Obsah (11)

§ 217§ 222§ 115§ 219§ 218§ 214§ 127§ 65§ 73§ 113§ 101

2-18-102847 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi R V ja B V hagi J S ja M S vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes Hagihind 40 151, 65 eurot Menetlusosalise

§-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 1 2-18-102847

1. Jätta hagejate menetluskuludest 79, 35 % kostjate ja 20, 65 % hagejate endi kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda.
2. Välja mõista J Slt ja M Slt solidaarselt R V ja B V kasuks menetluskulud 2185, 92 eurot.
3. Välja mõista J Slt ja M Slt solidaarselt R V ja B V kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (2185, 92 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

§-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I HAGEJATE NÕUE JA SEISUKOHAD

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.08.2016 kinnistu, S, xxx, Ida-Viru maakond müügilepingu. Lepingu eseme koosseisu kuulus kahekorruseline elamu. Valduse üleandmine/vastuvõtmine toimus septembris
2. Hagejad kolisid majja 17.09.
3. Veel samal aastal hakkasid nad tundma, et elamu põrandad, mis olid kaetud laminaatparketiga, vetruvad. Edaspidi põrandate vetruvus magamistoas suurenes ning hagejad otsustasid olukorda kontrollida. Selleks eemaldati osaliselt parkett ning selgus, et parketialune oli seenkahjustust täis. Hagejad teavitasid sellest müüjat ja tellisid ekspertiisi. Seeneproovi eksperthinnangu nr 201724 järgi oli tegemist majavammi niidistiku ning viljakehadega (Serpula lacrymans). Eksperthinnangu kohaselt võib majavamm seeneniidistikuna koloniseerida põrandaid ühe aasta jooksul kuni 4 m ulatuses. Kostjad müüsid elamu varjatud puudustega.
4. Kuna põrandate vetruvus oli tunda juba neli kuud pärast sisse kolimist, siis oli majavamm majas juba pikka aega ja ka enne ostu-müügi tehingut. Hagejatele teadaolevalt käidi umbes 11 aastat enne maja müümist elektri- andmesidetöid teostamas ja kostjad ei lubanud
5. toas põrandal teatud kohtadesse astuda (põhjapoolne külg), kuna need on pehmed ja vetruvad. Kostjad teostasid lisaks vahetult enne müüki ka maja remonttöid. Selleks avasid nad maja seinad akende alt kuni vundamendini. Järelikult oli kostjad teadlikud majavammi kahjustustest. Kostjad sellest hagejaid ei teavitanud ja kinnitasid hoopis, et lepingu esemel ei ole varjatud puudusi (lepingu p 3.1.12). Hagejad sõlmimise ajal lepingule mittevastavusest ei teadnud. Hagejad ostsid kinnistu eesmärgiga omada kodu, selles elada, kuid elamut ei ole majavammi tõttu võimalik kasutada. Elamu ei kõlba elamiseks ning hagejatel puudub käesoleval ajal kodu.
6. Kuna elamu ei vastanud lepingutingimustele ja hagejatele tekkisid kulud seoses asja parandamisega, on kostjad tekitanud hagejatele kahju. Hagejad pidid majavammi tõttu eemaldama põrandad, avama seinad, eemaldama kahjustusega konstruktsioonid ja teostama tõrje ning peavad põrandad hoones taastama, seega on hagejatele juba tekkinud kahju vammi tõrje eest 2416 eurot. Lähtudes ehitusettevõtetest võetud hinnapakkumistest, hindavad hagejad tekkivaks kahjuks ehitusele kuluva raha näol kokku 40 000 eurot. Hagejad tuginevad

§le 77 lg 1, 115, 127, 128, 132 lg 3, 217 lg 2 p-d 1 ja 2, 218 lg 4, 220 ja 221 ning Riigikohtu lahenditele nr. 3-2-1-115-04, p 24 ja 3-2-1-100-15, 3-2-1-71-07 p 13 ja paluvad kostjatelt 2 2-18-102847 solidaarselt välja mõista kahju hüvitise 43 015 eurot (hagejad suurendasid põhinõuet kohtuistungil) ja viivise seadusjärgses määras kuni täitmiseni. Menetluskulud jätta kostjate kanda. II KOSTJATE VASTUS JA SEISUKOHAD 4. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Elamu vastab kõigile

§ 217lg 1 sätestatud lepingutingimustele.

