Obsah (8)

§ 121§ 263§ 424§ 64§ 68§ 76§ 75§ 118

Kriminaalasi nr 1-16-11124 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-11124 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuist

§ 121

lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat 8 kuud vangistust,

§ 263

lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust, ja

§ 424

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Ragnar Alderile liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse hulka Ragnar Alderi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva. Lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 4 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust, mille alguseks loeti Ragnar Alderi vahistamine 20.07.

1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.07.
2. a ja lõppeb 19.03.
3. a. Vangla ei toeta Ragnar Alderi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Ragnar Alderi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Ragnar Alderi vabastamist tingimisi ennetähtsegselt. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoht on sobiv elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Isik hakkab elama majas nr x, maja on x-toaline. Majas elab hetkel 6 elanikku, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. xxxxxxxxxxe küla tegevjuht xxxxxxxxxxx on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Ragnar Alder selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles Ragnar Alderi tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Ragnar Alderi ja tema kaitsja, leiab, et Ragnar Alderi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. Ragnar Alder kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult 2 ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Ragnar Alder temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Ragnar Alder andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Sellest tulenevalt on olemas formaalsed alused Ragnar Alderi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Ragnar Alder on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Käesoleval ajal kannab Ragnar Alder liitkaristust eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, s.o korduva kehalise väärkohtlemise, vägivallaga avaliku korra raske rikkumise ja mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Ragnar Alderile on varasemalt antud võimalust kanda karistust vabaduses. Viimati Harju Maakohtu 19.02.

1. a otsusega (kriminaalasi nr 1-14-10981), millega Ragnar Alder tunnistati süüdi mootorsõiduki joobes juhtimise ja vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu. Ragnar Alderile mõisteti talle karistusteks 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust, mis asendati 418 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 2 aastat. Sellele vaatamata jätkas Ragnar Alder uute (ka samalaadsete) kuritegude toimepanemist (kuriteod, mille eest karistust kannab olid toime pandud ajavahemikus
2. a kuni
3. a). Veelgi enam, Ragnar Alder ei täitnud talle kohtu poolt määratud nõudeid ja kohustusi (rikkus registreerimiskohustust, lahkus Eesti Vabariigi territooriumilt ilma kriminaalhooldusametniku loata). Kusjuures erakorralise ettekande pidi kriminaalhooldusametnik esitama kohtule juba augustis
4. a. Selleks, et tagada Ragnar Alderi osavõttu kohtuistungist, tuli ta kuulutada tagaotsitavaks ja tagaselja vahistada. Pärnu Maakohtu 14.12.
5. a määrusega pöörati Ragnar Alderile mõistetud karistus täitmisele. Ragnar Alderi selgituste kohaselt hoidis ta mõistetud karistusest kõrvale, kuna talle esitati uus raske süüdistus kuriteos (üks episoodidest, mille eest ta hetkel karistust kannab), mida ta ei ole sooritanud ja ta kartis, et teda pannakse vangi. Kohus Ragnar Alderi sellesisulisi selgitusi usutavaks ei pea. Materjalide kohaselt koostati süüdistusakt Ragner Alderi süüdistuses (

§ 118lg 1 p 7, § 263 lg 1 ja § 424 järgi) alles 15.12.2016.

a, kuid Ragnar Alder on asunud karistusest kõrvale hoiduma rohkem kui 1 aasta varem (s.o enne augustit

1. a). Küll peab kohus usutavaks, et just uute kuritegude toimepanemise tõttu võis Ragnar Alder karistuse kandmisest kõrvale hoidma asuda (aimates raskemaid tagajärgi karistuste näol). Samuti on kohtu arvates oluline, et varasemalt ei ole ka Ragnar Alder kordagi viidanud sellele, et tal on hirm süüdistuse esitamise ees, mida ta ei ole toime pannud. Eeltoodust tulenevalt kohus on seisukohal, et Ragnar Alderi puhul ei ole käesolevaks ajaks ära kantud karistus täitnud oma eesmärki. Seega ei ole maksimaalselt maandatud uute kuritegude toimepanemise riskid. 3.2 Kohus peab positiivseks, et vangistuse jooksul Ragnar Alder on alates
2. aastast osalenud majandustöödel ning on lõpetanud Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi 10nda ja 11nda klassi. Individuaalse täitmiskava kohaselt on planeeritud sotsiaalprogrammide Agressiivsuse asendamise treening ja Jõud muutuda läbimine. Samas ei saa pidada Ragnar Alderi käitumist karistuse kandmise ajal tervikuna positiivseks ja seda kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. Kohtu hinnangul peaks kinnipeetav ennekõike positiivse käitumisega karistuse kandmise ajal näitama, et ta on suuteline ja soovib kehtestatud korda järgida. Kuna Ragnar Alderi distsipliini eirav käitumine viitab aga sellele, et Ragnar Alder ei ole oma 3 suhtumist ja käitumist muutunud ka vangistuses olles. See omakorda ei anna alust olla veendunud, et vabanemise korral on Ragnar Alder suuteline ja motiveeritud õiguskuulekaks eluks. 3.3 Vabanemise korral soovib Ragnar Alder elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Materjalide kohaselt on täidetud justiitsministri 22.02.
3. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ §-st 51 tulevad nõuded elektroonilise valve kohaldamiseks. Ragnar Alderi sõnul soovib ta pöörduda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxselleks, et alkoholist täielikult loobuda. Ragnar Alder selgitas, et enne vangistust on ta alkoholi kogust vähendanud, kuid nüüdseks on aru saanud, et sellest ei piisa ja ta peab alkoholist täielikult loobuma. Kuna Ragnar Alderi puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholiprobleemid, siis peab kohus positiivseks, et Ragnar Alder on otsustas alkoholiprobleemiga tegeleda. Siiski leiab kohus, et senise eluviisi ja alkoholi tarvitamise harjumuste muutmine nõuab Ragnar Alderilt väga suurt motivatsiooni ja soovi. Arvestades senini ära kantud karistusaega ja Ragnar Alderi selgitusi, tuleb pidada muutusi Ragnar Alderi mõtetes liialt lühiajaliseks, et nende püsivuses olla veendunud ja seda vaatamata sellele, et Ragnar Alder plaanib läbida rehabilitatsiooni xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Esmajoones tuleks Ragnar Alderil läbida planeeritud rehabiliteerivad tegevused vangistuses (sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ja Jõud muutuda).
4. Eeltoodud kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Ragnar Alderi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Ragnar Alderi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja Ragnar Alderi isik, aga ka asjaolu, et kohtu hinnangul ei ole käesolevaks ajaks Ragnar Alderile mõistetud karistus saavutanud oma eesmärki. Sellest tulenevalt tuleb Ragnar Alderil jätkata karistuse kandmist. Kriminaalmenetluse kulud Ragnar Alderi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Lembit Nirgi Rakvere Advokaadibüroost. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 150,40 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 150,40 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 150,40 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Ragnar Alderilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4