Obsah (9)
§ 657§ 652§ 654§ 173§ 171§ 174§ 175§ 177§ 178KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-18-7933 Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2019, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Liis Arrak, And
§ 657lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 18.
§ 652
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 3
(5)- Vastuseks kaebusele märgib kolleegium, et maakohus on käsitlenud hageja esitatud nõude maksmapandavuse eeldusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist, kuid ei ole täpsustanud ega selgitanud, kuidas saaks kohtule esitatud tõendeid hinnates jõuda maakohtu järeldusega võrreldes erinevale tulemusele.
- Puudub vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse üksnes põhjusel, et kohus tuvastas hageja hinnangul ebaõigesti töölepingu lõpetamise kuupäeva ja aluse. Maakohus tugines töösuhte lõppemise päeva ja aluse selgeks tegemisel hageja saadetud sms-ile ja Maksu- ja Tolliameti andmetele. Nende tõendite alusel tegi maakohus järelduse, et hageja viimane tööpäev oli
- aprill 2018 ning seega oli tööleping lõpetatud alates
- aprillist
- Maksu- ja Tolliameti andmebaasis on märgitud, et tööleping on lõpetatud
- aprillil 2018 ning töölepingu lõpetamise aluseks on TLS § 79 järgi poolte sellekohane kokkulepe (tl 6). Maakohus on kolleegiumi arvates õigesti leidnud, et töölepingu lõpetamise aeg ja alus on kooskõlas töösuhte lõpetamise aluseks olnud asjaoludega, kus üks pool teeb teisele poolele ettepaneku töölepingu lõpetamiseks kindlal kuupäeval ning teine nõustub sellega. Sellises olukorras loetakse, et tööleping on lõppenud poolte kokkuleppel alates ajast, milles pooled kokku leppisid. Hageja on kostjale reedel,
- aprillil 2018 kell 19.50 saadetud sms-is selgelt kirjutanud, et on võtnud vastu otsuse minna tööle Temptransi ning, et ta töötab kostja juures viimase vahetuse pühapeval (tl 34-35). Sellise sõnumi põhjal ei saa kolleegiumi arvates teha teist järeldust kui see, mille maakohus tegi, et hageja viimaseks tööpäevaks oli vastavalt tema enda soovile ja kostja nõustumisele pühapäev,
- aprill
- Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üksnes hageja väide, et ta soovis tegelikult ka veel
- aprillil 2018 tööd teha, on jäänud paljasõnaliseks.
- Eelnevat kokkuvõttes ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal menetlusnormide rikkumist ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning andnud esitatud tõenditele seadusekohase hinnangu. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium
§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata.
Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks. 23. Vastavalt
§ 173
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud
§ 171
lg 1 alusel hageja kanda.
§ 174
lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
- Kostja esitas
- mail 2019 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud 292 eurot 50 senti (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi 1,5 tunni ulatuses tunnitasuga 195 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi apellatsioonkaebuse analüüsis, sellele vastuse koostamises ja kohtule esitamises. Menetluskulude kindlaksmääramise 4
(5)avalduses palub kostja menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Hageja oma seisukohta kostja menetluskulude osas ei esitanud. 25. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja ajakulu seoses apellatsioonkaebusega tutvumisega ning sellele vastuse koostamise ja esitamisega on põhjendatud ja vajalik menetluskulu nimekirjas märgitud ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu määra 195 eurot (käibemaksuta) ei pea aga ringkonnakohus arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu praeguses asjas
§ 175lg 1 mõttes põhjendatuks.
Kuivõrd apellatsiooniastmes kordasid nii hageja kui kostja oma varasemaid seisukohti, ei ole põhjendatud hüvitada kõrgemat tasumäära kui maakohtus, kus kostja taotles menetluskulude hüvitamist keskmise tunnihinnaga 139 eurot 60 senti (käibemaksuta). Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud (1,5*139,60) 209 eurot 40 senti (käibemaksuta). 26. Lähtudes
§ 177
lg-st 4, märgib kohus vastavalt menetlusosalise taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 27.
§ 178
lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
§ 178
lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 5
(5)