KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu Maakohus Kohus 9. märtsil 2018 Tartu kohtumajas Otsuse tegemise aeg ja koht 1-16-9978 Kriminaalasja number Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm rahvakohtunikud Ene

§ 255

lg 1,

§ 3891

lg 2 järgi, Priit Saare süüdistuses

§ 255

lg 1, § 22 lg 3 - § 3891 lg 2 järgi ning AS Tartu Mill süüdistuses

§ 3891

lg 3 järgi üldmenetluses riigiprokurör Marek Vahing ja ringkonnaprokurör Kaire Hänilene Süüdistatav Leonid Dulub Elukoht: XXX ; isikukood 37908062740; töökoht XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana peeti kinni 15.10.2013, viibis vahi all 16.10.2013 - 11.02.2014 Kaitsja vandeadvokaat Kaspar Lind Süüdistatav Priit Saar elukoht XXX ; isikukood 36505082725; töökoht XXX 1 varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 15.16.10.2013 Kaitsja vandeadvokaat Mare Laur Süüdistatav Tartu Mill AS Aadress: XXX , Tartu linn; äriregistri kood 10666674; juhatuse liikmed U.L2. (isikukood XXX) ja I.R. (isikukood XXX) varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik. RESOLUTSIOON 1. Õigeks mõista Tartu Mill AS

§ 3891lg 3 järgi kuriteo tuvastamatuse tõttu.

2. Õigeks mõista Leonid Dulub

§ 3891lg 2 järgi kuriteo tuvastamatuse tõttu.

3. Süüdi tunnistada Leonid Dulub

§ 255lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

4.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg 15.10.2013 11.02.2014, s.o 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, Leonid Dulubi poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 3 (kolm) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust. 5.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus Leonid Dulubi suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 6. Õigeks mõista Priit Saar

§ 3891lg 2 - § 22 lg 3 järgi kuriteo tuvastamatuse tõttu.

7. Süüdi tunnistada Priit Saar

§ 255lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

8.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.-16.10.2013, s.o 2 (kaks) päeva, Priit Saare poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 2 9.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus Priit Saare suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 10.

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel välja mõista Leonid Dulubilt süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 44 014 (nelikümmend neli tuhat neliteist) eurot.

1. Jätta konfiskeerimise asendamise täitmise tagamiseks aresti alla Leonid Dulubilt Tartu Maakohtu 24.10.
2. a määrusega nr 1-13-9505 arestitud 19 135 eurot, mis on kantud Maksu- ja Tolliameti deposiitarvele kontole nr XXX AS SEB Pangas ning Leonid Dulubi N.B.F.P.L.C. Eesti filiaal arvelduskontol nr XXX olevatest rahalistest vahenditest 24 879 eurot, ülejäänud sellel kontol olevad rahalised vahendid summas 15 684,76 eurot vabastada aresti alt kohtuotsuse jõustumisel.
3. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel on konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa vabatahtlikuks tasumiseks aega 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest.
4. Asitõendite osas kohaldada kohtuotsuse jõustumisel järgmisi meetmeid. Tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel: 1) Leonid Dulubile sülearvuti Lenovo ThinkPad 410, mobiiltelefonid HTC ja NOKIA E7 (Pakend 4);
5. a märkmik kirjaga „Eesti Viljasalv“ ning
6. a kalendermärkmik kirjaga „Eesti Viljasalv“ (Pakend 5). 2) M.M. mobiiltelefon NOKIA E7 (Pakend 4); 3) Tartu Mill AS-le tööraamat (Pakend 2). 4) Priit Saarele mobiiltelefon Samsung GTE1200m IMEI-koodiga XXX koos SIMkaardiga; mobiiltelefon Samsung GTE1200m IMEI-koodiga XXX koos SIM-kaardiga; mobiiltelefon Nokia 101 IMEI-koodiga XXX koos SIM-kaardiga (Pakend 27); PINkalkulaator nr XXX ; kaks spiraalköites A6 formaadis märkmikku; A4 spiraalköites märkmik (Pakend 26). 5) U.R. sülearvuti Dell Inspiron esc: XXX ; PIN-kalkulaator nr XXX (Pakend 10); mälupulk Kingston DataTraveller (Pakend 12); mobiiltelefon HTC Desire IMEI koodiga nr XXX koos EMT 3,5G SIM-kaardiga nr XXX ; mobiiltelefon Samsung Duos IMEI-koodiga XXX ja XXX koos EMT 3,5G SIM-kaardiga nr XXX; mobiiltelefon Nokia IMEI-koodiga XXX koos SIM-kaardiga nr XXX; mobiiltelefon Samsung GT-e1200 IMEI-koodiga XXX koos SIM-kaardiga nr XXX ja mobiiltelefon Nokia 6111 IMEI-koodiga XXX ilma SIM-kaardita (Pakend 13). 6) M.M. sülearvuti Dell PP10S (Dell XXX; mälupulgad SanDisk, Verbatim ja Intenso (Pakend 21); mobiiltelefon Nokia 100 IMEI-koodiga XXX koos Elisa kõnekaardiga; mobiiltelefon Samsung GT-E1170i IMEIkoodiga XXX(puudub SIM-kaart); mobiiltelefon LG KP105 IMEIkoodiga XXX (puudub SIM-kaart); mobiiltelefon Samsung GT-E1200m IMEI-koodiga XXX koos SIM-kaardiga; mobiiltelefon Samsung Galaxy Duos IMEI-koodiga XXX ja XXX koos SIM-kaardiga; mobiiltelefon Nokia 206 IMEI-koodiga XXX ja XXX koos SIM-kaardiga (Pakend 22). 3 7) M.J. arvutiväline kõvaketas Fujitsu s/n: XXX (Pakend 17); mobiiltelefon Samsung IMEI-koodiga XXX koos SIM-kaardiga; mobiiltelefon Samsung GTS7562 IMEIkoodidega XXX ja XXX koos SIM-kaardiga ja mSD kaardiga; mobiiltelefon Samsung GT-E1200M IMEI-koodiga nr XXX koos SIM-kaardiga (Pakend 16); võtmekujuline mälupulk kirjaga „Lacie“ ja PIN-kalkulaator numbriga XXX (Pakend 15); internetipulk kirjaga „A. 7763“ koos Tele2 SIM-kaardiga (Pakend 14). 8) R.L. mobiiltelefon Samsung GT-E1200M IMEI-koodiga XXX koos SIM-kaardiga nr XXX; mobiiltelefon Samsung IMEI-koodiga XXX koos SIM-kaardiga nr XXX; mobiiltelefon Nokia 100 IMEI-koodiga XXX; mobiiltelefon Samsung C5215 IMEIkoodiga XXX ja XXX koos SIM-kaardiga nr XXX (Pakend 19); PIN-kalkulaator nr XXX (Pakend 18). 9) M.K. mobiiltelefon Nokia C5.00-1 IMEI-koodiga XXX (ilma SIM-kaardita); mobiiltelefon Samsung GT-E1200m IMEI-koodiga XXX koos SIM-kaardiga, mobiiltelefon Samsung GT-E1171i IMEI-koodiga XXX koos kahe SIM-kaardiga; mobiiltelefon Nokia 100 IMEI-koodiga XXX koos SIM-kaardiga; mobiiltelefon Nokia 6500 IMEI-koodiga XXX ja SIM-kaardi adapter (Pakend 24). 10) H.E. mobiiltelefon NOKIA X2-00 IMEI-koodiga XXX koos SIM-kaardiga ja mSD kaardiga; mobiiltelefon Nokia 100 IMEI-koodiga XXX, ilma SIM-kaardita (Pakend 25). 11) M.J. mälupulk Kingston, mälupulk Data Traveller ja mälupulk kirjaga „Linux M. kustutada“ (Pakend 30); Tele 2 internetipulk Huawei tähisega „E“ koos SIM-kaardiga; AS EMT internetipulk Huawei, millel noolekujuline märgis ning kiri „P.O. “, koos SIM-kaardiga; SEB Pank AS PIN-kalkulaator nr XXX kirjaga „M. “; PIN-kalkulaator nr XXX kirjaga „M.“; mälukaart Ultra II 1.0 GB (Pakend 29); lauaarvuti ASUS Enermax kõvaketas WDC XXX SN: XXX, mis asub Maksu ja Tolliameti uurimisosakonnas. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada: 1) B.A. logoga ümbrikus (peale kirjutatud „saatelehed“) B.A. saatelehtede blanketid – kokku 5 komplekti saatelehti, igas komplektis 4 blanketti (Pakend 3); 2) Tartu Mill AS tühjad saatelehtede blanketid (Pakend 8); 3) SEB Business pangakaart U.R, B. OÜ nimele ning OÜ. B. visiitkaart (Pakend 9); 4) A.N.G. OÜ tühjad saatelehed blanketid (kaks komplekti, kummaski neli blanketti) (Pakend 11); 5) tühjad Tartu Mill AS saatelehtede blanketid, kokku 11 tk; koopia 1 lehel; Läti kõnekaardi ümbrised koos SIM-kaardiga ja kasutusjuhendiga – 2 tk; EMT internetipulga seest ära võetud EMT SIM-kaart numbriga XXX; AS EMT kõnekaardi ümbris, triipkoodi all on number: XXX; AS EMT kõnekaardi ümbris, triipkoodi all on number: XXX; OÜ E.A. visiitkaart käsikirjalise tekstiga: „XXX, XXX, XXX“; Swedbank AS pangakaart U.R, OÜ. B. nimele; AS SEB Pank pangakaart U.R, B. OÜ nimele; Swedbank kontokaart; SEB kontokaart, lätikeelne kõneaja laadimise kaart „Atjaunošanas 4,95“ (Pakend 12); 6) paberileht nimede ja kontaktnumbritega; Elisa SIM-kaart, mis on SIM-kaardi hoidjas (abonentnumbriga XXX ); kalendermärkmiku lehed (Pakend 20); 4 7) SEB Business Visa pangakaart U.L, M.S. nimele koos parooliümbrikuga U.L. nimele; XXX Krediidipanga konto numbrikaart; SEB Business pangakaardid (R.L, A. OÜ, R.L, BL OÜ, R.L, L. LMS OÜ), pangakontode numbrikaardid kirjetega E.G. OÜ, B.V.V. OÜ, C. 2, L.G; SEB Business pangakaart M.K, T. OÜ nimele; Elisa SIMkaardi ümbrised abonentnumbritega XXX, XXX (Pakend 18); 8) ümarpitsatid „OÜ R.“ ja „V.L. OÜ“ (Pakend 28); 9) M.J. elukohast ära võetud praeguseks kehtetud K.T. ID-kaart nr XXX koos PIN- ja PUK-koodide paberiga; V.U. digitaalne isikutunnistus nr XXX koos PIN- ja PUKkoodide paberiga; O.L. digitaalne isikutunnistus nr XXX koos PIN- ja PUK-koodide paberiga; K.P. digitaalne isikutunnistus nr XXX koos paberiga, millel käsitsi kirjutatud märkmed; A.R. digitaalne isikutunnistus nr XXX koos PIN- ja PUK-koodide paberiga“; E.G. ID-kaart nr XXX koos PIN- ja PUK-koodide paberiga; Priit Saare digitaalne isikutunnistus nr XXX koos PIN- ja PUK koodide paberiga; O.O. digitaalne isikutunnistus nr XXX koos PIN- ja PUK-koodide paberiga; Swedbank AS MasterCard Priit Saar K. Selts nimele koos selle ümber oleva paberiga (Pakend 29); 10) M.J. elukohast ära võetud Nordea panga teenustasu kohta väljastatud dokument 1 lehel ja T.T.K. arve 49 (Pakend 32); 11) A.R. kehtetu digitaalne isikutunnistus koos paroolidega (Pakend 21); 12) H.E. ära võetud kehtetu SEB Business pangakaart H.E, E. OÜ nimele; kehtetu Swedbank AS Business pangakaart H.E, E. OÜ nimele; Elisa kõneaja laadimiskaart ja Elisa SIM-kaardi ümbrised nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX ning nr XXX (Pakend 25); 13) kehtetu Krediidipanga Maestro pangakaart nr XXX A.K, T. OÜ nimele (Pakend 14); 14) Elisa SIM-kaardi ümbrised nr XXX, XXX, XXX ning Tele2 SIM-kaardi ümbrised GSM XXX ja GSM XXX (Pakend 26). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde: 1) Tartu Mill AS teravilja vastuvõtmise akt nr XXX koos kollast värvi liimiribaga märkmepaberiga (Pakend 1); 2) 04.10.2012 notariaalne kinnistu hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping nr XXX OÜ A. ja OÜ. B. vahel – 5 lehel (Pakend 10); 3) B. OÜ saatelehed nr 31 – 3 eks, 3 lehel; B. OÜ saateleht nr 32 – 3 eks, 3 lehel; B. OÜ saateleht nr 33 – 3 eks, 3 lehel; B. OÜ saateleht nr 30A – 4 eks, 4 lehel; B. OÜ saateleht nr 3 – 1 eks, 1 lehel; B. OÜ saateleht nr 41 – 1 eks, 1 lehel; B. OÜ saateleht nr 42 – 1 eks, 1 lehel; B. OÜ saateleht nr 1 – 1 eks, 1 lehel; B. OÜ saateleht nr 2 – 1 eks, 1 lehel; Tartu Mill AS logoga saateleht, saatja B. OÜ, 26.08.2013 – 1 lehel; Tartu Mill AS logoga saateleht, saatja B. OÜ, 26.08.2013 – 1 lehel; Tartu Mill AS logoga saateleht, saatja B. OÜ, 26.08.2013 – 1 lehel; Tartu Mill AS logoga saateleht, saatja B. OÜ, 27.08.2013 – 1 lehel; Tartu Mill AS logoga saateleht, saatja T.P. OÜ, 19.06.2013 – 3 eks, 3 lehel; Tartu Mill AS logoga saateleht, saatja T.P. OÜ, 20.06.2013 – 3 eks, 3 lehel; Tartu Mill AS kauba saateleht, T.P. OÜ, 17.07.2013 – 1 lehel (Pakend 6); 4) notariaalne ostumüügileping W.C. OÜ ja M.K. vahel 4 lehel (Pakend 23); 5) B. OÜ 18.12.
7. a orderi kviitung nr 3 ühel lehel; notariaalne (notar E.G.) 27.09.
8. a osaühingu osa müügilepingu ärakiri; rebitud dokumentide tükid kleebituna kolmele lehele; Tartu Mill AS 18.09.
9. a saateleht nr 63 2-l lehel; Tartu Mill AS 13.09.
10. a saateleht nr 73 2-l lehel; Tartu Mill AS 14.09.
11. a saateleht nr 74 2-l lehel; Tartu Mill AS 25.09.
12. a saateleht nr 88 2-l lehel; Tartu Mill AS 24.09.
13. a saateleht 5 nr 101 2-l lehel; kortsutatud Tartu Mill AS 24.08.
14. a saateleht 2-l lehel; A.N.G. OÜ 24.09.
15. a saateleht nr 134615 2-l lehel; A.N.G. OÜ 27.09.
16. a saateleht nr 134620 2-l lehel; A.N.G. OÜ 18.09.
17. a saateleht nr 134595 2-l lehel; arve T. AS 07.08.2013 ühel lehel (Pakend 14).
18. Salvestised jätta kriminaalasja juurde.
19. Välja mõista Leonid Dulubilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot.
20. Mõista Eesti Vabariigilt Leonid Dulubi kasuks välja 3639 (kolm tuhat kuussada kolmkümmend üheksa) eurot 50 senti valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
21. Välja mõista Priit Saarelt riigituludesse menetluskuludena sundraha 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot.
22. Mõista Eesti Vabariigilt Priit Saare kasuks välja 588 (viissada kaheksakümmend kaheksa) eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
23. Mõista Eesti Vabariigilt Tartu Mill AS kasuks välja 39 774 (kolmkümmend üheksa tuhat seitsesada seitsekümmend neli) eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Menetluskulude ja konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa tasumisel tuleb märkida viitenumber. Leonid Dulubi viitenumber sundraha tasumisel on 99918700014059; Priit Saare viitenumber sundraha tasumisel on 99918700014062; konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa tasumisel on Leonid Dulubi viitenumber
24. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud 6 kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
25. aprillil
26. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Süüdistuste sisu Leonid Dulubi süüdistatakse