Hagejad käisid elamut vaatamas mitmel korral ning üle vaatamisel kontrollisid kõiki tubasid. Kui võtta aluseks hagejate väide, et väidetav majavamm oli majas juba väga pikka aega ja oli seal ka enne ostu-müügi tehingut, oleks hagejad pidanud põranda vetrumist tundma ka siis, kui käisid mitmel korral lepingueset üle vaatamas. Ostjad kinnitavad lepingu p-s 3.2.3, et nad on lepingu eseme üle vaadanud. Kostjad vahetasid elamus kõik põrandad välja 2002, seega 14a enne maja müüki. Kogu selle aja jooksul ei viidanud midagi sellele, et majas oleks majavamm, põrandad ei vetrunud ja majas ei olnud ka spetsiifilist lõhna. Samuti ei tundnud hagejad elamu ülevaatusel, et põrandad vetruksid, kui järsku peale nelja kuud majas elamist hakkasid põrandad vetruma.

1. Probleem avastati 6 kuu möödumisel st. veebruar 2017, mis on majavammi arenguks soodsate tingimuste olemasolul piisav aeg. Hagejate elutegevus ja hoone kasutamise reziim on olnud selline, mis avaldas majavammi arengule soodsad tingimused. See, et remondi käigus paigaldati pinnasele kile ei ole rikkumine - sellega hoiti ära niiskuse kapilaartõus pinnasest hoone konstruktsioonidele. Hagejad on tuginenud xxx artiklile majavammist, mis ei ole ekspertarvamus vaid üldine majavammi kirjeldus ja arengu selgitamine. Samuti ei selgu xxx OÜ eksperdi xxx ekspertiisist muud, kui toodud proovidest leiti majavammi niidistik ning viljakeha. Puudub igasugune teave majavammi vohamise algusest ja ajaline määratlus ning tekkepõhjus.
2. Hagejad ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et majavamm oli elamus enne ostu-müügi lepingu sõlmimist või hoone üleandmise hetkel ning, et kostjad olid majavammi olemasolust teadlikud. Ei ole tõendatud, et proovid mis viidi eksperdile pärinevad just xxx. Samuti ei saa ekspert xxx kinnitada, et temale toodud proovid pärinevad hagejate elamust, sest kohapeal ei ole ekspert proove võtmas käinud. Ekspertiisiaktist ei nähtu, et selle oleks tellinud hagejad. Tegu on dokumentaalse tõendi saamise kuluga, mida saab nõuda menetluskuludena mitte kahjuna. Esitatud arveid ei saa lugeda tõenditeks, kuna ei selgu millist materjali on hagejad soetanud ja mis otstarbel ning kuidas on need arved seotud väidetava kahju tekitamisega. Hagejad ei ole tõendanud kahju, seega on nõue alusetu. Hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. III KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad teatasid kostjatele ilmnenud puudustest mõistliku aja jooksul (

) § 220 lg 1 järgi. Toimiku materjalides on poolte vaheline kirjavahetus, mis kinnitab puudustest teatamist, teate kättesaamist ja puuduste kõrvaldamise maksumuse küsimuse lahendamist (tl. 182-184). Hagejad nõuavad kostjatelt solidaarselt juba kantud kulude ja kulude, mis tekivad edaspidi maja remontimise vajadusest hüvitamist. Riigikohus on sellist täitmist asendavat kahju hüvitamise nõuet põhimõtteliselt tunnustanud kõrvuti

§ 222lg 5 järgse kantud kulutuste hüvitamise nõudega (RKTKo 32-1-5-12 p 33).

Seega saab osa hagejate nõudest kvalifitseerida

§ 222

lg 5 järgi kulutuste hüvitamise nõudena ja teise osa nõudest kahju hüvitamise nõudena

§ 115lg-te 2 ja 3 järgi.

8. Nõustada ei saa kostjate seisukohaga, et kuna hagejad vaatasid maja üle kahel korral, siis ei ole tegemist asja lepingutingimustele mittevastavusega. Asja üle vaatamise kohustus on ainult 3 2-18-102847 ostjal, kes on sõlminud müügilepingu oma majandus- või kutsetegevuses (

§ 219lg 1), nagu on õigesti viidanud ka hagejad.

