2-18-13394 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2019, Tallinn Koh

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise alammäär.

1 2-18-13394 1.

1. Rahuldada FF hagi YY vastu ja mõista YY-lt alates
2. septembrist 2018 kuni FF täisealiseks saamiseni
3. oktoobril 2034 FF ülalpidamiseks välja elatis 250 eurot, kuid

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise alammäär.

1.

1. Rahuldada UU hagi YY vastu ja mõista YYlt alates
2. septembrist 2018 kuni UU täisealiseks saamiseni
3. detsembril 2031 FF ülalpidamiseks välja elatis 250 eurot, kuid

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise alammäär.

1. Rahuldada PP, FF ja UU apellatsioonkaebus.
2. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud YY kanda. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
3. SS (ema) esitas PP, FF ja UU (hagejad, lapsed) nimel
4. septembril 2018 Harju Maakohtule YY (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt iga hageja kasuks välja 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui seaduses sätestatud elatise alammäär. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on vanemad abielus ja nende kooselust on sündinud kolm last. Alates
5. juunist 2018 elavad vanemad lahus ja lapsed elavad emaga ning on tema ülalpidamisel. Kostja tasus juulis laste ülalpidamiseks kokku 750 eurot ja augustis 500 eurot, kuid tegi seda hilinemisega. Pärast seda ei ole kostja lastele elatist maksnud. Vanemate abielulised suhted on lõppenud ning vanemate abielu lahutamise ja ühisvara jagamise menetlus on Harju Maakohtus pooleli. Kuigi vanemad elavad samal kinnisasjal, elas ema lastega elamus, kuid kostja samal kinnisasjal asuvas aiamajas. Ilmade külmenedes kolis kostja elamusse, kuid vanematel ei ole ühist majapidamist ning kostja ei täida laste ülalpidamiskohustust. 2 2-18-13394 Ema töötasu on 482 eurot kuus ja ta tasub perekonna laenumakseid. Talle kuulub üksnes isaga ühisomandis olev kinnisasi, kus elatakse. Kostja vastuväited
6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja kinnitas, et on laste emaga abielus ja laste isa. Kostja vastuväidete kohaselt ei vasta aga tõele väide, et lapsed elavad koos emaga. Lapsed elasid küll
7. juunist 2018 kuni
8. augustini 2018 koos emaga vanaema juures ja kostja maksis neile sel ajal vastavalt kokkuleppele elatist, kuid nüüd elavad abikaasad jälle koos abikaasade ühisomandisse kuuluval kinnisasjal. Seega elab kostja ka lastega koos. Kui vanem elab lastega koos, siis eeldatakse, et ta täidab ülalpidamiskohustust vahetult. Kostja sissetulek on keskmiselt 1875 eurot kuus (neto) ja sõltub töötatud tundide arvust. Lõplikes seisukohtades tõi kostja esile, et ta kannab laste ülalpidamiskulusid, sh eluaseme, ravimite, toidu- ja meelelahutuskulusid. Arvestades ema töötasu suurust ja tema laenutagasimaksete summat, ei suuda ema täita ülalpidamiskohustust miinimummääras. Seega on välistatud, et ema peab üksi lapsi ülal ja isa ei täida ülalpidamiskohustust. Ema soovib kostja arvel rikastuda. Ta ei ole esile toonud, kui suured on laste kulud. Kuna vanemad vaidlevad alles pere eluasemeks oleva kinnisasja jagamise üle ning ei ole teada, kellele see jääb ning kelle juurde jäävad lapsed elama, ei ole elatise väljamõistmine põhjendatud. Juhul, kui elatis tuleb välja mõista, tuleb arvestada asjaolu, et ema saab iga kuu lapsetoetust. Esimese astme kohtu otsus
9. Harju Maakohus jättis
10. detsembri
11. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejad kostja lapsed ja neil on õigus nõuda perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja 97 p 1 järgi kostjalt ülalpidamist. Kuna lapsed nõuavad elatist miinimummääras, siis ei pea nad oma vajadusi tõendama. Miinimumelatise nõuet ei saa pidada ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Hagi tuleb jätta rahuldamata, sest kostja elab koos lastega ja täidab ülalpidamiskohustust. Laste ema võttis omaks, et kostja elab koos lastega ühes hoones. Eksperthinnangust nähtub, et elamu ei ole sellise planeeringuga, mis võimaldab kostjal elada lastega samas hoones, kuid teineteisega igapäevaselt kokku puutumata. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja nad peavad täitma ülalpidamiskohustust võrdselt. Laste ema sissetulek on 482 eurot, millest ta tasub mh perekonnaga seotud laenumakseid. Samuti laekub ema kontole riiklik peretoetus 567 eurot 54 senti. Kostja väitel on tema keskmine töötasu 1875 eurot. Arvestades laste ema sissetulekuid, ei ole eluliselt usutav, et ta kannab kõik laste kulud üksi. Seetõttu on kohtul alust eeldada, et kostja täidab laste ülalpidamiskohustust vahetult. Asjaolu, et kostja kannab osaliselt laste kulutusi, on tõendatud ka kostja pangakonto väljavõttega. Apellatsioonkaebus
12. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha ise uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. 3 2-18-13394 Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus vääralt hagi rahuldamata, tuginedes elulisele usutavusele ning arusaamatule eeldusele, et kostja täidab ülalpidamiskohustust. Kostja pidi tõendama, et täidab ülalpidamiskohustust, kuid ei teinud seda. Kostja esitas kohtumenetluses paljasõnalised väited, kuid mitte ühtegi tõendit, mis tema väiteid kinnitaks. Maakohus järeldas vääralt ja paljasõnaliselt, et kostja konto väljavõte kinnitab kulutusi, ning hindas tõendeid vääralt. Asjaolu, et kostja elab lastega samas majas, ei tähenda seda, et ta täidab ülalpidamiskohustust. Hagejad ei ole omaks võtnud, et elavad koos kostjaga. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui võttis vastu ja asja lahendades arvesse kostja hilinenult esitatud tõendi (ema pangakonto väljavõtte), kuid ei andnud hagejatele võimalust sellele vastuväiteid esitada. Vastustaja seisukoht
13. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuse kohaselt võttis ema omaks, et hagejad elavad koos kostjaga ning asjas on tõendatud, et kostja osaleb laste kasvatamises. Ema ei ole tõendanud, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust. Maakohus tuvastas õigesti poolte väiteid ja esitatud tõendeid, sh kostja pangakonto väljavõtet arvestades, et kostja täidab ülalpidamiskohustust. Kostja esitas lõplikud seisukohad selleks ettenähtud tähtajal ja lisas sellele tõendi, mis oli hagejatele teada. Hagejad ei taotlenud vastamiseks tähtaega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
15. Pooled vaidlevad asjas eelkõige selle üle, kas kostja peab maksma hagejatele elatist või täidab ta lastega koos elades oma ülalpidamiskohustust vahetult. 7.
16. Kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et vanemad ja lapsed elavad samas eluruumis. Arvestades poolte menetluses esitatud väiteid, mõistab kolleegium olukorda selliselt, et vanemate erimeelsuste tõttu kolis ema koos lastega vahepeal elama oma ema juurde ning elas seal alates
17. juunist kuni
18. augustini
19. Seejärel naasis ema koos lastega pere endisesse koju, mis asub vanemate ühisomandis oleval kinnisasjal. Alguses elas kostja kinnisasjal asuvas eraldi aiamajas, kuid ilmade külmenedes asus ka kostja elama taas pere ühiseks koduks olnud elamus. Hageja on nimetatud asjaolu kinnitanud
20. novembri
21. a menetlusdokumendis. Seega ei vaidle pooled selle asjaolu üle, et vanemad ja lapsed elavad vanemate ühisomandis oleval kinnisasjal paiknevas elamus. 7.