§ 3891

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises mis seisnes selles, et tema, U.R, M.J, R.L, Priit Saare, M.K, H.E, M.M. ja M.J. kaasabil esitas AS Tartu Mill raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile AS Tartu Mill käibedeklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksustamisperioodi jaanuar 2012 kuni september 2013 kohta, millega varjas maksukohustust enam kui suurele kahjule vastavas summas, so 1 233 760,60 eurot. Raamatupidajate K.M. ja K.S. tegevust kontrollis Leonid Dulub, hoides raamatupidajat teadmatuses tegelikest asjaoludest ja kasutas tema eksitust ära nii, et raamatupidajad K.M. ja K.S. teostasid oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija ehk Leonid Dulubi teoplaani. Selliselt valitses Leonid Dulub tegu ülekaaluka teadmisega. Maksuhaldurile käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine seisnes selles, et Leonid Dulub varjas kuritegeliku ühenduse kaasabil tegelikke tehinguid AS Tartu Mill ja teravilja tegelike müüjate vahel, kasutades võltsarveid vilja müügi kohta. Võltsarvete väljastamiseks lõi kuritegelik ühendus variäriühingutest koosneva näilike tehingute ahela. Nendel arvetel näidatud tehinguid tegelikult arvetel näidatud osapoolte vahel ei toimunud ning tegemist oli näilike tehingutega maksukorralduse § 83 lg 4 mõttes. Leonid Dulub Tartu Mill AS XXX ja kuritegeliku ühenduse liikmena andis korraldusi ja jagas infot U.R. teravilja ja rapsi hindade ning vajalike kauba koguste tarnimise osas Tartu Mill ASi; saabunud kaubale korraldas Leonid Dulub nõuetekohase vastuvõtmise ning Tartu Mill AS-le esitatud võltsarvete eest kiire tasumise. Samuti korraldas Leonid Dulub Tartu Mill AS-ile saabunud teraviljale/rapsile võltsarvete vormistamist, juhendades selleks U.R. Leonid Dulubil on välja kujunenud ka oma kindel ringkond vilja müüjaid, kellelt soetatavale kaubale vormistati Leonid Dulubi korraldusel võltsarved U.R. poolt. Leonid Dulub sai sellisel moel AS-i Tartu Mill jõudnud kaubalt vähemalt

1. aasta suvest kokkulepitud tasu vähemalt 2 eurot tonnilt. 7 Tartu Mill AS on kajastanud raamatupidamise arvestuses sisendkäibemaksu deklareerimisel kuritegeliku ühenduse liikmete kontrolli all olevate äriühingute B. OÜ, OÜ M. ja OÜ T.P. nimel koostatud võltsarveid. Äriühingud, mille tegevust kuritegeliku ühenduse liikmed ajavahemikul jaanuar 2012 kuni september 2013 korraldasid ja kontrollisid ning millest moodustati näilike tehingute ahel, olid B. OÜ, T.P. OÜ, OÜ M, OÜ R.C, OÜ W, OÜ A.F. (varasema ärinimega OÜ E. ), OÜ M. (varasema ärinimega OÜ G.F. ), OÜ E.C.I. (varasemate ärinimedega OÜ C.T.G. ja OÜ K. ), OÜ M
2. (varasema ärinimega OÜ B
3. ), OÜ A, OÜ GR.T, B.C. OÜ, GR.T
4. OÜ (varasema ärinimega N. OÜ ), LMS K. OÜ (varasema ärinimega Osaühing "L. LMS "), OÜ C.T. G, OÜ E.I, OÜ O.S, A.S, E.G. OÜ, OÜ B2, UÜ V.R, C.S, OÜ T1, OÜ B3, OÜ G, OÜ R, OÜ T2, OÜ.C, BL. OÜ, R. OÜ, L.V. OÜ (praeguse ärinimega OÜ R
5. ), M.I. OÜ, V. OÜ ja BT. OÜ. Nimetatud äriühingute arvelduskontodele laekunud summad võeti välja kas sularahas, kanti üle AS-i T. AS või teostati ülekanded Lätis ja Leedus registreeritud erinevate äriühingute arvelduskontodele; samuti kanti variäriühingutele laekunud summasid M.J, R.L. ning M.M. eraisiku arvelduskontodele. Leonid Dulub esitas maksuhaldurile valeandmeid AS-i Tartu Mill maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Hiljemalt
6. aasta alguseks oli U.R. juhitud kuritegelik ühendus ühenduslüliks AS-i Tartu Mill ja tegelike müüjate – tervaviljakaubitsejate vahel. Eesti teraviljakaubitsejatel oli võimalus müüa AS-ile Tartu Mill kuritegeliku ühenduse kaudu vilja ilma arveta või ilma käibemaksuta. Välisriikidest tarnides oli AS-il Tartu Mill ühenduse kaasabil võimalik osta vilja käibemaksumääraga 20% ühendusesisese 0%-lise käibemaksumäära asemel. Ostes teraviljakaubitsejalt kaupa ilma arve, 0%-lise käibemaksu või käibemaksuta, tähendanuks see AS-ile Tartu Mill suuremat maksukohustust, kuna sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalust sel puhul ei tekiks ning riigile tuleks tasuda käibemaks. Maksukohustuse vähendamiseks kasutas AS Tartu Mill U.R. juhitavat kuritegelikku ühendust, mis võimaldas AS-il Tartu Mill varuda teravilja seega konkurentsieelises – ühenduse kaasabil oli AS-il Tartu Mill võimalik soetada teravilja ka kaubitsejatelt, kes soovisid müüa seda arveta või käibemaksuta ja AS Tartu Mill sai ühenduse kaasabil ebaseaduslikult vähendatud maksukohustuse tõttu pakkuda teraviljakaubitsejatele kõrgemat hinda. Leonid Dulub teadis, et U.R. juhitud kuritegeliku ühenduse poolt erinevate äriühingute nimel AS-ile Tartu Mill väljastatud arvetel kajastatu ei vasta tegelikkusele, seega teadis ta, et edastab raamatupidajale valeandmeid, mis jõuavad käibedeklaratsioonile, mille alusel kujuneb ettevõtte maksukohustus. Edastades valeandmeid sisaldavad arved käibedeklaratsioonis kajastamiseks raamatupidajale, tegutses Leonid Dulub AS-i Tartu Mill maksukohustuse vähendamise eesmärgil ja AS Tartu Mill juhtkonna vaikival heakskiidul. Seejuures survestatult teenida ASile Tartu Mill ja selle omanikele maksimaalset kasu M. vahendeid valimata. Vaid ebaseaduslikult vähendatud maksukohustus tagas AS-ile Tartu Mill konkurentsieelise, suurema käibe ja kasumi. Kasumlikkuse tõstmiseks edastaski Leonid Dulub raamatupidajale võltsarved, mille läbi vähenes AS-i Tartu Mill maksukohustus. 8 Maksuhaldurile valeandmete esitamine oli toime pandud AS-i Tartu Mill maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kuna võltsarvete kajastamisega käibedeklaratsioonidel sai sisendkäibemaksu alusetult maksukohustusest maha arvata. Leonid Dulubi tegutsemine valeandmete esitamisel maksuhaldurile eesmärgiga vähendada ASi Tartu Mill maksukohustust oli kantud AS-i Tartu Mill huvidest. Leonid Dulubi tegevuse tulemusena vähenes AS Tartu Mill maksukohustus. Leonid Dulub edastas AS-i Tartu Mill raamatupidajale võltsarveid nende kajastamiseks käibedeklaratsioonides. Seejuures oli Leonid Dulub teadlik, et tegemist on võltsarvetega ning arvetel kajastatud tehinguid neil toodud viisil tegelikult ei toimunud, mistõttu ei võeta neid ka maksukohustuse kujunemisel arvesse. Käibedeklaratsioonides kajastatud võltsarvete alusel vähenes AS-i Tartu Mill maksukohustus. Nimelt kajastasid võltsarved teravilja ostu kuritegeliku ühenduse liikmete kontrolli all olevatelt variäriühingutelt. Tegelikkuses oli teravili soetatud ilma arveta või ilma käibemaksuta teraviljakaubitsejatelt. Selliselt vilja ostmine aga ei oleks andnud AS-ile Tartu Mill võimalust sisendkäibemaksu maha arvata. Maksukohustuse vähendamiseks oli vaja kuritegeliku ühenduse kaasabil koostada võltsarveid, misjärel Leonid Dulub edastas need raamatupidajale, olles samas teadlik, et tegemist on võltsarvetega. Raamatupidaja kajastas võltsarveid käibedeklaratsioonides, mille alusel AS-i Tartu Mill maksukohustust vähendati. Maksukohustuse vähendamine tõi AS-i Tartu Mill jaoks kaasa olukorra, kus riigile tuli maksta makse väiksemas määras, kui tulnuks seda teha seadusliku tegutsemise korral. Leonid Dulubi tegevuse tulemusel sai AS Tartu Mill turul konkurentsieelise ja suurenes äriühingu käive. Maksukohustuse vähendamiseks kasutas AS Tartu Mill U.R. juhitavat kuritegelikku ühendust, mis võimaldas AS-il Tartu Mill varuda teravilja konkurentsieelises. Võltsarved ja ebaseaduslikult vähendatud maksukohustus tagas AS-ile Tartu Mill konkurentsieelise järgmiselt – ühenduse kaasabil oli AS-il Tartu Mill võimalik soetada teravilja ka kaubitsejatelt, kes soovisid müüa seda arveta või käibemaksuta ja AS Tartu Mill sai ühenduse kaasabil ebaseaduslikult vähendatud maksukohustuse tõttu pakkuda teraviljakaubitsejatele kõrgemat hinda. Leonid Dulub tagas maksete võimalikult kiire laekumise kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevatele variäriühingutele, mis võimaldas hoida AS-i Tartu Mill pidevalt konkurentsieelises ja likviidsena – võltsarvete alusel variäriühingutele makstud summad võeti sularahas välja, tasuti teraviljakaubitsejatele, mis omakorda tagas kiire vilja pealevoolu AS-ile Tartu Mill. Selliselt hoidis Leonid Dulub kiireid maksetähtaegu ja pidevat kauba vastuvõttu. Variüriühingutel endal puudus võimalus tasuda teraviljakaubitsejatele oma vahenditest, kuivõrd tegemist oli kuritegeliku ühenduse liikmete kontrolli all olevate ilma reaalse majandustegevuseta ettevõtetega. Seega variäriühingute poolt esitatud võltsarvete alusel tasus AS Tartu Mill neile raha, mis liikus edasi teraviljakaubitsejatele. Selline kiire vilja eest tasumine ja pidev kauba liikumine suurendas AS-i Tartu Mill konkurentsieelist turul ning seega suurenes ka äriühingu käive. Leonid Dulub tegutses konkurentsieelise saamisel ja käibe suurendamisel AS-i Tartu Mill XXX AS-i Tartu Mill huvides ning tuginedes juhtkonna survele ja juhistele. Nimelt oli vilja ostule vahendajate kaudu AS-i Tartu Mill juhtkonna vaikiv heakskiit ning Leonid Dulubile oli 9 juhtkond andnud korralduse teenida AS-ile Tartu Mill ja selle omanikele maksimaalset kasu M. vahendeid valimata. Leonid Dulubi tegevuse tulemusel esitati Tartu Mill AS jaanuarikuu 2012 kuni septembrikuu 2013 käibedeklaratsioonides raamatupidaja vahendusel valeandmeid, kus kajastati alusetult soetamisel tasutud käibemaksu summasid, rikkudes sellega alates 01.05.
7. a kehtiva käibemaksuseaduse § 24, § 27 lg 1, § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 nõudeid. AS-le Tartu Mill on esitatud

§ 3891

lg 3 järgi Leonid Dulubiga samasisuline süüdistus selles, et tema oma XXX Leonid Dulubi tegevuse läbi ning kuritegeliku ühenduse kaasabil, kuhu kuulusid U.R, M.J, R.L, Priit Saar, M.K, H.E, M.M. ja M.J, esitas raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile käibedeklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksustamisperioodi jaanuar 2012 kuni september 2013 kohta, millega varjas maksukohustust enam kui suurele kahjule vastavas summas, so 1 233 760,60 eurot. Ta rikkus KMS § 24, § 27 lg 1, § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 nõudeid. Leonid Dulub oli AS Tartu Mill XXX ajavahemikul 2017. aasta veebruarist kuni tema kahtlustatavana kinnipidamiseni 15.10.2013. Seejuures oli ta AS-i Tartu Mill XXX

§ 14lg 1 mõttes.