Hagejate puhul see nii ei ole. Müüja (kostjate) vastutust ei mõjuta ka see, et ostja on lepingus kinnitanud, et ta on elamu üle vaadanud ja teadlik selle seisukorrast. Riigikohus on leidnud, et müüja vastutust ei välista ega piira ostja kinnitus müügilepingus, et nad on teadlikud ehitiste seisukorrast (RKTKo 3-2-1-100-15 p 33). 9. Hagejad leiavad, et tegemist on müügieseme varjatud puudustega, kuna maja esimene korrus oli osaliselt kahjustatud majavammist (Serpula lacrymans). Kostjate väitel ei müünud nad hagejatele lepingutingimustele mittevastavat asja.

§ 217

lg 1 kohaselt peab ostjale üle antav asi vastama lepingutingimustele.

§ 217

lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi.

§ 217

lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et et kostjad müüsid hagejatele kinnisasja, millel asus kahe korruseline elumaja ning müügilepingus ei olnud kokkulepet elumaja seisukorra kohta. Vaidlust ei ole ka selle üle, et käesoleval ajal on elamu vajavammi poolt kahjustatud ja kahjustus on selline, mis ei võimalda kahjustusi likvideerimata kasutada elumaja elamiseks. Antud juhul nähtub toimiku materjalidest (tl. 137-142), et elamu esimese korruse põrandad ja seinad on osaliselt lahti võetud tulenevalt majavammi tõrje vajadusest ning hagejad on kohtuistungil selgitanud, et maja nad elamiseks ei kasuta ja elavad kõrvalhoones.
2. Lepingu rikkumisega põhjustatud kulutuste ja kahju hüvitamise nõude rahuldamise esimeseks eelduseks on see, et kostjad on lepingut rikkunud (

§-d 222 lg 1 ja 115 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et kui elamiseks mõeldud lepinguese ei vasta elementaarsetele elamistingimustele, on tegemist eelduslikult lepingueseme puudusega

§ 217

lg 2 p 2 järgi ning müüja saab oma vastutuse selle eest välistada üldjuhul üksnes siis, kui ta on puuduse enne müügilepingu sõlmimist ostjale avaldanud (RKTKo 3-2-1-53-17 p 11). Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Sealjuures saab asjaolust, et võimalikule puudusele viitas spetsialist, järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega (RKTKo 2-14-37663 p 13). Kohus leiab, et elamu seenkahjustuse puhul majavammist on tegemist varjatud puudusega (asja lepingutingimustele mittevastavusega)

§ 217lg 2 p 2 alusel.

12. Majavammi kahjustused on sellised, et ostjad ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki sellest teadma (

§ 218

lg 4), kuna kahjustused on kaetud siseviimistlusega ning järelikult ei ole seda võimalik tavapärase üle vaatamise käigus avastada. Majavammist kahjustatud elumaja ei vasta selle elementaarsele kasutusotstarbele, st. elamus ei ole võimalik elada, mida tõendavad toimiku materjalides olevad fotod (tl. 48-51, 137, 138, 147), kust nähtub mh, et maja esimesel korrusel on osaliselt lammutatud põrandad ja seinad. Elumaja on mõeldud elamiseks ja peab olema elamiskõlbulik, st säilinud peab olema elumaja otstarbeline toimivus ja kasutatavus. Poolte vahelist kokkulepet, kus pooled oleksid elumaja omadustes detailselt kokku leppinud või siis kokku leppinud, et elamu ei pea mõnele elementaarsele elutingimusele vastama tuvastatud ei ole. 13.

§ 218

lg 1 seob müüja vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse eest puuduse olemasoluga asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale ülemineku ajal.

§ 214

lg 2 järgi läheb riisiko ostjale üle asja üleandmisega, mitte lepingu sõlmimisega. Sama on sätestatud müügilepingu p-s 6.

