekviitungitest nähtub riiete ja jalanõude ostmist erinevates suurustes, millest on ilmne, et kõik ostud ei olnud tehtud A.le. M. ja R. kaupluste maksekviitungid tõendavad küll ostude tegemist, kuid ei tõenda seda, millises ulatuses hõlmasid need A. vajalikku ülalpidamiskulu. Vastavat ülevaadet /arvestust ei ole hageja ega tema esindaja esitanud. Arvestades, et G. T.il on A. T.i ees elatise võlg üle 7000 euro varasema aja eest, ei pea kohus pojale kooliasjade, riiete ja jalanõude ostmist ca 100 euro ulatuses (kohtu ligikaudse arvestuse kohaselt esitatud maksekviitungite põhjal) sedavõrd märkimisväärseks, mis õigustaks või põhjendaks hageja elatise vähendamist või sel perioodil sissenõudmata jätmist. G. T.il on täiteasjas nr 042/2008/3560 seisuga 01.01.2019.a. elatise võlg 7 423, 55 eurot. (I kd 160). Pooled on küll menetluses väitnud, et neil olid teatud kokkulepped elatise võla osas, kuid G. T. kokkulepet ei täitnud (I kd 173-175). Tõendeid selle kohta, et G. T.il võlga ei ole või on väiksem kui täitmisteates toodud, maakohtule esitatud ei ole. Lisaks on G. T. ise kinnitanud, et ajal mil laps viibis tema juures, ta J. G.ile elatist ei maksnud ja ka kohtumenetluse ajal ei ole maksnud (II kd tl 51) Kuna hageja ei ole kohtule tõendanud millises ulatuses ajavahemikus juuli-oktoober 2018.a. kandis A. T.i ülalpidamiskulu, on kohtu hinnangul hageja nõue viidatud perioodil elatise sissenõudmata jätmiseks põhjendamatu.
13. Esialgses hagis nõudis A. T. elatise väljamõistmist J. G.ilt (I kd tl 2-4). Sellest nõudest A. T. loobus (II kd tl 4). Kohus võtab loobumise vastu ja juhindudes

§ 429lõpetab selle nõude osas menetluse.

Menetluskulude jaotus 21. Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 7 Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud jäävad seega hageja G. T.i kanda. 22. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt (II kd tl 44) on J. G. kandnud menetluses õigusabikulu kokku 510 eurot (arvestusega 4,25 tundi x tunnihind 100 eurot (+käibemaks ehk kokku 120 eurot).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et õigusabikulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Taotluse kohaselt on kostjat esindanud advokaadil kulunud 11.10.2018 hagiavaldusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 1,5 tundi, 10.01.2019 kohtuistungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele 1 tund ja 29.03.2019 täpsustatud hagiga tutvumisele ja vastuse koostamisele 1, 75 tundi. Kohtu hinnangul on eeldatav ja põhjendatud ajakulu elatise hagile vastuse koostamiseks advokaadi kvalifikatsiooni ja kogemusi arvestades 1 tund. Arvestades, et käesolevas tsiviilasjas esitatud esialgne hagi ja hilisem täpsustus on koostatud ebakorrektselt, on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu kokku 2,5 tundi + 0,5 tundi kohtuistungil osalemisele. Kokku vajalik ja põhjendatud ajakulu seega 3 tundi, mis arvestades advokaadi tunnihinda (120 eurot km-ga) on 360 eurot. Kohus rahuldab kostja menetluskulude taotluse 360 euro ulatuses. 23. Vastavalt

§ 177

lg 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest arvates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 8