Tartu Mill AS juhatus oli andnud Leonid Dulubile õiguspädevuse teha vilja varumisel AS-i Tartu Mill nimel erinevaid juhtimisotsuseid, suunata Tartu Mill AS tahet ja võtta Tartu Mill AS nimel äriühingule kohustusi. Lisaks oli Leonid Dulubile antud otsustusvabadus talle pandud ülesannete täitmisel, samas allus ta rangelt Tartu Mill AS juhtkonna korraldustele. Leonid Dulub oli pädev esindama Tartu Mill AS-i lepingulistes suhetes teraviljakaubitsejatega, otsustama ja pakkuma Tartu Mill AS juhatuse poolt ette määratud raamides teraviljakaubitsejatele teravilja eest tasutavat hinda, otsustama koguste üle ning määrama teravilja edasimüümisel hinna, lähtudes otsuseid vastu võttes Tartu Mill AS ja selle omanike kasumi maksimeerimise huvidest. Leonid Dulubil oli õigus teada Tartu Mill AS rahalist seisu puudutavat teavet ning samuti oli tal õigus jagada vastavalt vajadusele korraldusi Tartu Mill AS raamatupidajale viimase tööülesandeid puudutavas osas. Sedasi jagas ta korraldusi maksete tegemise järjekorra, kiiruse, väljastatavatele arvetele kantava maksetähtpäeva, edasimüügi hinna ja ostja kohta, mis kõik olid kantud soovist teenida Tartu Mill AS-ile ja selle omanikele maksimaalset kasu M. Leonid Dulubi ja Priit Saart süüdistatakse veel

§ 255

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kuritegelikku ühendusse kuulumises, mis seisnes selles, et nemad koos U.R, M.J, R.L, M.K, H.E, M.M. ja M.J. moodustasid hiljemalt

1. aasta algusest kuni nende kahtlustatavatena kinnipidamiseni 15.10.2013 püsiva isikutevaheliste ülesannete jaotusega ühenduse, mille eesmärgiks oli maksupettuse toimepanemine ning varalise kasu saamine. Kuritegelik ühendus tegutses peamiselt Lõuna-Eestis. Hiljemalt
2. aasta alguseks oli U.R. juhitud kuritegelik ühendus ühenduslüliks Tartu Mill AS ja tegelike müüjate – teraviljakaubitsejate vahel. Eesti teraviljakaubitsejatel oli võimalus müüa Tartu Mill AS-ile kuritegeliku ühenduse kaudu vilja ilma arveta või ilma käibemaksuta. Välisriikidest tarnides oli Tartu Mill AS-il ühenduse kaasabil võimalik osta vilja käibemaksumääraga 20% ühendusesisese 0%-lise käibemaksumäära asemel. 10 Leonid Dulub varjas kuritegeliku ühenduse kaasabil tegelikke tehinguid Tartu Mill AS ja teravilja tegelike müüjate vahel, kasutades võltsarveid. Võltsarvete väljastamiseks lõi kuritegelik ühendus variäriühingutest koosneva näilike tehingute ahela ning väljastas nende variäriühingute nimel võltsarveid vilja müügi kohta. Nendel arvetel näidatud tehinguid tegelikult arvetel näidatud osapoolte vahel ei toimunud ning tegemist oli näilike tehingutega MKS § 83 lg 4 mõttes. Kuritegeliku ühenduse poolt esitatud võltsarvete alusel on Tartu Mill AS alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu ning seeläbi vähendanud oma maksukohustust. Kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate äriühingute B. OÜ, OÜ T.P. ja OÜ M. nimel koostatud võltsarvete alusel kandis Tartu Mill AS ettevõttest välja rahalisi vahendeid, mis läbi erinevate ühenduse kontrolli all olevate variäriühingute jõudsid sularahana tagasi ühenduse liikmeteni, millest enamusosaga tasuti teraviljakaubitsejatele kauba eest ning ülejäänud osa jäi kuritegeliku ühenduse käsutusse. Leonid Dulub Tartu Mill AS XXX ja kuritegeliku ühenduse liikmena andis korraldusi ja jagas infot U.R. teravilja ja rapsi hindade ning vajalike kauba koguste tarnimise osas Tartu Mill ASi; saabunud kaubale korraldas Leonid Dulub nõuetekohase vastuvõtmise ning Tartu Mill AS-le esitatud võltsarvete eest kiire tasumise. Samuti korraldas Leonid Dulub Tartu Mill AS-ile saabunud kaubale (teravili, raps) võltsarvete vormistamist, juhendades selleks U.R. Leonid Dulubil on välja kujunenud ka oma kindel ringkond vilja müüjaid, kellelt soetatavale kaubale vormistati Leonid Dulubi korraldusel võltsarved U.R. poolt. Leonid Dulub sai sellisel moel Tartu Mill AS jõudnud kaubalt vähemalt
3. aasta suvest kokkulepitud tasu vähemalt 2 eurot tonnilt. U.R, B. OÜ juhatuse liikme ning T.P. OÜ faktilise juhi ja kuritegeliku ühenduse juhtfiguurina, väljastas Tartu Mill AS-le võltsarveid, saades info arvetel kajastatavate koguste ja hinna kohta Tartu Mill AS töötajalt L. Dulubilt. U.R. jagas korraldusi M.J. arvete ja raha liikumiste osas ning teostas ülekandeid OÜ. B. ja OÜ T.P. arveldusarvetelt variäriühingutele. U.R. otsis ise aktiivselt teravilja- ja rapsimüüjaid ning tehingu toimumisel jagas korraldusi M.J. (kuhu sõita, kust kaup peale võtta, kelle nimele kaup Tartu Mill AS-i kohale toimetada). Raha laekumisel Tartu Mill AS-st B. OÜ-le teostas U.R. ülekandeid variettevõtete arvelduskontodele ning pidas arvestust kuritegelikul teel teenitud rahaliste vahendite üle. M.J, variäriühingute (sh M. OÜ) faktilise juhi, juhatuse liikme ja kuritegeliku ühenduse liikmena, korraldas variäriühingute asutamist, variisikute värbamist ning nimetatud tehingutega seotud dokumentide vormistamist ja liikumist, käibedeklaratsioonide esitamist variäriühingute nimel, pangaülekannete tegemist variäriühingute vahel, samuti sularaha väljavõtmist ning tagastamist kuritegeliku ühenduse liikmetele. M.J. kontrolli all oli samuti kauba liikumine ning autojuhtide töö korraldamine. Samuti korraldas M.J. kuritegeliku ühenduse grupiliikmete kasutuses olevate telefonide ja SIM-kaartide vahetamist ning variäriühingute nimele meiliaadresside loomist. R.L. variäriühingute juhatuse liikme ja kuritegeliku ühenduse liikmena korraldas koos M.J. kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate varifirmade arvelduskontodelt maksete tegemist teistele variäriühingutele. Samuti korraldas ja organiseeris R.L. kauba liikumist, teostas ülekandeid variäriühingute kontodele, luues sellega näiliku mulje tehingute toimumisest ja nende eest tasumisest ning võttis variäriühingute arvelt välja sularaha. Samuti korraldas R.L. 11 koos M.J. kuritegeliku ühenduse grupiliikmete kasutuses olevate telefonide ja SIM-kaartide vahetamist ning variäriühingute nimele meiliaadresside loomist. Kuritegeliku ühenduse liige M.K. oli autojuht aga ka variäriühingute juhatuse liige, kelle tööd korraldasid peamiselt M.J. ja R.L; samuti võttis M.K. variäriühingu nimel välja sularaha; H.E. oli samuti nii variäriühingute juhatuse liige kui ka autojuht, kelle tööd korraldasid peamiselt M.J. ja R.L; M.M. oli variäriühingute juhatuse liige, kes allus M.J, R.L. ja U.R. korraldustele, värbas juhatusse variisikuid, koostas võltsarveid variäriühingute nimel, teostas pangaülekandeid variäriühingute pangakontodele, võttis välja sularaha M.J, R.L. ja U.R. korraldusel ning otsis vilja müüjaid. Priit Saar kuritegeliku ühenduse liikmena aitas kaasa tegelike tehingute varjamisele Tartu Mill AS ja teravilja müüjate vahel. Priit Saar oli variäriühingute asutaja, juhatuse liige ja nende üle kontrolli pidaja; Priit Saar otsis sobiva hinnaga viljamüüjate kontakte nii Eestist kui ka Lätist, Leedust ja Venemaalt, saades korraldusi peamiselt M.J. M.J. kontrollis variäriühingute tegevust, vormistades nende nimel Äriregistri dokumente äriühingute asutamise, juhatuse liikmete ja osanike vahetamise jm toimingute kohta, kasutades selleks tema käsutuses olevaid erinevate isikute digitaalseid isikutunnistusi koos paroolidega. Priit Saar vahendas viljamüüjatele M.J. saadud infot selle kohta, kelle nimele tuleb koostada viljamüügiarved, edastas kuritegelikule ühendusele viljamüüjate poolt esitatud arveid ning muud vajalikku informatsiooni. Priit Saar sai kuritegelikku ühendusse kuulumise ajal oma ülesannete täitmise eest kokkulepitud tasu kuritegeliku ühenduse teenitud kuritegeliku tulust. Kuritegeliku ühenduse liikmed suhtlesid omavahel nii riigisiseste kui ka Läti sideoperaatoritele kuuluvatelt abonentnumbritelt, kusjuures telefoninumbreid vahetati teatud aja jooksul; varifirmade nimele olid tehtud meiliaadressid, kust saadeti ettevõtete vahelisi fiktiivseid lepinguid jm dokumente. Äriühingud, mille tegevust kuritegeliku ühenduse liikmed ajavahemikul jaanuar 2012 kuni september 2013 korraldasid ja kontrollisid, oli süüdistuse kohaselt kokku 34 (nimetatud eespool Tartu Mill AS süüdistuse

§ 3891lg 3 järgi).

Nende äriühingute arvelduskontodele laekunud summad võeti välja kas sularahas, kanti üle AS-i T. AS või teostati ülekanded Lätis ja Leedus registreeritud erinevate äriühingute arvelduskontodele; samuti kanti variäriühingutele laekunud summasid M.J, R.L. ning M.M. eraisiku arvelduskontodele. I. Kohtu seisukoht süüdistuse osas Esmalt käsitleb kohus kaitsjate etteheiteid süüdistusele (I), seejärel hindab, kas süüdistatavad on toime pannud maksukuriteo (II) ja viimasena käsitleb süüdistust kuritegelikku ühendusse kuulumises (III). I 12 Tartu Mill AS kaitsja heidab prokuratuurile ette süüdistuse täiendamist kohtuliku uurimise lõppfaasis, millega pandi süüdistatavad teadvalt olukorda, kus valdav osa kohtulikust uurimisest on viidud läbi süüdistuse alusel, mida prokurör ei pea kohaseks. See on vastuolus ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttega. Kohus on seisukohal, et prokuratuurile ei saa ette heita, et varasemat süüdistust muudeti alles kohtuliku uurimise lõppfaasis, kuna KrMS § 268 lg 2 alusel on prokuröril õigus seda teha kuni kohtuliku uurimise lõpuni. Selline võimalus teenib kohtumenetluse paindlikkuse eesmärki, andes prokurörile võimaluse arvesse võtta kohtuliku uurimise käigus ilmnenud uusi asjaolusid. Süüdistuse muutmine või täiendamine ei riku iseenesest kaitseõigust, kuna süüdistatavatel ja kaitsjatel on õigus KrMS § 268 lg 4 alusel taotleda piisava pikkusega vaheaega muudetud süüdistusega tutvumiseks. See tagab süüdistatavatele ja kaitsjatele oleks võimaluse muudetud/täpsustatud süüdistusega tutvumiseks ja kaitsepositsiooni ettevalmistamiseks. Tartu Mill AS kaitsja leiab veel, et muudetud süüdistus ei täida seaduse nõudeid.