22. Küll aga on vanemad eri meelt selles, kas neil on ühine majapidamine ja kas kostja osaleb laste kulude kandmises. 4 2-18-13394 Vanemad on PKS §-de 96 ja 97 järgi kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. PKS § 100 lg 1 järgi tuleb üldjuhul ülalpidamist anda raha perioodilise maksmisega, kuid alaealise lapse vanem täidab PKS § 100 lg 2 järgi lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Sellisel juhul peab lapsega koos elav vanem kasutama elatist lapse huvides. Seejuures võivad vanemad PKS § 100 lg 3 järgi ka ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda, kuid kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva elatise nõude esitamist. Praegusel juhul võis vanematel olla ajal, mil ema elas koos lastega oma ema juures (
23. juuni kuni
24. august 2018), kokkulepe, et kostja maksab laste ülalpidamiseks nende emale kokku 750 eurot (250 eurot lapse kohta). Vähemalt väitis seda hagejate esindaja ja kostja on tasunud laste emale
25. juulil 2018 750 eurot ning
26. augustil 2018 500 eurot (tl 11). Pärast seda ei ole kostja laste ülalpidamiseks elatist maksnud. Hagejad esitasid hagi elatise saamiseks
27. septembril 2018, sest kostja tasus kokkulepitud elatist hilinemisega ja augustis kokkulepitust vähem. Kostja kinnitab, et tasus nimetatud summad elatiseks ja sellega täitis ülalpidamiskohustust ajal, mil ta ei elanud lastega koos. Pärast seda aga kannab kostja enda väitel lastega koos elades nende kulusid vahetult ning ülalpidamiskohustuse täitmist tuleb eeldada. Kolleegium ei nõustu kostja käsitusega, et vanemate ja laste samas eluruumis elamise korral tuleb igal juhul eeldada, et kostja täidab ülalpidamiskohustust ja jätta elatis välja mõistmata. Riigikohus on selgitanud, et kuigi eelduslikult maksab elatist vanem, kes ei ela lapsega koos, ei välista PKS § 100 lg 2 elatise väljamõistmist vanemalt, kelle juures laps elab, st laps võib esitada hagi elatise saamiseks vanema vastu, kellega ta elab koos, kui viimane ei täida ülalpidamiskohustust (vt Riigikohtu
28. jaanuari
29. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 15). Samuti leiab kostja ekslikult, et lastega koos elamise tõttu ei pea ta tõendama, et kannab laste ülalpidamise kulusid. Kolleegiumi hinnangul ei saa eelviidatud Riigikohtu lahendist järeldada, et lapsega kooselu korral kehtib seadusest tulenev eeldus, mis pöörab tõendamiskoormise ümber. Olukorras, kus vanemad elavad lastega koos ja üks vanem nõuab teiselt laste ülalpidamiseks elatist, oleks hagejal keeruline tõendada negatiivset asjaolu (kostja ei täida ülalpidamiskohustust), mistõttu peab kostja tõendama, et ta seda teeb. Praegusel juhul selgitas maakohus
30. oktoobri
31. a määruses kostjale, et kuna ta on väitnud, et hagejad elavad koos kostjaga ning kostja täitab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja vahetult, tuleb kostjal oma vastavaid väiteid tõendada. Sellest hoolimata ei ole kostja esitanud kohtule selgelt ühtegi tõendit selle kohta, milliseid kulusid ja kui suures ulatuses ta kannab, ning on piirdunud paljasõnalise väitega, et ta kannab eluaseme-, ravimite, toidu- ja meelelahutuskulusid. Ka kostja konto väljavõttelt (tl 72–74) ei nähtu, et kostja oleks alates
32. a septembrist kandnud väidetud kulusid. Ringkonnakohus uuris kohtuistungil pooltega nimetatud tõendit. Kostja esindaja tõi sellel esile küll toidupoes ja söögikohas tehtud makseid, kuid ei osanud seletada, mille alusel saaks neid kulusid pidada laste, mitte kostja enda vajaduste rahuldamiseks tehtud kuludeks. Samas tõi hagejate esindaja esile, et toidukulu ca 100 eurot kuus ei saaks katta nii kostja kui ka laste vajadusi. Seda arvestades ei tõenda kostja pangakonto väljavõte kostja väiteid selle kohta, et ta teeb laste vajaduste rahuldamiseks kulutusi. Muid tõendeid ei ole aga kostja esitanud. Seega ei ole kostja tõendanud, et täidab vahetult ülalpidamiskohustust. 5 2-18-13394 7.
33. Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et kuigi vanemad ja lapsed elavad samal elamispinnal, ei täida kostja laste ülalpidamiskohustust, mistõttu tuleb kostjalt laste ülalpidamiseks elatis välja mõista.
34. Pooled vaidlevad ka hagejate ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suuruse üle, st selle üle, kas hagejate kasuks tuleb välja mõista miinimumelatis või on alust mõista välja sellest väiksem elatis. 8.
35. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi (tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi). Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka vanemate varalist seisundit. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (vt Riigikohtu
36. oktoobri
37. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Seda arvestades tuleb hagejate ülalpidamiseks vajalike kulutuste suurust hinnates arvestada mh vanemate sissetulekuid ja sellest tingitud elulaadi. Seejuures ei või üldjuhul igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on leidnud, et miinimumelatist nõudes ei ole lapse vajadusi vaja tõendada, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt nt Riigikohtu
38. märtsi
39. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Miinimumist väiksema elatise võib kohus PKS § 102 lg 2 järgi välja mõista aga üksnes erandina, st olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Elatise vähendamise aluseks võib olla iseenesest asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil, sh riiklike toetustega, kuid ainuüksi peretoetuse maksmise fakt ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada (vt Riigikohtu
40. märtsi
41. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18;
42. veebruari
43. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12;
44. juuni
45. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1–28.2;
46. märtsi
47. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Eelnevat arvestades tuleb kohtul igal üksikul juhul kaaluda, kas arvestades kõiki vaidluse asjaolusid esineb kaalukas põhjus miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks. 8.
48. Praegusel juhul ei ole kostja toonud esile, et ta ei suudaks lastele miinimumelatist maksta. Arvestades kostja keskmist töötasu (1875 eurot (neto)), ei ole kostja PKS § 102 lg 2 tähenduses olukorras, kus tal napib vahendeid enda ja oma laste ülalpidamiseks miinimummääras. Pärast lastele miinimummääras elatise maksmist jääb kostjal enda vajaduste rahuldamiseks üle 1000 eurot kuus. Samuti ei ole kostja sissetulekut arvestades miinimumelatis ülemäära suur ning tagab lastele senise elulaadi PKS § 99 tähenduses. Seetõttu ei anna asjaolu, et emale makstakse peretoetusi, alust mõista kostjalt hagejate kasuks välja miinimumist väiksemat elatist.
49. Elatist ei saa jätta välja mõistmata ka seetõttu, et vanemad alles lahutavad abielu ja jagavad ühisvara ning sellest tulenevalt ei ole veel teada, kuidas tulevik kujuneb (kus ja kellega lapsed 6 2-18-13394 tulevikus elavad). Lastele on ülalpidamist vaja iga päev. Kolleegium selgitab, et asjaolude olulise muutumise korral saab taotleda TsMS § 459 lg 1 järgi elatise otsuse muutmist.
50. Eelnevat arvestades rahuldab kolleegium hagi täielikult ja mõistab kostjalt iga lapse kasuks alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni välja miinimumelatise. Menetluskulud
51. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta menetluskulude jaotust. Hagi rahuldamisel jäävad nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetlusulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab maakohus mõistliku aja jooksul alates otsuse jõustumisest kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse (vt Riigikohtu
52. aprilli
53. a otsus nr 3-2-1-142-15, p 21). /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm 7