Obsah (6)

§ 121§ 120§ 41§ 47§ 44§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-267 Määruse kuupäev 25. aprill 2019 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Sergei Olari kaebus Tallinna Vangla kinnipidamistingimuste ja van

§ 121lg 4, § 204 lg 1; RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas registreeriti
2. veebruaril 2019 kinnipeetav Sergei Olari (kaebaja) taotlus (kannab koostamise kuupäeva
3. jaanuar 2019) Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamiseks. Kaebaja väited puudutavad kambripinna väiksust perioodidel 2009-2010 ja 2015-2016 kambrites 242, 244, 326, 414, 422, 424, 446 ja 456 ning vanglaametnik Potapovi poolset piinamist. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla ebaseaduslike elutingimuste tõttu sai ta tervisekahju (hingehaigus), mille tõttu tema töövõime kadus ning ta peab end kaua aega ravima. 3-19-267 Tallinna Vangla registreeriti
4. veebruaril 2019 kaebaja täiendav taotlus (kannab koostamise kuupäeva
5. veebruar 2019) seoses Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamiseks. Kaebajal väitel on tal tekkinud tervisekahju perioodidel 2009-2010 ja 2015-2018 kambrites ruumipuuduses hoidmisega. Tallinna Vangla
6. märtsi
7. a otsusega nr 5-37/19/16-3 tagastati kaebaja taotlus kambrites nr 242, 244, 414, 424, 446 ja 456 ebapiisava põrandapinnaga ning vanglaametnik Rostislav Potapovi tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks läbivaatamatult ning jäeti kaebaja taotlus kambrites nr 326 ja 422 ebapiisava põrandapinnaga tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata.
8. Kaebaja esitas
9. veebruaril 2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega perioodidel
10. oktoober 2009 kuni
11. veebruar 2010 ja
12. veebruar 2015 kuni
13. juuni 2016 põhjustatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel. Kaebaja märgib, et tema viibimise ajal Tallinna Vanglas perioodil
14. oktoober 2009 kuni
15. veebruar 2010 oli kambrites 446, 414, 424, 242 ja 244 ühe inimese kohta põrandapinda alla 3m
16. Viibimise ajal Tallinna Vanglas
17. veebruar 2015 kuni
18. juuni 2018 kambris nr 456 olid samuti kitsad tingimused. Kaebaja leiab, et kambris tuleks arvesse võtta ainult vaba pinda, millel inimene saaks liikuda ning see peab ilma mööblit arvestamata olema vähemalt 3m2 inimese kohta. Kaebaja sõnul on ta mitmel korral pöördunud Tallinna Vangla poole ning juhtinud probleemile tähelepanu. Kaebaja toob välja, et
19. juunil 2018 viidi ta üle Viru Vanglasse ning märtsi algul diagnoosisid vangla arstid tal raske haiguse, ta tunnistati
20. oktoobri
21. a Eesti Töötukassa otsusega nr TVH/18/051858 seoses haigestumisega invaliidiks ning tema töövõime hinnati puuduvaks. Samuti avaldab kaebaja, et seoses piinamise ja ebainimliku suhtumisega temasse Tallinna Vanglas haigestus ta psüühiliselt ja kaotas töövõime. Kaebusele on lisatud ka taotlused riigi õigusabi saamiseks ning riigilõivust vabastamiseks. Kaebus registreeriti Tallinna Halduskohtus haldusasjana nr 3-19-
22. Tallinna Halduskohus andis
23. märtsi
24. a määrusega kaebaja kaebuse haldusasjas nr 3-19267 kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.
25. Kaebaja esitas
26. märtsil 2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et see on esitatud Tallinna Vangla
27. märtsi
28. a otsuse nr 5-37/19/16-3 suhtes. Kaebaja kirjeldab kaebuses, kuidas vanglaametnik Potapov väidetavalt piinas, ähvardas ja mõnitas teda. Kaebaja arvates tulenes sellest tegevusest ning Tallinna Vangla ebainimlikest kinnipidamistingimustest tema töövõime kaotus. Kaebaja ei nõustu vangla direktoriga selles, et ta jättis läbi vaatamata tema kaebuse kambrite nr 242, 244, 446, 414 ja 456 pindala suhtes. Need rikkumised ei ole kaebaja hinnangul aegunud, kuna rikkumise tagajärjel tekkis tõsine tervisekahjustus ja sellise õigusrikkumise aegumistähtaeg on 10 aastat. Samuti leiab kaebaja, et Tallinna Vangla ei taganud kambrites nr 414, 424, 244, 242 ja 456 piisavalt põrandapinda inimese kohta ning mööbli alla jäävat pinda ei peaks arvestama. Kaebaja palub hüvitada normide ja reeglite rikkumistega ning piinamiste ja alandamistega, samuti vanglaametnik Potapovi väidetava peksmisega tekitatud moraalne ja materiaalne kahju. Lisaks palub kaebaja kohtu kaudu kohustada ametnik Potapovit lõpetama oma ebaseaduslik tegevus, sest kuni tänaseni ta isegi ei teadvusta ega mõista oma tegevuse ebaseaduslikkust. Kaebaja palub ka vabastust riigilõivu ja menetluskulude tasumisest ning et talle määrataks riiklik kaitsja. Kaebus registreeriti Tallinna Halduskohtus haldusasjana nr 3-19-
29. Tallinna Halduskohtu
30. märtsi
31. a määrusega anti kaebaja kaebus haldusasjas nr 3-19514 vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. 2 3-19-267 KOHTU SEISUKOHT I
32. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 48 lg-le 1, kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud

-i § 19 lõike 1 ja § 37 lõike 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist.

1. Kohus leiab, et haldusasjad nr 3-19-267 ja 3-19-514 tuleb liita ühte menetlusse, kuivõrd tegemist on samade pooltega ning kaebuste nõuded on omavahel seotud ja osaliselt kattuvad. Kummaski haldusasjas on tekkinud vaidlus Tallinna Vangla kinnipidamistingimuste õiguspärasuse üle ning taotluse asjaolud on omavahel läbi põimunud. Pärast haldusasjas nr 319-267 kaebuse esitamist on Tallinna Vangla teinud otsuse nr 5-37/19/16-3, mis ilmselt tingis kaebaja poolt täiendava kaebusega kohtusse pöördumise haldusasjas nr 3-19-
2. Kohtu hinnangul võimaldab kaebuste ühine menetlemine asjade kiiremat ja lihtsamat lahendamist.
3. Eelnevast tulenevalt liidab kohus haldusasjad nr 3-19-267 ja 3-19-514 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-19-
4. II 7.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

1. Esitatud kaebustes taotleb kaebaja Tallinna Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist seoses kinnipidamistingimustega kambrites nr 242, 244, 414, 424, 446, 456 perioodidel
2. oktoober 2009 kuni
3. veebruar 2010 ja
4. veebruar 2015 kuni
5. juuni 2016 ning seoses vanglaametnik R. Potapovi tegevusega, nõudes ka nimetatud vanglaametniku suhtes kohustava ettekirjutuse tegemist. Kaebaja ei ole kaebustes välja toonud, et ta sooviks kahjuhüvitist seonduvalt kambrite nr 326 ja 422 kinnipidamistingimustega, kus ta viibis perioodil
6. august 2016 kuni
7. jaanuar 2017 ning mille osas jäeti tema kahju hüvitamise taotlus Tallinna Vangla
8. märtsi
9. a otsusega nr 5-37/19/16-3 rahuldamata. Kohus lähtub kaebuses märgitud nõuetest, kuna

§ 41

lg 1 kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.

1. Tallinna Vangla
2. märtsi
3. a otsuse nr 5-37/19/16-3 kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vanglas kambris nr 446 perioodil
4. kuni
5. oktoober 2009, kambris nr 414 perioodil
6. oktoober kuni
7. detsember 2009, kambris nr 424 perioodil
8. detsember 2009 kuni
9. jaanuar 2010, kambris nr 242 perioodil
10. kuni 14.l jaanuar 2010 ja
11. kuni
12. jaanuar 2010, kambris nr 244 perioodil
13. jaanuar kuni
14. veebruar 2010, kambris nr 456 perioodil
15. veebruar 2015 kuni
16. august 2016, kambris nr 422 perioodil
17. august 2016 kuni
18. jaanuar 2017 ning kambris nr 326 perioodil
19. kuni
20. jaanuar
22. Ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 3 3-19-267 10.1.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadusega mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kohtule kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 10.

1. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja Tallinna Vanglale kaebuse asjaoludega seonduvad taotlused mittevaralise kahju hüvitamiseks, mis registreeriti
2. veebruaril 2019 nr-ga 5-37/19/6-1 ja
3. veebruaril 2019 nr-ga 5-37/19/6-
4. Tallinna Vangla tagastas
5. märtsi
6. a otsusega nr 5-37/19/16-3 kaebaja kahjunõude läbivaatamatult osas, milles kaebaja taotles kambrites nr 242, 244, 414, 424, 446 ja 456 ebapiisava põrandapinnaga ning vanglaametnik R. Potapovi tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus märgib, et kaebuse esitamine halduskohtule eelnevalt väljatoodu osas on lubatav vaid juhul, kui kaebaja kahjunõue on vangla poolt tagastatud ebaõigesti. Kui tagastamine (läbi vaatamata jätmine) oli õiguspärane, ei ole kinnipeetaval kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbitud. 10.
7. Tallinna Vangla tagastas läbivaatamatult kaebaja kahju hüvitamise taotluse seonduvalt vanglaametnik R. Potapovi tegevusega perioodil
8. september 2009 kuni
9. veebruar 2010 ning seonduvalt kinnipidamistingimustega kambrites nr 446, 414, 424, 242 ja 244 perioodil
10. oktoober 2009 kuni
11. jaanuar 2010 ja
12. jaanuar kuni
13. veebruar 2010 põhjusel, et kahju hüvitamise taotlus selles osas ei olnud tähtaegselt esitatud ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg-st 3 tulenevalt ei ole tähtaja ennistamine enam ka võimalik. 10.3.
14. RVastS § 17 lg-st 3 tuleneb nõue, et kahju hüvitamise taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. 10.3.
15. Kaebaja poolt
16. jaanuaril 2019 ja
17. veebruaril 2019 koostatud kahju hüvitamise taotluste puhul on määrav, kas need on esitatud vanglale kolme aasta jooksul arvates päevast, mil kaebaja kahjust teada sai või pidi teada saama.

§ 47

lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui taotlus on esitatud hilinemisega ning vangla on selle õigesti tagastanud, pole kaebaja läbinud nõuetekohast kohtueelset menetlust (vt ka Riigikohtu

1. juuni
2. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-20-15, p 9). 10.3.
3. Kaebaja vabanes pärast esimest Tallinna Vanglas kinnipidamise perioodi sealt
4. veebruaril
5. Kohtu hinnangul pidi kaebaja hiljemalt kinnipidamise lõpul mõistma, et talle on vangla poolt sel perioodil kahju tekitatud ning esitama kahju hüvitamise taotluse RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega arvestades hiljemalt
6. veebruaril
7. Seejuures ei sätesta RVastS võimaliku tervisekahju tekkimise puhul kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja puhul erisusi, nagu kaebaja seda kaebuses ekslikult leiab. Seega nõustub kohus Tallinna Vangla otsuse nr 5-37/19/16-3 osas A märgitud seisukohaga, et kaebaja on kõnealuse perioodi osas esitanud kahju hüvitamise taotluse tähtaega ületades, mistõttu oli selle läbivaatamatult tagastamine vangla poolt õiguspärane. Asjaoludest nähtuvalt ei ole ilmnenud ka ühtegi mõjuvat 4 3-19-267 põhjust, mis võinuks tingida Tallinna Vangla poolt kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamise. 10.3.
8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal on nõuetekohaselt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus osas, milles ta nõuab kahju hüvitamist seonduvalt vanglaametnik R. Potapovi tegevusega perioodil
9. september 2009 kuni
10. veebruar 2010 ning seonduvalt kinnipidamistingimustega kambrites nr 446, 414, 424, 242 ja 244 perioodil
11. oktoober 2009 kuni
12. jaanuar 2010 ja
13. jaanuar kuni
14. veebruar
15. Järelikult esineb antud osas kaebuse tagastamise alus vastavalt

§ 121lg 1 p-le 4.

10.