1. Hagejad leiavad, et majavamm oli olemas juba 4 2-18-102847 enne lepingu sõlmimist. Kostjate väitel ei ole selline väide tõendatud ning kuna majavamm avastati 6 kuu möödumisel (veebruar 2017) mis on majavammi arenguks soodsate tingimuste olemasolul piisav aeg, siis võis hagejate enda tegevus sellised tingimused luua.
2. Pooled ei vaidle selle üle, et elamu valduse üleandmine (riisiko ostjale üleminek) toimus 2016 aasta septembris. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et majavamm võis tekkida peale hagejatele elamu üleandmist kuni selle avastamiseni, so. 6 kuu jooksul. Samas on hagejad väitnud, et nad avastasid põrandate vetruvuse juba samal aastal, st. varem. xxx OÜ selgituste (tl. 137) kohaselt teostati ülevaatus aadressil xxx 08.04.2018, vaatlusel tuvastati majavamm kahes toas ja sealt koguti seeneproovid, mis viidi laborisse. Samuti on leitud, et arvestades kahjustuse ulatust võib seene vanuseks lugeda 1,5-2 aastat. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et tegemist ei ole ekspertarvamusega, kuid selline asjatundja selgitus on käsitletav dokumentaalse tõendina (TsMS § 272 lg 1). Seeneproovi eksperthinnangu (tl. 42) kohaselt võib majavamm koloniseerida ühe aasta jooksul põrandaid kuni 4 m ulatuses ja majavammi eosed võivad olla idanemisvõimelised kuni 20 aastat.
3. Kohtu hinnangul esinesid varjatud puudused juba elamu üleandmisel hagejatele. xxx OÜ selgituste järgi võib seene vanuseks lugeda 1,5-2 aastat ning eksperthinnangus (tl. 42) on välja toodud, et majavamm võib laieneda soodsate tingimuste olemasolul ühe aasta jooksul maksimaalselt kuni 4 m. Toimiku materjalides olevast elamu esimese korruse plaanist (tl. 41) tuleneb, et tubade pindalad kust kahjustused leiti (nr. 6, 7) on neli viis korda suuremad, millest järeldub, et vajavamm ei saanud sellise lühikese aja jooksul niivõrd ulatuslikult laieneda. Lisaks on hagejad väitnud, et vajavamm oli ka tubade seintel, mida tõendab asjaolu, et lahti on võetud ka seinte siseviimistlus, kus tehti samuti seenetõrjetöid. Puuduste esinemist valduse üleandmisel ei tee olematuks see, et kostjate väitel elasid nad majas 16 aastat, põrandad renoveerisid kostjad ca 10 aastat tagasi ja miski ei viidanud majavammi olemasolule. Samas on kostjad väitnud istungil ka seda, et viimati võeti põrandad üles 2012 aastal.
4. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et ekspertiisiakti ei saa tõendina käsitleda. Seeneproov teostati Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi mükoloogia õppetooli laboris, hinnang on koostatud riiklikult tunnustatud biokahjustuste eksperdi xxx poolt ning see on käsitletav dokumentaalse tõendina. Puudub mõistlik põhjus asuda seisukohale, et proovid, mis viidi eksperdile ei pärine vaidlusalusest elamust xxx nagu väidavad kostjad. Eluliselt pole usutav, et olukorras kus hagejate majas on majavamm, võtavad viimased või siis asjatundja proovid mujalt. Tõendi väärtust ei kahanda see, et ekspert ei käinud ise kohapeal proove võtmas ning kostjate kahtlus, et ekspertiisi ei tellinud hagejad. Hageja väidetav kahju on hõlmatud lepingu nõuetekohase täitmise kohustuse kaitse-eesmärgiga

§ 127lg 2 mõttes.

Kostjad ei ole väitnud, et tekitatud kahju ei olnud neile ettenähtav (

§ 127lg 3).

Kohtu hinnangul on kostjate poolne lepingu rikkumine põhjuslikus seos kahjuga (

§ 127lg 4).

Kui kostjad ei oleks hagejatele müünud puudustega elamut, siis ei oleks hagejatel ka vajadust teha kulutusi puuduste kõrvaldamiseks. Müüjal tuleb arvestada sellega, et eelkõige vastutab puuduste eest

§ 218lg 1 järgi tema.