§ 3891

koosseisuline tunnus „valeandmed“ on blanketne ja tuleb sisustada viidetega maksuseaduse asjakohastele sätetele. Süüdistuses on nimetatud M. meid käibemaksuseaduse sätteid, kuid ei ole välja toodud konkreetseid etteheiteid, mida esile toodud normidest on rikutud. Kohus selle etteheitega ei nõustu.

§ 3891

koosseisuline tunnus „valeandmed“ on blanketne ning prokuratuur on süüdistuses ära näidanud, et Tartu Mill AS kui deklaratsiooni esitaja omistas tehingutele vale maksuõigusliku tähenduse KMS § 83 lg 4 mõttes. See ongi prokuratuuri seisukoha materiaalõiguslik alus. Arvetel näidatud tehinguid prokuratuuri hinnangul tegelikult nende osapoolte vahel ei toimunud, mistõttu oli tegemist näilike tehingutega, mida maksukohustuse kujunemisel arvesse ei võeta. Nõustuda tuleb Tartu Mill AS-i kaitsja seisukohaga selles, et süüdistuse tekstis on vigu. Nii on selles märgitud, et Leonid Dulub oli Tartu Mill AS XXX alates

1. aasta veebruarist. Prokurör palus oma suulises taotluses selle vea parandada, kuna Leonid Dulub oli Tartu Mill AS XXX tegelikult alates
2. a veebruarist. Kohtu hinnangul on tegemist ilmse kirjaveaga. Selline viga ei takista kaitseõiguse teostamist. Ilmselgelt ei saa olla XXX „ajavahemikul
3. aasta veebruarist kuni tema kahtlustatavana kinnipidamiseni 15.10.2013”, nagu on kirjas süüdistuses. Süüdistuse tekstist on üheselt arusaadav prokuratuuri seisukoht, et süüdistuses toodud perioodil tegutses Tartu Mill AS läbi oma XXX ostujuhi Leonid Dulubi. Teine väidetav viga Tartu Mill AS-le esitatud süüdistuses on summas, mis jäi maksudena laekumata. Nimelt kajastas Tartu Mill AS süüdistuse kohaselt maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonides liigselt soetamisel tasutud käibemaksu kokku 1 233 760,60 eurot, süüdistuse resolutsioonis on see summa 5 euro võrra väiksem. Teiste süüdistatavate süüdistustes on see summa 1 233 760,60 eurot. Tegemist on aritmeetilise veaga, mille on teinud Maksu- ja Tolliamet 16.04.
4. a maksuarvestuses (kd 54, tl 193-206). Selle lisas 1 on ära toodud jaanuar 2012 - september 2013 B. OÜ, M. OÜ ja T.P. OÜ poolt Tartu Mill AS-le koostatud arved, näidatud ära käibemaksusummad ja sisendkäibemaksu kajastamine. Summasid kokku liites saab tulemuseks 1 233 755,60 eurot M. 1 233 760,60 eurot. Nimetatud aritmeetiline viga on kandunud edasi süüdistustesse. Kuna esitatud süüdistus kajastab kõigi esitatud käibemaksudeklaratsioonide summasid, mida kokku liites saab tulemuse (1 233 755,60 13 eurot) välja arvutada, ei mõjuta selline viga kuidagi süüdistuse sisu ega takista kaitseõiguse teostamist. II Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et läbi B. OÜ, T.P. OÜ ja OÜ M. müüdi Tartu Mill ASle süüdistuses toodud ajavahemikul teravilja ja rapsi. B. OÜ (registrikood XXX ) äriregistri väljatrüki (kd 19, tl 162-164) kohaselt tehti ettevõtte esmakanne 26.01.2011 ning süüdistuse perioodil oli selle juhatuse liikmeks U.R. (alates 10.02.2011), ettevõtte aadressiks oli 23.03.2011 kuni 11.03.2013 XXX , alates 11.02.2013 XXX . Süüdistuse perioodil (alates 05.04.2012) oli ettevõtte põhitegevusalaks teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük. Perioodil 26.01.2011 kuni 31.12.2011 oli ettevõtte käive teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüügist 582 921 eurot, kasum 12 804 eurot ning perioodil 01.01.2012 kuni 31.12.2012 oli ettevõtte käive samal tegevusalal 3 951 582 eurot ja kasum 66 409 eurot. 24.10.
5. a vaatlusprotokoll (kd 19, tl 165-166) tõendab, et äriregistrisse kantud aadressil XXX B. OÜ ei asu. Käibemaksukohustuslaste registri numbri otsingu andmetel (kd 19, tl 167) oli B. OÜ käibemaksukohustuslane alates 01.02.2011 kuni 04.01.2014, registreerimisnumber oli XXX . B. OÜ SEB Pank AS pangakonto väljatrükkidest perioodist 01.01.2012 – 31.10.2013 nähtub, et valdavalt laekub arvele raha Tartu Mill AS-lt, alates augustist 2012 teevad kandeid veel OÜ A.N.G. ja mõned korrad B.A. AS ning F.P.E. AS, arvele pannakse raha pangaautomaadis. Ülekannetest nähtub, et toimib süsteem, kus laekunud summadest tehakse ülekandeid erinevate selgitustega erinevatele ettevõtetele, teiste hulgas G.F. OÜ-le, C.T.G. OÜ-le, B
6. OÜ-le, E.C.I. OÜ, A. OÜ-le, GR.T. OÜ-le, E. OÜ-le, T
7. OÜ-le, W. OÜ-le, R.C. OÜ-le, B.C. OÜ-le ja LMS.K. OÜ-le, samuti võetakse välja sularaha (kd 19, tl 176-192, kd 20, tl 1-6, 14-16). Tunnistaja U.R. ütlused (kd 64, tl 1-18) tõendavad, et ta tegeles aastatel 2011-2013 koos M.J. ja R.L. teravilja ja rapsi äriga. Nad ostsid ja müüsid vilja tema ettevõtte B. OÜ nimel. Vilja ostsid nad erinevatelt talunikelt, ka Lätist. Eestis panid nad algul viljamüüjate leidmiseks kuulutuse lehte, Lätis käis kontakte otsimas Priit Saar ja paar korda ka M.J. Läti firmadele tasuti ülekandega, talumeestele maksti sularahas. B. OÜ ei tasunud ülekandega otse sellele, kellelt vilja ostis, vahepeal olid varifirmad, kes vilja ostsid ja müüsid B. OÜ-le edasi, et optimeerida makse, st käibemaksu M. maksta. Vahefirmad jätsid käibemaksu maksmata. Lätist sai vilja kätte null protsendiga, st et ei pidanud käibemaksu maksma. Selliselt soetatud vilja müüsid nad Tartu Mill AS-le, A. (A.N.G. OÜ-le), B.A. AS-le, S. (S.E. AS-le). Ostjatega pidas läbirääkimisi tema. Tartu Mill AS-is suhtles ta ainult Leonid Dulubiga. A.N.G. OÜ ja Tartu Mill AS-ga olid B. OÜ -l sõl M. vilja ostu-müügi lepingud. Tartu Mill AS nimel sõlmis selle lepingu XXX Leonid Dulub. Vili toodi Tartu Mill AS vastuvõtupunkti B. OÜ nimel, kasvataja andmeid ei olnud vaja esitada. M.J. suhtles autojuhtidega ja korraldas transpordi. Veokid olid neil endal olemas, need olid erinevate firmade nimel, B. OÜ -l endal veokeid ei olnud. 14 U.R. sõnul edastas tema Leonid Dulubile andmed, et tuleb B. OÜ vili, M.J. omakorda teavitas autojuhte. Leonid Dulub saatis vastuvõetud vilja kohta andmed tema meilile, selle alusel koostas ta arve, mille saatis Leonid Dulubile, kes omakorda edastas selle raamatupidajale. Tartu Mill AS tasus arve isegi päevaga, teised kokkuostjad paari päevaga. Kui Tartu Mill AS-lt laekus raha B. OÜ-le, kandsid nad selle edasi järgmisele firmale. Neid firmasid tegi M.J. ja neid oli palju, olid mõeldud lühikeseks ajaks, et raha välja võtta. Need firmad deklaratsioone ei esitanud. Varifirmade juhatuse liikmed leidsid M.J. ja R.L. Need firmad esitasid B. OÜ-le arve, sellega tegeles põhiliselt M.J. Sularaha väljavõtmisega tegeles rohkem R.L. Sellest rahast maksti talunikele, autojuhtidele, kanti kütusekulud. Kasumi jagasid nad omavahel – M.J, R.L. ja tema. Arvestust pidas tema. Priit Saarele maksti vilja tonni pealt. Lätist võisid nad osta vilja 2000 tonni. Leonid Dulubile maksti raha kiirendamise, s.o kiire maksmise ja parema hinna eest paar eurot tonni pealt. Nad said tonni pealt euro või kaks rohkem kui tavamüüjad. Raha oli vaja võimalikult kiirelt kätte saada, et käivet teha. U.R. ütlused tõendavad, et T.P. OÜ-d hakkasid nad kasutama seetõttu, et B. OÜ käive läks suureks ja maksuamet tundis kogu aeg huvi. Kui vilja müüdi läbi T.P. OÜ, siis vormistasid Tartu Mill AS-le arveid tema, M.J. ja T.P. OÜ juhatuse liige. Arveid koostati B. OÜ Tartus Tehase tänaval asuvas kontoris. T.P. OÜ nimel suhtles Leonid Dulubiga tema ja ka M.T. Suhtlus toimus meili teel ja Leonid Dulub võis arvata, et suhtleb T.P. juhatuse liikme, M. te temaga. Seda, et vili läheb ostjale T.P. OÜ nimelt, andis autojuhtidele teada M.J. Ka T.P. OÜ kontolt kanti raha edasi järgmisele firmale ja seda tegi see, kellel aega oli. Nende käes oli T.P. OÜ juhatuse liikme ID kaart, mis asus A. OÜ kontoris XXX tänaval, kus oli R.L. M.T. ise tõi ID-kaardi, et raha üle kanda. OÜ M. nimi U.R. ei meenu. U.R. ütluste kohaselt kontrollis Maksu- ja Tolliamet kõiki B. OÜ käibedeklaratsioone, iga kolme kuu tagant oli täiskontroll, midagi valesti ei olnud. Asjaolu, et B. OÜ esitas perioodil jaanuar 2012 - september 2013 käibedeklaratsioone, tõendavad Maksu- ja Tolliameti väljatrükk (kd 19, tl 168-170) ning tunnistaja A.A. ütlused (kd 63, tl 153—154, kelle firma A.A. OÜ osutas OÜ-le B. raamatupidamisteenust ühe aasta jooksul. A.A. ütluste kohaselt suhtles ta ainult U.R, kes tõi talle igakuiselt käibedeklaratsioonide esitamiseks vajalikud dokumendid. Ta kandis andmed raamatupidamisprogrammi, koostas ja esitas käibedeklaratsioonid. Pangaülekandeid ta B. OÜ nimel ei teinud. B. OÜ tegeles teravilja ostu-müügiga, tehingupartnerite andmeid nägi ta arvetelt, kuid ei mäleta neid enam. Maksu- ja Tolliamet kontrollis B. OÜ käibemaksu tasumist periooditi, peaaegu igakuiselt ja selleks kõiki tehingute algdokumente. Etteheiteid ei olnud, maksuotsus oli, et kontroll on positiivselt läbitud. Tunnistaja M.J. (kd 63, tl 185-200; kd 64, tl 1) ütluste kohaselt tekkis temal, U.R. ja R.L. mõte hakata tegelema viljaäriga. Nad ostsid talunikelt vilja ja müüsid erinevatele kokkuostjatele maha. Ostu ei vormistatud, müügi vormistamiseks oli vahele tehtud varifirmad, mida kasutati dokumentide tootmiseks ja oli üks firma, mis müüs selle vilja erinevatele kokkuostjatele. U.R. tegeles kokkuostjatega läbirääkimistega. Talumeeste, vilja esmaste müüjatega tegeles tema. Vili pärines Eestist ja Lätist. Kliendid Lätis otsis Priit Saar. Kelle nimel Priit Saar Lätist vilja ostis, ta ei mäleta, oli paar-kolm firmat. See vili müüdi teisele äriühingule kohe edasi, vahepeal dokumente ei vormistatud. Lätist ostes müüja väljastas arve 0% käibemaksumääraga, ostjale rakendus 20% käibemaks. Kui palju nad vilja Lätist ostsid, ei oska öelda. Ka Läti põllumehi 15 ei huvitanud, kellele nad vilja müüsid, osteti nii sularahas kui arvetega. Eestis käis äri nii, et ta sõitis talunikule hoovi peale, rääkis läbi hinna osas, vili laaditi peale, kaaluti ära ja maksti samas sularahas ning auto sõitis kokkuostu. Talunikud olid väga huvitatud sularahas müümisest. Sularahas maksis nii Eestis kui Lätis tema, mõnikord võis seda teha R.L. M.J. ütlused tõendavad, et viljaveoks oli neil 4 veoautot, mis kuulusid nendega seotud erinevatele äriühingutele. Autojuhid said viljaveoks juhised enamasti tema käest, ka R. käest. Kokkuostupunktis vilja päritolu kohta ei küsitud. Saatelehe vormistas autojuht, kes teadis ainult seda, kelle nimel peab kauba kokkuostu viima. Autojuht märkis auto numbri, firma nime, enamasti B. OÜ. Õhtuks olid andmed teada ja saatelehtede järgi koostati arved. Arved koostas ja esitas B. OÜ nimel U.R. Kes OÜ T.P. nimel arveid koostas ja ülekandeid tegi, ta ei tea. Tartu Mill tasus ülekandega B. OÜ-le, kes kandis raha järgmisele äriühingule. See äriühing esitas B. OÜ-le viljamüügiarve, neid arveid koostas suuremas osas tema saatelehtede järgi, mis korjas õhtul autodest või kontorilaualt ära. Ülekandeid omakorda järgmistele äriühingutele tegi R.L, samuti tema, kasutades PIN-kalkulaatorid või digitaalseid ID-kaarte, mis oli saadud juhatuse liikmeks vormistatud isikute käest. Sularaha võtsid T. AS välja tema ja R.L, see toodi nende kontorisse XXX tänavale tema või R.L. kätte. Sellest maksti talunikele, tasuti autojuhtide palgad, vajalikud kulud. Mis üle jäi, selle jagasid nad nädala lõpus ära. Ta maksis Priit Saarele 2 või 3 eurot iga leitud viljatonni eest. U.R. jutu järgi maksti Leonid Dulubile mõned eurod tonni pealt kiire tasumise korraldamise eest. Leonid Dulub jagas häid soovitusi, kuhu kokkuostu vilja viia, kust Tartu Mill ostab. Milline kokkulepe oli Leonid Dulubi ja U.R. vahel, seda ta ei tea. Tunnistaja R.L. sõnul ta Leonid Dulubi isiklikult ei tunne, Priit Saart teab sõbra kaudu, on teretuttav. R.L. andis U.R. ja M.J. samasuguseid ütlusi (kd 63, tl 170-184), et neil tekkis idee viljaäri teha ja käibemaks endale võtta. U.R. B. OÜ oli plaani kohaselt korralik, toimiv ja kasu M. teeniv firma. Alla tegid nad keti varifirmasid, kuskilt lõikasid selle keti puruks ja võtsid sularaha välja. Algul ostsid nad vilja Eestis, siis Lätis. Viimasel juhul oli lihtne, läksid Eesti käibemakskohustuslasega, said 0% käibemaksuga arve, siin müüsid käibemaksuga. Viljamüüjate otsimisega Lätis tegeles Priit Saar, kes oskas vene keelt. Priit Saar sai raha selle eest, et oli nii-öelda XXX , käis Lätis suurtes firmades. Tasu sai ta tonni pealt. Varifirmasid sai igalt poolt, ka lehekuulutuse peale ostetud, sellega tegeles M.J. Neid sai kogu aeg vahetatud, et käibenumber ei läheks liiga suureks. Seda jälgisid U.R. ja M.J. Vilja vedamiseks ostsid nad endale kolm autot. Üks oli ühe tema Läti firma nimel, üks MTÜ-l kas tema isa või ema nimel ja üks mingi M.J. firma nimel. Autoga sõitsid tema isa U.L, M.K, H.E, R.N, M.M. Logistikaga, kes kuhu vilja järgi sõidab, tegeles M.J, mingil määral ka U.R. Viimane tegeles sellega, kuhu vili müüa. Mingi aeg müüdi vilja läbi T.P. OÜ. Miks T.P. vahele vaja oli, ta ei mäleta, võibolla läks neil käive liiga suureks. T.P. OÜ nimel tegi tehinguid U.R., võib-olla tegi tema ka arveid. Mis tehinguid OÜ-ga M. tehti, ei oska öelda. Tema enda nimel oli nö varifirmasid, OÜ BL, LMS.K, võisid olla veel OÜ G, L.V, L.G. Ta värbas ka inimesi juhatuse liikmeks asuma H.E, J.R, M.K, A.P, oma õe K.S. ja ka isa. Mõnikord käis mõni neist raha välja võtmas T. AS, pigem volitati teda käima. Pangakaardid olid tema ja M.J. käes. Sularaha tuli tema kätte, ta andis selle edasi vastavalt vajadusele kas U.R. või M.J. Osa raha pandi pärast väljavõtmist teisele arvele ja maksti lätlastele. Sellega tegeles M.J, samuti talumeetele tasumisega. Tulude ja kulude kohta pidasid arvestust M.J. ja U.R. Süüdistatava Priit Saare ütluste (kd 64, tl 130-141) kohaselt nägi ta Leonid Dulubi ja U.L