1. Tallinna Vangla tagastas läbivaatamatult ka kaebaja kahju hüvitamise taotluse seonduvalt vanglaametnik R. Potapovi tegevusega perioodil
2. veebruar 2015 kuni
3. detsember 2017 ning seonduvalt ruumipuudusega kambris nr 456 perioodil
4. veebruar 2015 kuni
5. august 2016 ning seda põhjusel, et kaebaja on varasemalt juba pöördunud samasisuliste kahjunõuetega vangla poole ning vangla on need rahuldamata jätnud. 10.4.
6. Tallinna Vanglas registreeriti
7. veebruaril 2018 nr-ga 5-37/18/20-1 kaebaja taotlus seoses teabe- ja uurimisosakonna ametnik R. Potapovi väidetava ebaseadusliku tegevusega (ebaseaduslikud ülekuulamised, ähvardamised ning hirmutamised) perioodil 2015-2017 tekitatud kahju hüvitamiseks. Tallinna Vangla jättis
8. aprilli
9. a otsusega nr 5-37/18/204 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kuna kaebaja väited kinnitust ei leidnud. Otsus nr 5-37/18/20-4 toimetati kaebajale kätte
10. mail
11. 10.4.
12. Tallinna Vanglas registreeriti
13. aprillil 2017 nr-ga 5-37/60-2 ka kaebaja kahju hüvitamise taotlus seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas ajavahemikul 2015-2016 kambris nr
14. Tallinna Vangla jättis
15. mai
16. a otsusega nr 537/17/60-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kuna kaebajale ei ole põhjustatud mittevaralist kahju, mille hüvitamise kohustus RVastS-st vanglale tuleneks. Otsus nr 537/17/60-2 edastati kaebajale
17. mail
18. 10.4.
19. Kohus nõustub Tallinna Vanglaga selles, et seoses R. Potapovi tegevusega perioodil 2015-2017 ning seoses kinnipidamistingimustega kambris nr 456 perioodil 2015-2016 esitatud kahjunõudeid on vangla juba lahendanud
20. aprilli
21. a otsuses nr 5-37/18/20-4 ja
22. mai
23. a otsuses nr 5-37/17/60-
24. Seega on tegemist korduvate samasisuliste nõuetega, mille puhul on vastustaja põhjendatult leidnud, et puuduvad alused menetluse uuendamiseks HMS § 44 lg 1 tähenduses. Kaebaja taotlus on ka selles osas jäetud õiguspäraselt läbi vaatamata ja kohustuslik kohtueelne menetlus on seega läbimata, mistõttu esineb ka selles osas kaebuse tagastamise alus vastavalt

§ 121lg 1 p-le 4.

10.5. Eeltoodud põhjendustele tuginedes tagastab kohus

§ 121

lg 1 p 4 alusel kaebuse osas, milles kaebaja taotleb Tallinna Vangla kinnipidamistingimuste ja vanglaametniku tegevusega põhjustatud kahju hüvitamist. 11. Kaebaja taotleb kaebuses ka R. Potapovi suhtes kohustava ettekirjutuse tegemist ja tema väidetava ebaseadusliku tegevuse lõpetamist. 11.1.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus R. Potapovi suhtes kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes. 5 3-19-267 11.2.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 121

lg 2 p-i 1 tähenduses on kaebeõiguse ilmselge puudumisega tegemist juhul, kui kaebajal ei saa olla seda õigust, mille kaitseks ta kohtusse pöördunud on. Tallinna Vangla otsuse nr 5-37/19/16-3 kohaselt töötas vanglaametnik R. Potapov Tallinna Vanglas kuni

1. detsembrini
2. Seega ei ole võimalik, et nimetatud isiku väidetavad õigusvastased toimingud käesoleval hetkel kaebaja suhtes jätkuvad. Pealegi viibib kaebaja hetkel kinnipeetavana üldsegi Viru Vanglas. Järelikult ei saa kõnealuse endise vanglaametniku tegevus kaebaja õigusi mitte kuidagi rikkuda, mistõttu puudub alus tema suhtes kohustava ettekirjutuse tegemiseks. 11.
3. Eelnevast tulenevalt puudub kaebajal

§ 44

lg 1 alusel ilmselgelt kaebeõigus kohustamiskaebuse esitamiseks, mistõttu kohus tagastab kaebuse selle nõude osas

§ 121lg 2 p 1 alusel.

12. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. III

1. Koos kaebusega on kaebaja esitanud ka riigi õigusabi ning riigilõivust vabastamise taotlused. 13.
2. Kohus saab käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlusest selliselt aru, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud halduskohtule mitukümmend kaebust nii vangla kui ka teiste haldusorganite vastu. Eelnevate rohkearvuliste kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Samuti on kaebaja käesoleva vaidlusega seonduvalt suutnud nii vanglale kui ka kohtule esitada arusaadavad avaldused, millest nähtuvad kaebaja nõuded ja põhjendused. Seetõttu ei pea kohus kaebajale riigi õigusabi määramist põhjendatuks. Lisaks on kohtul tulenevalt uurimisprintsiibist haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. 13.
3. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jääb kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 6