1. Kohtuistungil hagejad suurendasid oma nõuet ning paluvad kostjatelt välja mõista 36 470 eurot. Kohus andis hagejatele kohtuistungil aega oma nõude täpsustamiseks, sh. selgitamiseks millest nende nõue koosneb ja millised tõendid seda tõendavad. Hagejad selgitasid, et nad on kandnud seenetõrje ja ehitustööde eest kulusid 5882 eurot. Kohtu hinnangul on juba tehtud kulutuste hüvitamise nõue põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse järgi on hagejad kandnud majavammi tõrje eest kulutusi 2416 eurot ning kohtuistungil omakorda selgitanud et nad on kandnud kulutusi tõrje ja tehtud ehitustööde eest kokku 5882 eurot. Samas tuleneb hagejate esitatud tõenditest, et tõrjetööde (I kd, tl. 52-54) 5 2-18-102847 maksumus oli kokku 2286 eurot. Eeltoodust tulenevalt pole hagejad selgelt välja toonud tehtud tõrjetööde maksumust. Tegemist on kolme erineva summaga ning tõendatud on ainult 1273 euro (I kd, tl. 55, 56) tasumine tõrjetööde eest hagejate poolt. Rohkem tõendeid tehtud kulutuste kohta hagejad esitanud ei ole.
2. Ehitustöödele tehtud kulutuste osas on hagejad esitanud tõenditena arve nr. 1002 (I kd, tl. 58) on summale 2466 eurot (kauba müük 20 %), arve 1006 (I kd, tl. 59) summale 500 eurot (materjalid 2) ja arve 1007 (I kd, tl. 60) 500 eurot (materjalid). Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et arveid ei saa lugeda tõenditeks. Eristada tuleb tõendi lubatavust tõendi tõendamisväärtusest, st. tõend võib olla lubatav (nagu antud juhul), kuid see ei tõenda poole väidet. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et arvetest ei selgu millise kauba ja materjalidega on tegemist ja kas neid on kasutatud puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde teostamiseks. Kohtuistungil hagejad selles osas täiendavaid selgitusi ei andnud ja väitsid ainult, et hageja I teostas osa vajalikke ehitustöid ise. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et hagejad on tasunud ehitustööde eest, kuna tõenditest nähtub üldistatult ainult hagejate poolt määratlemata kauba ja materjalide ost. Lisaks nähtub esitatud maksekorraldustest, et hagejad on kolmes arvest tasunud ainult kaks (arve nr. 1002 ja arve 1006). Eeltoodu alusel leiab kohus, et selles osas ei ole nõue tõendatud.
3. Hagejad on välja toonud, et kahjuhüvitise (edaspidi tekkivad kulud) suuruseks on 30 000 eurot. Kohus ei nõustu hagejate seisukohaga, et kohtuvälised õigusabikulud on käsitletavad kui

§ 222

lg 5 järgne kulutuste hüvitamise nõue, kuna tegemist ei ole asja parandamiseks tehtavate kulutustega, olenemata sellest, et hagejad on need kulud juba kandnud (I kd, tl. 89). Sellise nõude aluseks on

§ 115lg 1.

Hagejad on lähtunud puuduste kõrvaldamiseks vajalike materjalide ja tööde osas xxx OÜ hinnapakkumisest (I kd, tl. 78, 79) summale 44 618 eurot. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et kuna hinnapakkumine oli kehtiv kuni 09.08.2017, siis sellest lähtuda ei saa. Hinnapakkumise kehtivuse lõppemine ei tee olematuks vajalike tööde teostamist ja nende eest tasumist. Vastuväiteid vajalike tööde ja nende maksumuse osas kostjad esitanud ei ole. Kuna mõlemad kostjad olid müügilepingus müüjateks, siis on müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude osas müüjad solidaarvõlgnikud

§ 65lg 1 mõttes ning kahjuhüvitis tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt.

Kohtu arvates kuulub kahju hüvitamise nõue müüjate suhtes mõlemale hagejale/ostjale (kaasomanikud) solidaarselt, st. tegemist on solidaarvõlausaldajatega

§ 73tähenduses.

Kokkuvõttes tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjatelt tuleb hagejate kasuks solidaarselt välja mõista 31 861 eurot (1273 + 30 000 + 588).

1. Hagejad nõuavad kostjatelt viivist seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni. Hagejate viiviseraportist (tl. 86) nähtub, et hagejad on viivist arvestanud alates 01.11.
2. Kahju hüvitamise nõude korral tuleb viivist arvutada

§ 113lg 2 järgi.