8. esimest korda kohtusaalis. U.R, H.E, M.K, 16 M.M. ega R.L. ta ei tundnud. Ta teab M.J, kes on tema pinginaabri M.J. poeg. Ta vahendas või müüs M.J. vilja, otsis teraviljatarnijaid põhiliselt Lätist. Ettepaneku selleks tegi M.J, kuna ta oskas vene keelt. Nende hulgas oli nii vahendajaid kui kasvatajaid. Kui hind ja kogus sobis, siis andis ta need andmed M.J, kellel olid ostjad või ostis ise. Ostja andmed ütles talle M.J. ja tema edastas need tarnijale. Tarnija esitas arve M. poolt leitud ostja nimel, see tuli tema meilile ja ta saatis selle M.J. edasi, mõnikord ka autojuhiga. Viljamüüjatele maksis M.J. kas ülekandega või sularahas. Süüdistuses toodud perioodil vahendas ta Lätist umbes 200 autokoormat vilja, umbes 5000 tonni, rahaliselt üle miljoni. Ta sai vahendustasu 2 eurot teravilja tonnilt ja 3 eurot rapsi tonnilt. Kellele see vili läks, tema ei tea. T.P. OÜ (registrikood XXX ) äriregistri väljatrükk (kd 30, tl 92-94) tõendab, et ettevõtte esmakanne tehti 28.04.2011, asutajaks oli M.T, kes on sellest ajast ettevõtte juhatuse liikmeks. Ettevõtte aadressiks oli XXX. Perioodil 28.04.2011-31.12.2011 oli ettevõtte majandusaasta aruandes näidatud põhitegevusalaks köögivilja- (sh kõrvitsaliste), juurvilja- ja mugulviljakasvatus, k.a seenekasvatus; 01.01.201231.12.2012 metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad ning 01.01.2013-31.12.2013 teravilja- (v.a riis) ja kaunviljakasvatus; õlitaimeseemnete kasvatus. Antud tegevusaladel oli ettevõtte käive ja kasum vastavalt 2 672 eurot ja 2236 eurot; 59 471 eurot ja 22 586 eurot ning 1 981 245 eurot ja 58 736 eurot. Tunnistaja M.T. ütluste (kd 63, tl 123-137) kohaselt tegeleb T.P. OÜ erinevate teraviljade ja põllukultuuride kasvatamisega. Tartu Mill AS oli üks neist, kellele ta
9. a teravilja müüs, omakasvatatud ja ka kokku ostetud teravilja. Selles osas muutis M.T. ülekuulamise käigus ütlusi, tunnistades, et enda kasvatatud vilja on Ta Tartu Mill AS-le müünud väga väikeses koguses ja võib-olla üldse läbi kellegi teise, kuna kasvatab seda omatarbeks. M.T. sõnul mainis R.L, et kui tahad müüa, oleks mõistlik leping teha. Tartu Mill AS-ga lepingut sõlmides ei olnud juttu, kust ta vilja saab, ta ütles ainult, et on ladu, kus saab ladustada.
10. aastal ostis ta vilja B.T. ja LMS L. Viimast esindas R.L. Veoga tegeles ilmselt mingi transpordifirma, vedaja leidis tavaliselt müüja. Vilja läks peale Tartu Mill AS-i veel ka mujale, kuhu, ta ei mäleta. Tema neid koormaid, mida veeti, ise ei näinud. Kes saatelehed vormistas, seda ta ei tea, kuid need jõudsid koos arvega tema kätte iga kuu lõpus, kui oli deklaratsioonide esitamise aeg. Arved ja veoselehed sai ta XXX tänava garaažist kontorist R.L. käest. Müügiarve koostas M.T. nende andmete alusel, mis ta sai Leonid Dulubi või raamatupidaja käest, s.o kaalu ja hinna kohta. Arve edastas ta Tartu Mill AS-le meili teel. Tartu Mill AS-is suhtles ta Leonid Dulubiga, käis tema juures kontoris. B.T. ja LMS L. tasus T.P. OÜ nimel mõni kord tema, mõnikord keegi garaažist, kuhu ta jättis oma ID kaardi. Käibemaksukohustuslasena on T.P. OÜ registreeritud 02.05.2011, registreerimise number XXX (kd 30, tl 95). T.P. OÜ käibedeklaratsioonide väljatrükk jaanuar 2012 - september 2013 (kd 30, tl 96-97) tõendab, et osaühingu
11. a deklareeritud käive oli peaaegu olematu, kuid juulis 2013 on see 26 000 eurot, augustis ole 183 000 euro ja septembris üle 176 000 euro. T.P. OÜ pangakonto XXX väljatrükilt (kd 30, tl 108-114) perioodist 01.01.2012-19.09.2013 nähtub, et 01.01.2012 oli konto jääk null, laekumised Tartu Mill AS-lt algavad alates 21.06.2013, ainult ühe kande summas 941.76 eurot on teinud OÜ G.A. . Ettevõttele laekunud rahast maksti teenuste eest (teenustasud, s.h kiirteavitamise teenustasu, XXX AS), tehti kandeid Maksu- ja Tolliametile, firmasiseseid makseid ja ülekandeid ettevõtetele L. LMS OÜ, LMS.K. 17 OÜ, BT. OÜ. Ka perioodil 20.09.2013-31.10.2013 (kd 30, tl 121) laekus raha T.P. OÜ-le Tartu Mill AS-ilt, v.a üks laekumine 360 eurot Võru Vallavalitsuselt. Ettevõttele laekunud rahast tehti mh ülekandeid ettevõttele BT. OÜ. T.P. OÜ pangakonto väljatrükid ja käibedeklaratsioonid kinnitavad tunnistajate ütlusi, et seda äriühingut hakati kasutama ühenduse poolt vilja tarnimiseks Tartu Mill AS-le alates
12. a suvest. OÜ M. (registrikood XXX) äriregistri teabesüsteemi 9.04.2014 väljatrükk (kd 32, tl 58-62) tõendab, et ettevõtte esmakanne tehti 25.07.1996, nimeks oli kuni 11.09.2012 osaühing A-T. Alates 11.09.2012 kui ettevõtte juhatuse liikmeks sai Priit Saar, kannab see nime OÜ M. . Priit Saar oli juhatuse liige kuni 11.10.2012, pärast teda sai juhatuse liikmeks V.U. ning ajavahemikus 16.10.2012-12.02.2013 A.K. Alates 12.02.2013 on ettevõtte juhatuse liige J.O. Perioodil 07.09.2012-01.02.2013 oli ettevõtte osanikuks C.S. Majandusaasta aruannetes näidatud põhitegevusalaks on põhiliselt olnud jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted ning majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõtte käive
13. a antud tegevusalal 37 668 eurot ning kasum 101 eurot. Süüdistatava Priit Saare ütluste kohaselt ostis ta M. OÜ osakud
14. aastal tema MTÜ C.S. nimele edasimüümise eesmärgil, ise ta selle osaühingu nimel tehinguid, rahaülekandeid ei teinud, raha välja ei võtnud. V. OÜ-ga M. toimusid pärast seda, kui ta oli ettevõtte ära müünud. Tunnistaja V.U. ütluste (kd 63, tl 151-152) kohaselt on ta olnud mingite äriühingute juhatuse liige, kuid OÜ-d M. ta ei mäleta. Kriminaalasjas olevad arved, mis kokkuvõetult kajastuvad ka Maksu- ja Tolliameti 16.04.2014 maksuarvestuse lisas nr 1 (kd 54, tl 195-206), tõendavad, et esimesed viljamüügiarved OÜ M. nimelt esitati Tartu Mill AS-le 19.10.2011, s.o ajal, kui juhatuse liikmeks oli A.K. Tunnistaja A.K. ütluste kohaselt (kd 64, tl 150-154), oli ta OÜ-s M. variisik, st tegi selle ettevõtte M.J, kuna viimane palus seda. M.J. on tema õemees. Miks M.J. seda vaja oli ja kelle käest ta selle osaühingu omandas, ta ei tea. Kõik korraldas M.J, tema pidi käima notaris ja pangas kontot avamas. Kõik vajalikud andmed OÜ-le M. konto avamiseks sai ta M.J. ja temale andis ta ka pangast saadud dokumendid - pangakaardi, interneti lepingud ja interneti kaardid, pangas sõl M. lepingu. PIN-kalkulaatori saamiseks andis ta oma pildita ID-kaardi M.J., see IDkaart saigi Jürimäe jaoks vormistatud. Ise ta ei ole selle äriühingu nimel teinud mingeid tehinguid, ei ole võtnud kontolt raha ega teinud ülekandeid, ei ole esitanud maksudeklaratsioone. 21.05.
15. a väljatrükk käibemaksukohustuslaste registrist (kd 32, tl 75) tõendab, et OÜ M. on käibemaksukohustuslane alates 01.01.1994 kuni 12.01.2013, registreerimise number oli XXX. OÜ M. jaanuar 2012 - oktoober 2012 käibedeklaratsioonide (kd 32, tl 76) kohaselt on 20% määraga maksustatav käive olnud kokku 36839.67, käibemaks 7367.94 ja sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata on olnud 6675.
16. OÜ M. E.K. AS pangakonto XXX väljatrükist perioodil 17.10.2012 - 30.08.2013 (kd 32, tl 8390) nähtub, et raha laekus ettevõttele peamiselt Tartu Mill AS-ilt, ühel korral O.A. OÜ-lt, samuti pandi ühel korral raha arvele. Arvele laekunud rahast tehti ülekandeid UÜle V.R, GR.T
17. OÜ-le, C.T.G. OÜ-le, B.C. OÜ-le. Samuti võeti kontolt suurtes summades 18 välja sularaha, tasuti teenuste, ostude eest ning tehti kandeid Maksu- ja Tolliametile. Ettevõtte kreeditkäive oli antud perioodil 794 655,41 eurot ja deebetkäive 794 650,75 eurot ning lõppjääk 30.08.2013 seisuga 4,66 eurot. Leonid Dulubi töökohas Tartu Mill AS-is toimunud läbiotsimiste käigus leiti ja võeti ära 17.10.2012 teravilja ja rapsi müügileping nr XX/XX/XXXX (kd 9, tl 161-163), mis on sõl M. AS Tartu Mill esindaja Leonid Dulubi ja OÜ M. esindaja A.K. vahel; 17.06.2013 teravilja ja rapsi müügileping nr XX/XX/XXXX (kd 9, tl 164-167), mille on allkirjastanud AS Tartu Mill esindajana Leonid Dulub ja T.P. OÜ esindajana M.T; 20.07.2012 teravilja ja rapsi müügileping nr XX/XX/XXXX (kd 9, tl 168-169), mis on sõl M. Tartu Mill AS esindaja Leonid Dulubi ja B. OÜ esindaja U.R. vahel, ning Tartu Mill AS esindaja Leonid Dulubi ja B. OÜ esindaja U.R. vahel XX.XX.XXXX sõl M. teravilja ja rapsi müügileping nr XX/XX/XXXX (kd 8, tl 170-171). Nii
18. a kui ka
19. a sõl M. lepingute kohaselt kohustus B. OÜ müüma Tartu Mill AS-le kuni 5000 tonni teravilja ja rapsi ning ostja kohustus tasuma ülekandega hiljemalt 3 päeva jooksul alates arve esitamisest. T.P. OÜ kohustus müüma kuni 2500 tonni teravilja ja rapsi (vilja) ning OÜ M. kuni 3000 tonni vilja, tasumise tingimused on samad, mis B. OÜ-l. Vaidlust ei ole selles, et B. OÜ ise vilja ei kasvatanud ja see oli teada ka Leonid Dulubile. Dokumentaalse tõendina kinnitab seda läbiotsimisel Tartu Mill AS-s Leonid Dulubi töölaualt ära võetud U.R. ja M.M. allkirjastanud teravilja tootjate/tarnijate küsimustik (kd 9, tl 172-176). Selles on märgitud, et B. OÜ tegevusalaks vahendamine, ettevõttel endal ei ole põllumaad. Punkti 7, kus on küsitud „Toodetud/vahendatud vilja jälgitavus on tagatud“, on kirjutatud, et ei ole kohaldatav, kuivõrd ettevõte on vahendaja. Tartu Mill AS juhatuse liikme U.L
20. ütlused tõendavad, et Leonid Dulubil oli õigus sõlmida vilja ostu-müügi lepinguid, aga selleks pidi olema tema aktsept. Ka Tartu Mill AS teise ostujuhi S.S ütlused tõendavad sama. Tema sõnul ei olnud vilja ostumüügilepingu sõlmimine kohustuslik, pigem tehti siis, kui klient seda soovis. Tartu Mill AS poolt sõlmis lepingu XXX, eelnevalt arutati seda juhatusega. Eeltoodust saab järeldada, et kõik eelnimetatud vilja ostumüügi lepingud osaühingutega B, M. ja T.P, olid sõl M. Tartu Mill AS juhtkonna heakskiidul. Tunnistaja S.S ütlused (kd 63, tl 79-85) tõendavad, et ta töötab Tartu Mill AS-is XXX alates
21. aastast. XXX tööülesanneteks oli hooajaline vilja kokkuost, selle kvaliteedi kontroll, andmete saatmine juhatusele ja vilja omanikele, vilja ladustamine. 20122013 oli teiseks XXX Leonid Dulub. Tööülesanded olid neil omavahel jagatud nii, et tema tegeles vilja varumisega Puhja lattu ja Leonid Dulub Tartus. Peamiselt otsisid vilja müüjad neid, et oma vilja müüa, endal otsimise tööd ei olnud vaja teha. Vilja varumiseks tulid ülesanded juhatuse liikmelt, põhiline oli toiduvilja hooajaline varumine, otseseid koguseid ei olnud ette antud, palju olenes vilja kvaliteedist. Vilja ostuhind kujunes börsil kauplemise hinna järgi. Üldine hinnaraam tuli juhatajalt, need on valemid börsihinna järgi, lõpliku hinna kujundasid ostujuhid ise. See mänguruum oli suhteliselt minimaalne, tonnilt kuni 5 eurot. Olenes ka sellest, kas oli pikaajaline klient ja kuivatas vilja nende kuivatis. Juhatusega suhtlesid nad hinna teemadel peaaegu iga päev. Hind lepiti alati kokku ilma käibemaksuta. Vili toodi vastuvõtupunkti, siis võeti proov kvaliteedi määramiseks, kas sobib toiduviljaks. Laoprogrammis RV4 registreeriti auto number, kauba vedaja andmed autojuhi sõnade järgi, Puhjas tegi seda tema. Hiljem sisestas labor sinna vilja kvaliteedi andmed. Vilja päritolu kohta dokumente ei esitatud. Arveks vajalikud andmed 19 sai vilja tooja ostujuhilt. Maksetähtaeg oli 7 päeva, 14 päeva, mõnikord ka lühem, kui põllumehel oli oluline, et saaks kiiremini, lõpliku otsuse selles võis teha XXX. On olnud olukordi, kus ta on raamatupidajale öelnud, et tuleb tasuda samal päeval. Arve tasus Tartu Mill AS alati ülekandega. Vilja osteti ka vahendajalt. Kaupa toodi samuti Tartu Mill AS saatelehtedega, need olid vabalt saadaval. Võidi tuua ka B.A. saatelehtedega, see ei tähenda, et kauba toojaks oli B.A. Tunnistaja M.M. ütlused (kd 63, tl 73-78) tõendavad, et ta töötas aastatel 2012-2013 Tartu Mill AS-is XXX. Tema tööülesandeks oli kõik, mis oli seotud vilja kvaliteediga, spetsifikatsioonid, vilja vastuvõtmisel kvaliteedi määramine, kliendinõuete täitmine. Kui tuli auto, võtsid laboritöötajad proovi. Autojuht sõitis kaalu peale, tuli laborisse, ütles, kelle nimel ta vilja toob, autonumbri, brutokaalu. Laboritöötajad sisestasid need andmed ja vilja kvaliteediandmed programmi RV
22. Vastavalt proovi tulemusele läks vili punkrisse. Kui vili oli maha kallutatud, sõitis auto teise kaalu peale, sai autonumbrit sisestades tühja kaalu ja sealt väljastati vastuvõtuakt, üks autojuhile, teine läks Tartu Mill AS postkasti ja edasi raamatupidajale. Lisaks programmile täitis laborant, labori juhataja või tema tööraamatut. Varumishooajal oli palju autosid, osad proovid said varem valmis, siis oli nii lihtsam, et kirjutad andmed raamatusse, siis sisestad programmi. Tartu Mill AS saatelehega tõid kaupa põllumehed, saatelehti said nad soovi korral laborist, ostujuhi või logistiku käest. Süüdistatav Leonid Dulub ei tunnista end talle

