5-19-36/4

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 5-19-36

1. juuni 2019 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Eerik Kergandberg ja Viive Ligi Meelis Kaldalu kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
2. juuni
3. a otsuse nr 111 peale Meelis Kaldalu Vabariigi Valimiskomisjon Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Meelis Kaldalu kaebus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Meelis Kaldalu esitas
5. mail 2019 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, millega vaidlustas elektroonilise hääletamise asitõendite purustamise, pabersedelite ja elektrooniliste häälte salajase hävitamise, samuti valimistulemuste lõpliku väljakuulutamise Euroopa Parlamendi
6. aasta valimistel pärast elektrooniliselt antud häälte ja tavahäälte summeerimist. Kaebaja tõi kaebuse põhistuseks väiteid Vabariigi Valimiskomisjoni moodustamise korra ja Šveitsi elektrooniliste valimiste auditeerimise kohta. Kaebaja leidis, et elektroonilisel hääletamisel ei tuvastata valijaid, kes annavad oma hääle, vaid tuvastatakse ainult nende digitaalallkirjad. Kaebaja leidis, et aktsepteeritav ei ole olukord, kus valimiste vältel ei olnud võimaliku nn Brexiti tõttu teada Eestist valitavate Euroopa Parlamendi liikmete arv. Kaebaja leidis, et tema Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadiks registreerimata jätmise tõttu rikuti Eesti Vabariigi põhiseadust, sh §
7. Samuti märkis kaebaja, et riigi valimisteenistus ja Vabariigi Valimiskomisjon ei ole tema varasemaid pöördumisi käsitlenud kaebustena ning ta pole seetõttu saanud vastust oma etteheidetele valimiste vaatlemise kohta. Kaebaja hinnangul on elektroonilise hääletamise auditeerimise korda üliraskelt rikutud ja see kord ei ole pädev, mistõttu kaebus tuleb rahuldada. Kaebaja taotles Euroopa Parlamendi valimistulemuste välja kuulutamata jätmist enne oma kaebuse lahendamist, elektroonilise hääletamise asitõendite, elektrooniliselt antud häälte ja paberhäälte tähtajatut säilitamist, õiguskantsleri teavitamist valimiskaebusest, hääletamistulemuste tühistamist ning erakorraliste Riigikogu valimiste väljakuulutamist.
8. Vabariigi Valimiskomisjon jättis oma
9. juuni
10. a otsusega nr 111 M. Kaldalu kaebuse läbi vaatamata. Valimiskomisjoni hinnangul ei vastanud kaebus Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) §-st 68 ja § 69 lõigetest 1 ja 2 tulenevatele nõuetele, sest sellest ei nähtunud isiku subjektiivsete õiguste rikkumist. Samuti ei olnud kaebuses vaidlustatud hääletamissedelite, elektrooniliste häälte, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvate hääletanute isikuandmete ja 5-19-36 elektrooniliste häälte avamise võtme hävitamise toiminguid kaebuse esitamise ajaks veel tehtud. Kaebaja taotles Vabariigi Valimiskomisjonilt mitmete toimingute tegemist, kuid EPVS § 67 ja § 69 lõike 1 punktide 3–5 kohaselt saab Vabariigi Valimiskomisjonile esitada taotluse üksnes valimiste korraldaja toimingu seadusvastaseks tunnistamiseks.
11. M. Kaldalu esitas
12. juunil 2019 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
13. juuni
14. a otsuse nr 111 peale. Kaebaja taotles enda esitatud „abjektsioonide“ sisulist menetlemist, esitas taotlusi õiguskantsleri ja Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe kõrvaldamiseks oma ametikohtadelt ja komisjoni moodustamiseks valimiste ühetaolisuse ning salajasuse tagamiseks. Vabariigi Valimiskomisjon saatis
15. juunil 2019 M. Kaldalu kaebuse Riigikohtule. Kaebuse kaaskirjas jäi Vabariigi Valimiskomisjon oma otsuses esitatud seisukohtade juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata.
16. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tegi
17. juunil 2019 määruse, millega jättis M. Kaldalu kaebuse käiguta, kuna kaebus ei vastanud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 39 lõike 1 punktides 3–5 sätestatud nõuetele. Kaebusest puudusid kaebaja selgelt väljendatud taotlus, kaebuse põhistus ning ei olnud ära näidatud, kuidas Vabariigi Valimiskomisjoni otsus rikub kaebaja õigusi. PSJKS § 39 lõike 3 alusel andis kolleegium kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt
18. juuniks
19. Kolleegium märkis, et kaebuses puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
20. PSJKS § 40 lõike 1 punkti 3 kohaselt jäetakse kaebus läbi vaatamata, kui kaebuse esitaja ei ole kohtu määratud tähtajaks kaebuses puudusi kõrvaldanud.
21. Kuna M. Kaldalu ei ole
22. juuniks 2019 kaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud, jätab kolleegium PSJKS § 40 lõike 1 punktile 3 tuginedes tema kaebuse läbi vaatamata. Villu Kõve, Eerik Kergandberg, Viive Ligi 2