Sellest sättest tulenevalt arvestatakse muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu tekitatud kahju hüvitamise korral kahjuhüvitiselt viivist alates hetkest, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Toimiku materjalide kohaselt on hagejad enne kohtusse pöördumist 24.10.2017 nõudnud kostjatelt kahju hüvitamist (tl. 81-85), kuid ühtegi tõendit selle kohta, et kostjad on kahjunõude kätte saanud hagejad esitanud ei ole.

1. Seega saavad hagejad nõuda kostjatelt viivist alates ajast, mil kostjad said kätte maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kostjad said avalduse, mis sisaldas majaga seotud kahju hüvitamise nõuet kätte 27.02.
2. Seega saavad hagejad nõuda viivist kahjuhüvitiselt (31 861 eurot) alates 27.02.
3. Kostjad viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole.

§ 101

lg 1 p 6 ja

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni 6 2-18-102847 kohase täitmiseni. Eeltoodu alusel tuleb hagejate viivisenõue rahuldada ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista viivis

§ 113lg 1 sätestatud määras alates 27.02.2018 kuni põhinõude tasumiseni.

Hagi hind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). TsMS § 133 kohaselt arvestatakse hagi hinda nii põhi- kui ka kõrvalnõuetelt, kusjuures tulevasi kõrvalnõudeid võetakse arvesse hagi esitamisest arvates aasta ulatuses (TsMS § 133 lg 2). Hagejad paluvad välja mõista kostjatelt kahju hüvitise kokku 36 470 eurot (30000+5882+588), sissenõutavaks muutunud viivise 764, 05 eurot ja viivise seadusjärgses määras kuni täitmiseni. Hageja põhinõudeks on 36 470 eurot, millele lisandub ühe aasta viivis 8% s.o. 2917, 60 eurot, seega on hagihind 40 151, 65 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt so 79, 35 % (31861/40 151, 65) ulatuses, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab hagejate menetluskuludest 79, 35 % kostjate kanda ja 20, 65 % hagejate enda kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda. Kuna kostjad on solidaarvõlgnikud, siis kannavad nad hagejate menetluskulud samuti solidaarselt. Hageja palub välja mõista kostjatelt menetluskulud kokku 3102, 78 eurot, sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot, esindaja kulu 2088 eurot (12*174 koos käibemaksuga): kliendiga kohtumine ja asjaolude analüüs 2 h 45 min, hagi ja täiendavate seisukohtade koostamine, tõendite komplekteerimine 3 h 15 min, ettevalmistus kohtuistungiks 2 h, kohtuistungil osalemine 4 h ja sõidukulu 14, 78 eurot (rongipilet). Hagejad kinnitavad, et kõik kulud on seotud kohtumenetlusega. Hagejad kui füüsilised isikud ei ole käibemaksukohuslased, mistõttu ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus leiab, et hagejate esindaja tunnihind 145 eurot käibemaksuta on põhjendatud. Riigikohus on leidnud, et õigusabi tunnihinnaga 165 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKo 3-2-1-131-16 p 6). TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hagejate õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Üldjuhul peaks menetlusosalise esindamiseks kulunud aeg olema hõlmatud õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega. Istungi protokolli kohaselt algas kohtuistung kell 11.00 ja lõppes kell 13.41. Kohus loeb põhjendatud ajaks hagi ja täiendavate 7 2-18-102847 seisukohtade koostamiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks kokku 7 h 8 h asemel ja kohtuistungil osalemiseks 3 h. Riigikohus on selgitanud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13 p 15). Hagejad on vastava kinnituse esitanud. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagejate menetluskulud osaliselt summas 2754, 78 eurot, sh riigilõiv 1000 eurot, õigusabikulu 1740 eurot koos käibemaksuga (10*145+290) ja sõidukulu 14, 78 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagejad on vastava taotluse kohtule esitanud. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt ja hageja menetluskuludest 79, 35% jäävad kostjate kanda, mõistab kohus kostjatelt välja menetluskulud 2185, 92 eurot (2754, 78*79, 35%) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

§-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga. 8