§ 3891lg 2 järgi esitatud süüdistuses süüdi.

Ta andis ütlusi (kd 64, tl 112-130, 161-162) selle kohta, et Tartu Mill AS-i tuli ta XXX tööle

1. aastal. Tema põhiülesandeks oli tagada Tartu Mill AS-ile teravili, hallata kliente. Kuna ta oli töötanud eelnevalt 5 aastat Eesti suurimas vilja kokkuostu firmas B.A, teadis ta peaaegu kõiki põllumehi. B. OÜ omaniku U.R. tekkis tal kontakt
2. a kevadel, kui ta helistas sooviga vilja müüa ja nad L. isid kokku kohtumise Tartu Milli kontoris. Ta uuris B. OÜ tausta krediidiinfost, kõik oli korras, ja sõlmis R. vilja ostu-müügilepingu. Kevade lõpust või suvest hakkas ta Tartu Mill AS-ile vilja tarnima. Kokkulepe teha eraäri, sündis U.R.
3. a suvel kui ta küsis, kas on võimalik saada B. OÜ-le veel paremat vilja hinda ja lubas maksta talle mõne euro. Nad L. isid kokku 2 eurot tonni pealt. Kui tema ostis oma klientidelt Tartu Mill AS-le poole vajaminevast viljast, siis B. OÜ poolt müüdu võis moodustada sellest mahust 5-10%. OÜ-ga M. sõlmis ta ka lepingu, kuid ei mäleta, kes seda esindas, tarnis väga lühiajaliselt. Ta ei tea, et sellel firmal oli seos U.R. ja mingit raha ta OÜ M. poolt toodud viljalt ei saanud. T.P. OÜ tuli tarnijate listi
4. a, kui sooviti vahendajate käest vähem osta, sest Eestis oli üldine probleem paljude ebaausate vahendajatega. Tuli vaadata, kes on põllumees, kes on saanud PRIA-lt toetusi. B. OÜ-le ütles ta ära, sest need tingimused ei olnud täidetud. U.R. pakkus välja T.P. OÜ ja ta kohtus M.T. Edasi hakkas ta ostma vilja läbi T.P. OÜ, U.R. kehtis kokkulepe, et saab tonni pealt 2 eurot. Arveldamine ja raha maksmine toimus kas Tartu Mill AS kontoris või kuskil linnapeal. Ta nägi vaeva, et Tartu Millis ei saaks sellest keegi teada, sest eraärid ei olnud lubatud. Ta nõustus sellise äriga, sest tal oli suur laenukoormus, kokku ca 100 000 eurot. Leonid Dulubi ütluste kohaselt sai B. OÜ erinevatelt teistest tarnijatest raha kohe kätte. Kui koormad tulid, siis kas samal õhtul või järgmisel hommikul helistas või meilis ta U.R. andmed arve tegemiseks. Et oma 2 eurot saada, pidi olema B. OÜ-le superhea hind ja kiire makse. Tasumise kiiruse üle otsustas XXX. Kõik dokumendid, mis prinditi välja Tartu Mill AS raamatupidamisprogrammist RV4, käisid tema käest läbi, neilt sai ta andmed toodud viljakoguste kohta. Tartu Mill AS saatelehti said kõik, kes seda tahtsid, ta andis neid ka U.R. 20 U.R. saatis B. OÜ arved tema meilile. Ta viseeris oma allkirjaga arved enne nende väljamaksmist. Kust vili, mida B. OÜ Tartu Millile müüs, pärines, ta ei tea. T.P. OÜ alt müüs pärast B. OÜ-d oma vilja U.R., mingi kogus võis olla T.P. enda oma. Andmed vilja kohta saatis ta M.T. meilile, jooksvalt suhtles U.R. telefoni teel. Leonid Dulub tunnistab, et ta müüs ka põllumeeste vilja läbi B. OÜ, näiteks S.V. müüs sularaha eest 2 koormat, oli M.A. jt. Ta andis põllumeestele, kes tahtsid sularaha eest vilja müüa, U.R. telefoninumbri. Põllumees sai vilja tonni eest vähem kui B. OÜ, kes vilja Tartu Millile edasi müüs. Ta jälgis, et vahe oleks vähemalt 5 eurot, et oleks mida U.R. jagada. Tartu Mill AS-is peeti teraviljakoosolekuid, kus arutati hindade üle. Viljavarumise perioodil toimusid need 1-2 korda nädalas. Hinnakoridor teravilja puhul oli keskmiselt 6-7 eurot ja rapsi puhul 20 eurot, mille piires XXX ei pidanud hindu kooskõlastama. Koguste osas oli eesmärk osta 2 kuuga kokku 80% vajaminevast viljast. Süüdistatava Tartu Mill AS juhatuse liige U.L
5. on seisukohal, et Tartu Mill AS-le esitatud süüdistus ei ole õige ega vasta sellele, mis toimus. Tema ütluste (kd 64, tl 97-111) kohaselt ei ole Tartu Mill AS jaoks oluline, kas vilja müüakse neile käibemaksuga või ilma, hind on sama. Vilja kokkuostmine on oluline osa Tartu Mill AS ärist. Igal aastal ostetakse enda jaoks umbes 115 000 tonni toorainet. Tartu Mill AS müüs vilja edasi ka teistele vahendajatele ja eksportis seda võimalusel. Viljavarumise perioodil võib päevas vilja tuua 100 autot, kuna sellel perioodil ostetakse 80% vajaminevast kogusest. OÜ B, OÜ T.P. ja M. OÜ poolt toodud viljakogus moodustas 100-st autost 1-3 autot päevas. Nende poolt 2012-2013 tehtud tehingud ei eristunud millegagi teistest, ei tekkinud kahtlust, et nad võiksid käituda maksuõiguslikult ebaseaduslikult. Igal ostujuhil olid omad kliendid, kes Tartu Mill ASle vilja müüsid, nii talunikud kui vahendajad. Tema juhatuse liikmena andis XXX ette hinnakoridori, mis hinnaga vilja osta, kuna on igapäevaselt kursis viljaturul toimuvaga, sellega mis toimub maailmaturul, mida teevad teised börsid, mis hinnaga müüakse laevu välja. Hinnakoridor võis olla 3-7 eurot tonnilt, mille piires sai XXX otsustada. Hinna kujunemisel on palju nüansse, vilja kvaliteedist võib oleneda hind kuni 25%. Maksetähtaja määras XXX , see võis olla samast päevast kuni 3 nädalani, Tartu Mill AS oli tuntud kiire maksjana. U.L
6. ütluste kohaselt oli
7. a teravalt üleval vahendajate teema, nad tahtsid neist loobuda. Siis tuli läbi Leonid Dulubi info, et T.P. OÜ tahab hakata neile vilja müüma, esitles end kui põllumeest. XXX tööd kontrollis tema. Kuna tehinguid on väga palju, ei jõua füüsiliselt kõiki nüansse kontrollida. Ta jälgis igapäevaselt arvutiprogrammis, mis vili tuli sisse, käis laboris. XXX sai omavahel kogu aeg suheldud, milline seis on ja kui palju on vilja juurde vaja osta. Oli teada, kellega millised lepingud on sõl M, kust kui palju vilja peab tulema. Arved jõudsid kõik temani, üldjuhul olid need selleks ajaks juba tasutud. Arveid kontrollides ta ei märganud, et B. OÜ ja T.P. OÜ hinnad olid kõrgemad, kuna arveid käis päevas palju läbi, paar tuhat. Käibedeklaratsioonid esitas K.M, temal ei ole olnud põhjust neid kunagi üle vaadata. U.L
8. sõnul on iga ostujuhiga oht, et tal on kõrval mingi enda äri. Seda, et Leonid Dulub nii käitus, ei olnud tal võimalik teada saada, kuna ta ajas omi asju väljaspool tööruumi. Tunnistaja M.M, kes töötas Leonid Dulubiga ühes ruumis, ütlused kinnitavad, et Leonid Dulub ei rääkinud oma klientidega tema juuresolekul, vaid läks selleks alati teise, väikesesse koosoleku ruumi. 21 Tunnistaja K.S. ütlustest (kd 64, tl 93-97) nähtub, et ta töötas aastatel 2012-2013 ja ka käesoleval ajal Tartu Mill AS-is raamatupidajana. Vilja varumisega seoses oli tema tööülesandeks ostuarvete sisestamine ja kui K.M. oli puhkusel, siis ka maksete tegemine arvete alusel ning vahendustegevuse puhul müügiarvete tegemine. Ostuarve saabus ostujuhi allkirjaga, et arve on kontrollitud, andmed õiged. Võis olla ka suuline kinnitus telefoni teel või meili teel, et võib arveks teha, st maksmiseks saata. Seejärel sisestasid nad selle raamatupidamisprogrammi, eelnevalt kontrollisid, et müüja oleks äriregistris registreeritud ja käibemaksukohustuslane. Füüsilisest isikust ettevõtjatel ja osadel talumeestel ei olnud ostuarvetel käibemaksu lisatud. Raamatupidajale on kättesaadavad vastuvõetud vilja kogused koormate lõikes ja kvaliteediandmed, mis imporditakse labori programmist nende programmi. Nad võrdlesid, kas arvetel olevad kogused klapivad labori andmetega. Üksikutel juhtudel suhtlesid nad ise vilja müüjatega, kui XXX ei olnud kohal, ja edastasid vastu võetud vilja kvaliteediandmeid. XXX määras vastavalt kvaliteediandmetele vilja kategooria ja sellele vastava hinna, kõigil XXX oli ühesugune pädevus. Maksmine toimus arvel näidatud tähtajal või kokku L. ka varem. Viimasel juhul oli see ostujuhiga kokku lepitud. Esimese ringi kooskõlastuse õigus oli oma osakonna eest vastutavatel isikutel. Seejärel vaatas arved üle ja viseeris juhatuse liige U.L
9. See toimus pärast arvete raamatupidamisse jõudmist ja üldjuhul ka pärast tasumist. Käibedeklaratsioonid esitas K.M, viimase puhkuse ajal tema. Tunnistaja K.M. ütluste (kd 63, tl 63-72) kohaselt tema kui raamatupidaja ülesandeks oli Tartu Mill AS-s arvete sisestamine raamatupidamisprogrammi, pangaülekannete tegemine, laekumiste, arvete sisestamine raamatupidamisprogrammi, samuti käibedeklaratsioonide koostamine. Käibedeklaratsioonid genereerib programm, nad kinnitavad selle ja saadavad faili Maksu- ja Tolliametile. Viljaostuarved, mida nad sisestasid raamatupidamisprogrammi, said nad ostujuhi käest, kes need viseeris tavaliselt, see tähendab olid allkirjastatud. Siis oli tal õigus see arve sisse võtta ja ka maksta. Üldjuhul esitati arved paberkandjal ja allkirjastatult, aga juhtus vahest ka seda, et XXX, Leonid Dulubi ei olnud majas ja siis saatis ta arve meiliga ja ütles, et selle võib ära maksta ja sisse võtta, et ta pärast allkirjastab. Pangaülekande tegemise aluseks oli esitatud müügiarve ja tema ülesanne oli kontrollida, et sellel arvel olevad rekvisiidid on õiged ja firma on käibemaksukohustuslane, siis võis käibemaksu tagasi maksta. Ülekande tegemiseks piisas arvest ja Leonid Dulubi allkirjast. Arved jõudsid juhataja U.L
10. kätte pärast maksmist, siis juhataja kinnitas need. Arvete tasumise tähtaeg oli mõnest päevast kuni nädalani, see oli kirjas juba arvel. Tasumise tähtaja võis kokku L. XXX .

