Obsah (5)

§ 121§ 65§ 69§ 263§ 76

Kriminaalasi nr 1-17-11738 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11738 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuist

§ 121lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati Andrei Källele mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes talle karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 06.02.2017.

a otsusega mõistetud karistusega. Andrei Källele mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha Harju Maakohtu 06.02.2017. a otsusega määratud ja Andrei Källe poolt osaliselt tehtud üldkasuliku töö tunnid, s.o 42 tundi, mis on

§ 69lg 1 kohaselt 1 kuu 12 päeva vangistust.

Seega Andrei Källe ärakandmata liitkaristuseks loeti 1 aasta 18 päeva vangistust. Lisaks tunnistati Andrei Källe kohtuotsusega süüdi

§ 263lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati Andrei Källele mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes talle karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 kohaselt mõisteti Andrei Källele liitkaristus, suurendades otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa (1 aasta 18 päeva vangistust) otsusega mõistetud karistuse (8 kuud vangistust) võrra. Andrei Källele mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 18 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.04.

1. a ja lõppeb 12.01.
2. a. Vangla ei toeta Andrei Källe vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Andrei Källe tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Andrei Källe tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Andrei Källe selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles Andrei Källe tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Andrei Källe ja tema kaitsja, leiab, et Andrei Källe tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. Andrei Källe kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Andrei Källe temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused Andrei Källe tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Andrei Källe on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Andrei Källe enda selgituste kohaselt on tal oma elust tulnud 6 aastat viibida vangistuses. Käesoleval ajal kannab Andrei Källe karistust kehaline väärkohtlemise ja avaliku korra raskete rikkumiste toimepanemise eest vägivallaga. Kohtu hinnangul on oluline, et Andrei Källele tuli mõista liitkaristus Harju Maakohtu 06.02.2017.a otsusega (kriminaalasi 1-16-10692) mõistetud karistusega. Nimetatud otsusega tunnistati Andrei Källe süüdi varguse ja avaliku korra raske rikkumise toimepanemise eest vägivallaga. Andrei Källele anti aga võimalus kanda karistust vabaduses. Kohus mõistis Andrei Källele 1 aasta 2 kuud vangistust, mis asendati 420 üldkasuliku töö tunniga, tähtajaga 2 aastat. Vaatamata sellele, et Andrei Källe sai võimaluse kanda karistust vabaduses, jätkas ta kuritegude toimepanemist ja seda mõned kuud pärast kohtuotsuse tegemist (uus kuritegu 21.07.

1. a). Kohtu hinnangul on Andrei Källe järjepidevalt toime pannud vägivaldseid kuritegusid avalikes kohtades, mis on toime pandud suhteliselt jõhkral moel. Valdavalt on Andrei Källe kannatanuid peksnud, kuid ta on ka kannatanut löönud noaga. Andrei Källe enda selgituste kohaselt on ta kuriteod toime pannud, kuna inimesed (kannatanud) on teda selleks mõjutanud (üks solvas perekonda, teine lõi naist ja kolmas tuli noaga kallale). Andrei Källe sõnul on kõik kannatanud talle tuttavad vanglas viibimise ajast alates. Kohus, arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ja Andrei Källe selgitusi, ei ole veendunud, et Andrei Källe on senini aru saanud toimepandud kuritegudest ja nende tagajärgedest. Seega ei ole alust arvata, et Andrei Källe on suuteline enda vägivaldset ja agressiivset käitumist vabaduses muutma. 3.2 Vangistuse jooksul Andrei Källe on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, täitnud Tagasilanguse ennetamise ning Viha ja kriitika töövihiku. Lisaks on Andrei Källe läbinud vabanemiseelse nõustamise ja alustanud riigikeele A2 taseme kursust. Andrei Källel puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Samuti õppis Andrei Källe Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi
2. klassis, kuid ta kustutati nimekirjast seoses motivatsiooni puudumisega. 3.3 Vabanemise korral soovib Andrei Källe elama asuda oma elukaaslase juurde aadressilexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Tegu on 2-toalise üürikorteriga, kus elavad Andrei Källe elukaaslane koos 2-alaealise lapsega ning oma emaga. Materjalidest nähtuvalt on korteri omanik Andrei Källest teadlik. Seega vabanemise korral on Andrei Källel küll kindel elukoht olemas, kuid tegemist on ilmselgelt ülerahvastatud korteriga. Samuti peab kohus oluliseks, et nimetatud elukohas elas Andrei Källe ka enne vangistust, mistõttu on riskid tagasilanguseks seoses sama elukeskkonnaga (ka Andrei Källe ise väidab, et on väga mõjutatav inimene) suured. Lisaks on ka varasemalt Andrei Källel olnud olemas lähedaste toetus, kuid see ei ole avaldanud temale piisavat mõju, et ta lõpetaks oma kuritegeliku käitumise. Vabanemise korral Andrei Källel kindlat töökohta ei ole. Andrei Källe soovib minna tööle Maximasse, kus töötab ka tema elukaaslane. K-raha andmetel on 12.02.
3. a seisuga Andrei Källel tasumata nõudeid summas 7528,28 eurot ja vabanemisfondis üksnes 65,50 eurot. Kohtu hinnangul on töökoha olemasolu vajalik püsiva sissetuleku tagamise eesmärgil, aga ka kuriteoriskide vähendamise eesmärgil (Andrei Källe on toime pannud ka varavastaseid süütegusid). Kohtu hinnangul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks Andrei Källe puhul tema sõltuvus narkootilistest ainetest. Andrei Källe sõnul ta tunnistab sõltuvust, kuid leiab, et on täielikult rehabilitatsiooni läbinud. Seega vabaduses piisab üksnes AN programmi läbimisest. Kohus peab oluliseks, et Andrei Källe on olnud pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja. Andrei Källe enda selgituste kohaselt alustas ta eelmisel korral vanglast vabanedes metadoonravi, kuid 3 ravi lõpetas ta alles käesoleva vangistuse ajal. Sellest tulenevalt ei ole kohus veendunud, et Andrei Källel on piisav motivatsioon ja suutlikkus vabaduses narkootiliste ainete sõltuvusega tegeleda. Samuti, arvestades Andrei Källe selgitusi, ei ole kohus veendunud, et Andrei Källe on teadvustanud endale tagasilanguse ohte ja riske, millega vabaduses paratamatult tal silmitsi seista tuleks. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul maandatud uute kuritegude toimepanemise riskid.
4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Andrei Källe tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Andrei Källe tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt vabanemisjärgsed tingimused ja ka tema isik. Andrei Källel tuleb karistus lõpuni kanda. Kriminaalmenetluse kulud Andrei Källe tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Lembit Nirgi Rakvere Advokaadibüroost. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 150,40 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 150,40 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 150,40 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Andrei Källelt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4