§ 14

lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, XXX või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Kuna juriidilise isiku vastutus on tuletatud, tuleb esmalt tuvastada tema organi, XXX või pädeva isiku tegu. Kohus on seisukohal, et Leonid Dulub oli Tartu Mill AS XXX . XXX mõiste ei ole identne

§-s 288 sätestatud ametiisiku mõistega. XXX l peab olema õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ja suunata juriidilise isiku tahet. Oluline on otsustamisvabadus talle antud ülesannete täitmisel. Üldjuhul on tegemist sisemise hierarhia tipus olevate isikutega. 22 Kohtupraktika (Vt RKKO otsus nr 3-1-1-51-12 p 10) on lugenud XXX ka keskastme juhid, näiteks tööde juhataja, kui ta korraldab reaalselt selle ettevõtte põhitegevusega seonduvat. Riigikohtu 23.03.2005. a otsuse nr 3-1-1-9-05 punktis 8 märkis kriminaalkolleegium: „ …kuna

§ 14

lg 1 nimetab lisaks juriidilise isiku organile eraldi ka XXX, ei pea isikuks, kes juriidilise isiku huvides tegutses või tegutsemata jättis, olema tingimata tema organ (üldkoosolek, nõukogu, juhatus) või selle liige, vaid ka muu XXX . On ilmne, et suurettevõtete puhul ei tegele tippjuhid kõigi igapäevategevuses tõusetuvate küsimustega, vaid konkreetsetes valdkondades delegeeritakse vastutus edasi. Sellest tulenevalt võib XXX lugeda ka keskastme juhte, kellel konkreetses valdkonnas on õigus teha iseseisvaid otsustusi ja sellega suunata juriidilise isiku tahet.“ Leonid Dulub töötas Tartu Mill AS-is XXX . Ta pidas ennast XXX , kuid M. XXX. Oma viimases sõnas ütles ta, et tema oli Tartu Mill AS-is ühe pulga peal XXX tehnikajuhiga ja kvaliteedijuhiga, kellel kõigil olid alluvad, kuid temal ei olnud ühtegi alluvat. Kohtu hinnangul ei ole XXX puhul oluline alluvate olemasolu vaid ennekõike tema tööülesannete sisu ja pädevus teha juriidilise isiku tegevusvaldkonnas olulisi äriühingu tegevust mõjutavaid otsuseid. Leonid Dulubi enda ütlustega on tõendatud, et ta tuli Tartu Mill AS-i XXX tööle

1. aastal, kuna U.L
2. oli vaja kedagi appi, kes tunneks hästi põllumehi Eestis, oskaks hea hinnaga vilja osta ja kaubelda, oskaks teha ka logistikat, sest Tartu Mill AS-is tootlikkus tõusis ja kogused läksid suuremaks. Tema oli töötanud 5 aastat Eesti suurimas teravilja kokkuostu firmas B.A. ja teadis väga hästi peaaegu kõiki põllumehi. Ta võttis üle U.L
3. tööülesanded ja hakkas vilja ostma. Tema põhiülesandeks oli tagada Tartu Mill ASile teravili, mis oli väga tähtis, et toota sellest jahu. Ta pidi haldama kliente. Tartu Mill AS juhatuse liikme U.L
4. ütluste kohaselt olid igal ostujuhil omad kliendid, kes Tartu Mill AS-ile vilja müüsid, nii talunikud kui vahendajad. Ostujuhi tööülesandeks oli viljaost, number üks prioriteet oli vilja varumine oma tootmise jaoks, et saaks pagaritele tarnida sellist jahu, mis tagab leiva-saia kindla kvaliteedi. Ostujuhil oli ligipääs raamatupidamisprogrammile, et jälgida kui palju ja millist vilja on ostetud. Tema ülesanne oli kontrollida, et müüjate puhul oleks tegemist seaduslike esindajatega, registris oleks kõik korras, ei oleks maksuvõlgnevusi. Leonid Dulubil olid samad õigused mis teistel Tartu Mill AS XXX. Leonid Dulub töötas samas ruumis kvaliteedijuhi M.M, kelle sõnul olid ostujuhi tööülesanded seotud ostuprotsessiga. Samal ajal töötas teise XXX Tartu Mill AS-is S.S, kelle ütlused tõendavad, et tema tööülesandeks vilja ostmine, selle kvaliteedi kontroll, vilja ladustamine lattu, andmete saatmine juhatusele ja vilja omanikele. Leonid Dulubil oli õigus sõlmida Tartu Mill AS nimel vilja ostu-müügilepinguid, millega ta võttis Tartu Mill AS-ile suuri rahalisi kohustusi. Leonid Dulubil oli kohustus kontrollida klientide tausta ja õigus otsustada, kellelt Tartu Mill AS vilja ostab. Ta pidas hinnaläbirääkimisi, määras maksetähtaegu. Mõlemad Tartu Mill AS raamatupidajad, K.S. ja K.M. kinnitavad, et arve tasumise tähtaja L. kokku XXX, arved tuli neile ostujuhi viseeringuga, kes oli kontrollinud 23 andmete õigsust. Kui Leonid Dulubi ei olnud majas, saatis ta mõnikord arveid ka meili teel ja ütles, et selle võib ära maksta, allkirjastas pärast. U.L
5. vaatas arved reeglina üle pärast maksmist. Kui juhataja või XXX ütles, et selle arve tasumisega on kiire, siis sai kiiremini makstud. Järgnevad näited kinnitavad tunnistajate ütlusi selles, et arved tasuti nii Leonid Dulubi viseeringuga kui ka ilma selleta, samuti seda, et T.P. OÜ ja B. OÜ arved tasuti viivituseta, samal päeval. Prokurör näitas K.M. kahte arvet: T.P. OÜ 11.09.
6. a arvet (kd 45, tl 163) ja B. OÜ 28.03.
7. a arvet (kd 45, tl 164) ning teravilja vastuvõtmise akti 03.04.2012 (kd 45, tl 165). K.M. selgitas, et T.P. arvel olevale kleeppaberile on tema teinud märkuse, kuna hinnas on viga, peab tegema kreeditarve. Märge „11.09“ on maksmise kuupäev (see on arve kuupäev). „10602“ on selle firma, T.P. OÜ number, kuna süsteemis on firmad numbrite ja nimedega. Arvel on Leonid Dulubi viseering, tema allkiri ja „OK“. B. OÜ arvel on kollane kleeppaber tema märkmetega, hindadega on mingi probleem olnud, on olnud ettemaks ja ta on selle maha võtnud. Tartu Mill AS teravilja vastuvõtmise akti alusel on see vili vastu võetud aga kogus on väiksem, 25 tonni asemel 20 tonni, seetõttu ongi olnud ettemaks. B. OÜ arvel ei ole viseeringut, et arve võib ära maksta, on vaid K.M. enda märkus: „28.03 makstud“, st tasutud samal päeval. Tunnistajate ütlusi selle kohta, et arve tasumise aja üle otsustas Leonid Dulub, tõendab 24.09.2013 kell 09.06.23 toimunud kõne. Leonid Dulub helistab K.M, kes ütleb, et tegi kõik need koormad arveks, mis „sul seal nimekirjas olid“. Edasi annab Leonid Dulub K.M. juhiseid, milliste tarnijate arved tuleb panna ootele, A2, K
8. , F.P. Ära tuleb maksta T.P. ja T3, kes toovad hea hinnaga vilja ja teenib vahelt (kd 57, tl 125). Leonid Dulubi töökoha läbiotsimisel ära võetud sülearvuti Lenovo koopiafaili "XXX" vaatlusprotokolli lisadena on mh välja prinditud Leonid Dulubi poolt K.M. saadetud arvukaid e-kirju, milles ta annab juhiseid, kellele kui kiirelt tuleb arveid tasuda. Järgnevalt mõned näited. 12.03.2012 saadab ta K.M. edasi B. OÜ arve ja kirjutab: „R.W, vajalik kiire makse kliendile“ (kd 11, tl 73-74); 02.03.2012 e-kirjas kirjutab, et arve läheb edasi F.P.E, hind 194 eurot tonn, maksetähtaeg 14 päeva. Lisab, et „B. maksa võimaluse korral vähemalt pool summast täna ja teine pool esmaspäeval“ (kd 11, tl 60); 9.10.2013 kell 10.51 edastab ta B. OÜ arve 88-13 ja lisab, et kaup Tartus, palub kiiret makset (kd 19, tl 106-107). 2 minutit hiljem saadab ta uuesti samasisulise meili, paludes kiiret makset, millele K.M. kell 1.52 vastab, et juba makstud (kd 19, tl 108). 10.10.2012 saadab Leonid Dulub K.M. meili „FW: Arve XXX, kaup Tartus, palun maksta välja“ (kd 14, tl 6-7). 18.04.2012 saadab Leonid Dulub K.M. kirja teemal „sellele firmale teeme arveks 2 koormat otra“, milles selgitab, et B. viis nende nimel neile 2x otra, teeb arve Tartu Millile hinnaga 193 EUR/t ning nemad teevad selle kohe edasi hinnaga 196 EUR/t. Makse 14 päeva (kd 14, tl 82). 17.05.2012 e-kirjast nähtub, et esiteks edastab U.R. Leonid Dulubile ja koopiana K.M. arve nr 51/12, mille järel edastab Leonid Dulub K.M. kirja teemal „FW: Arve nr.51/12, F.P.E. , arve edasi BA-le hinnaga 207 eur/t, makse 14p“ (kd 14, tl 131132). Leonid Dulubil oli suur klientuur. Tema enda sõnul olid umbes 300-st Tartu Mill AS kliendist 150 tema omad ja tema ostis Tartu Mill AS-le umbes poole vajaminevast viljakogusest. 24 Erinevalt teisest ostujuhist S.S. Leonid Dulub ainuüksi ei ostnud Tartu Mill AS-ile selle majandustegevuseks vajalikku vilja, vaid ka vahendas Tartu Mill AS nimel vilja müüki teistele viljavarujatele. Seda kinnitavad tunnistaja M.P. ütlused, kes oli F.P.E. AS-S vilja ja rapsi tootejuht ning suhtles nende firmade vahelistes tehingutes Leonid Dulubiga. Leonid Dulub sai oma tööülesannetele vastavat väärilist töötasu. Tartu Mill AS tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonide lisa 1 väljatrükk ajavahemikul jaanuar 2012 - september 2013 (kd I, tl 9-54) tõendab, et üheks palgasaajaks oli Leonid Dulub. Tema töötasu oli valdavalt 2360 eurot, jäädes mõnel kuul alla selle, mõnel kuul küündides kuni 3658 euroni. Töötasu suuruselt oli Leonid Dulub Tartu Mill AS töötajate tipus, see oli oluliselt suurem teise ostujuhi töötasust. Vaid paaril töötajal oli Tartu Mill AS-is mõnevõrra kõrgem palk. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Leonid Dulub Tartu Mill AS XXX oli XXX

§ 14lg 1 mõttes.

Tal oli õigus teha iseseisvaid otsustusi ja sellega suunata juriidilise isiku tahet.

§ 3891

lg 2 objektiivse koosseisu täitmiseks, arvestades esitatud süüdistuse teokirjeldust tuleb tuvastada, kas Leonid Dulub esitas Tartu Mill AS raamatupidajate vahendusel maksuhaldurile käibedeklaratsioonides valeandmeid, st tegelikkusele M. tevastavaid andmeid; kas sellega varjati maksukohustust eriti suurele kahjule vastava summa võrra või enam. Eesmärgiks peab olema maksukohustuse vähendamine, s.t isikud peavad tegutsema selleks kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Süüdistuse kohaselt seisnes valeandmete esitamine selles, et Leonid Dulub varjas kuritegeliku ühenduse kaasabil tegelikke tehinguid Tartu Mill AS ja teravilja tegelike müüjate vahel, kasutades võltsarveid. Nendel arvetel näidatud tehinguid tegelikult arvetel näidatud osapoolte vahel ei toimunud ning tegemist oli näilike tehingutega maksukorralduse (MKS) § 83 lg 4 mõttes. Vaidlust ei ole sellest, et M.J, U.R. ja R.L. moodustasid hiljemalt 2012. aasta alguses maksukuritegude toimepanemiseks Lõuna-Eestis kuritegeliku ühenduse, millel oli rida variäriühinguid, läbi mille liikus talunike vili Tartu Mill AS-i osaühingute B, T.P. ja M. arvete alusel. Neile osaühingutele laekunud raha kanti omakorda edasi arvukatele reaalset majandustegevust M. teomavatele äriühingutele. Kuritegeliku ühendusega seonduvat käsitleb kohus põhjalikumalt

§ 255lg 1 järgi esitatud süüdistuse tõendatust hinnates.

Leonid Dulubile

§ 3891

lg 2 järgi esitatud süüdistuse puhul on oluline, kas tegemist oli näilike tehingutega, st õiguslikkus mõttes M. teeksisteerivate tehingutega, mida MKS § 83 lg 4 alusel ei võeta maksustamisel arvesse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS § 89 lg 1) kohaselt on tehing näilik, kui pooled on kokku L, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näiliku tehingu puhul on määrava tähtsusega poolte tahe, st et tehingu näilikkuse tuvastamisel tuleb tehingut sisuliselt hinnata, selgitada välja, mida tegelikult sooviti. 25 Vaidlust ei ole ka selles, et OÜ B, OÜ T.P. ja M. OÜ arvetel näidatud teravili ja raps jõudis Tartu Mill AS-i, sellele teostati kvaliteedikontroll. Arvetel kajastus käibemaks ja esitatud arved tasuti Tartu Mill AS poolt. Seda tõendavad teravilja vastuvõtmise aktid, arved ja Tartu Mill AS, OÜ B, OÜ T.P. ning M. OÜ pangakontode väljavõtted. Tartu Mill AS SEB Pank AS pangakonto nr XXX väljatrükk perioodist 01.01.2012 - 15.04.2013 (kd I, tl 78-84) tõendab, et Tartu Mill AS on teinud OÜ-le B. järgmised ülekanded: 31.05.2012 selgitusega „Arve 62/12“ summas 480.60 eurot; 27.09.2012 selgitusega „Arve 146/12“ summas 21 147.36 eurot; 28.09.2012 selgitusega „Arve 147/12“ summas 17 355.17 eurot; 01.10.2012 selgitusega „Arve 149/12“ summas 20 239.19 eurot; 04.10.2012 selgitusega „Arve 153/12“ summas 15 514.81 eurot; 08.04.2013 selgitusega „Arve 52/13“ summas 2348.64 eurot. Perioodil 16.04.2013 - 19.09.2013 tegi Tartu Mill AS samalt kontolt (kd I, tl 88-89, 97) OÜ-le T.P. järgmised ülekanded: 12.07.2013 selgitusega „Arve 120713“ summas 6044.04 eurot; 17.07.2013 selgitusega „Arve 170713“ summas 4603.50 eurot, 19.07.2013 selgitusega „Arve 190713/1“ summas 6964.15 eurot, 02.08.2013 selgitusega „Arve 020813/1“ summas 9684.48 eurot ja 08.08.2013 selgitusega „Arve 080813/1“ summas 2340.91 eurot. Tartu Mill AS Danske Bank Eesti filiaali pangakontolt nr XXX on perioodil 01.01.2012 - 12.05.2013 (kd I, tl 100-129) tehtud ülekandeid vastavalt esitatud arvetele B. OÜ ja OÜ M. kontodele ning perioodil 13.05.2013 – 30.09.2013 B. OÜ ja T.P. OÜ-e (kd I, tl 146- 150, 158-169). Tartu Mill AS Swedbank pangakonto nr XXX väljavõtted ajavahemikust 01.01.2012 – 19.09.2013 (kd I, tl 153-207 ja kd 2, tl 1-14, 15-167, kd 3, tl 344, 47-72, 76-84) tõendavad Tartu Mill AS poolt OÜ B, OÜ T.P. ja M. OÜ arvete tasumist. Tunnistajatena on Tartu Mill AS-ile omakasvatatud vilja müünud isikutest üle kuulatud OÜ L.M. juhataja A.L. (kd 64, tl 27-30) ja OÜ S.V. juhataja ja füüsilisest isikust ettevõtja E.F. (kd 64, tl 56-57), samuti J.P. (kd 64 , tl 48-51). A.L. ütlused tõendavad, et aastatel 2012-1013 suhtles ta Tartu Mill AS-is ainult XXX Leonid Dulubiga. Tartu Mill AS-iga temal lepingut sõl M. ei olnud, kuna ei teadnud kas nad suudavad soovitud kvaliteediga vilja toota. Kui ta sai Tartu Mill AS esindajaga vilja ostus kokku L, siis helistas kas Dulub või logistik, millal tuleb auto järgi. Temal endal transporti ei olnud, selle korraldas Tartu Mill. Kas veokid olid Tartu Milli omad, ta ei tea, kuid autojuhtidel olid kaasas Tartu Mill AS-i saatelehed. Tema kui müüja poolt täitis saatelehe laadija, vedaja poolt autojuht. Pärast laadimist kaaluti täis auto ära, pandi kirja. Ta esitas äraviidud vilja kohta Tartu Mill ASile saatelehtede alusel arve. Saatelehtedel olid ainult kogused, kvaliteedi kohta andmeid ei olnud. Proovid oli Leonid Dulub enne ära võtnud. Tasumise tähtaeg oli nädal või 10 päeva, selle sai teada Dulubi käest. Arved tasuti ülekandega, M. sularahas. OÜ-tega B, M. ja T.P. ei ole tema äri ajanud. Tunnistaja J.P. ütluste kohaselt tegeles ta aastatel 2012-2013 nii nagu ka praegu teraviljakasvatusega. Leonid Dulubi teab ta juba sellest ajast, kui ta töötas B.A. Ta müüs aastatel 2012-2013 Tartu Mill AS-le rukist ja nisu, ka B.A. Ostuga tegeles Tartu Mill AS-is Leonid Dulub. Võis olla nii, et tema pakkus vilja müügiks, võis ka Dulub küsida, kas on vilja müüa. Transpordi organiseeris tõenäoliselt Tartu Mill AS-i logistik. Vilja müümisel vormistati 26 saateleht ja arve. Võis olla olukordi, kus arvet ei koostatud. Keegi helistas ja pakkus osta, arvet ei vormistatud, oli sularahatehing. See oli ostja pakkumine. Siis tuli keegi järele, vili käis üle kaalu ja maksti kohe sularahas. Tartu Mill AS tasus korrektselt, nädalaga. Kui oli häda käes, siis kiiremini, maksmisest rääkis ta Leonid Dulubiga, kasutas telefoni XXX . Nisu müüs ta Tartu Mill AS-le füüsilisest isikust ettevõtjana S.M.T. ja rukist V.PM. OÜ alt. Mõlemal juhul on ta käibemaksukohustuslane. Tunnistaja sõnul oli sularahatehinguid 2-3 koormat aastas, kuid M. te Leonid Dulubiga. M.M. äravõetud mobiiltelefonide koopiafailide vaatlemisel (kd 46, tl 97-103) leiti ühest telefonist kontaktina „ Abja“ alla salvestatud J.P. telefoninumber XXX . Tunnistaja E.F. sõnul helistas Leonid Dulub talle, kui ta sai Tartu Mill AS ostujuhuks, et saada viljakasvatajatega tuttavaks ja küsis, kas vilja on. Tartu Mill AS-le müüs ta omakasvatud vilja nii OÜ S.V. kui K. talu nimel. Tartu Mill AS tasus nädala või 10 päeva jooksul, kui oli häda käes siis kiiremini, maksmisest rääkis ta Dulubiga. Ta kasutas telefoni numbriga XXX . 02.03.2015. a vaatlusprotokollis (kd 46, tl 137-151) vaadeldi M.K. elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud mobiiltelefonidest, SIM kaartidelt ja EMT 3,5G SIM kaardilt kopeeritud andmeid, millest nähtub, et M.K. on valinud kõne E.F. numbrile XXX ning talle on sellelt ka helistatud. Samal numbril on kõne olnud U.R., mida kinnitab temalt ära võetud mobiiltelefonide koopiafailide vaatlusprotokoll (kd 52, tl 112-126). Selle numbri andis U.R. Leonid Dulub, öeldes, et tema vana klient S.E. tahab nisu tuua, mida tõendab nendevahelise kõne salvestis 10.09.2013 kell 17:43:56 (kd 57, tl 108-109). Tartu Maakohtu 14.01.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-189 tunnistati kokku L. emenetluses

§ 255

lg 1 järgi samasse kuritegelikku ühendusse kuulumises, milles süüdistatakse Leonid Dulubi ja Priit Saart, süüdi M.M, M.K, H.E, U.R, R.L. ja M.J. (kd 54, tl 164-189). U.R, M.K. ja M.M. telefonides olnud andmed tõendavad, et nendelt talunikelt vilja varumine toimus läbi kuritegeliku ühenduse liikmete. Tunnistaja V.K. (kd 64, tl 30-33) ütlustest nähtub, et ta tunneb süüdistatavatest ainult Leonid Dulubi tööalaste sidemete tõttu alates

1. aastast, suhted on väga head, nad suhtlevad siiamaani. Aastatel 2012-2013 töötas ta VMK. V. OÜ-s autojuhina. VMK. V. OÜ tegeles põhiliselt teraviljaveoga ja osutas teenust ka Tartu Mill AS-le. Nad müüsid Tartu Mill AS-le ka enda poolt kokku ostetud vilja. Tartu Millilt laekus raha väga kiiresti, 2-3 päevaga või kiiremini, S. oli tähtaeg vähemalt 21 päeva. Transporditeenuse osutamiseks suhtles ta telefoni teel Leonid Dulubi või transpordikorraldaja K. Põhiliselt kasutasid nad ühte veoautot Scania registrimärgiga XXX, järelhaagis oli numbriga XXX. Vilja võtsid nad peale erinevatest kohtadest üle Eesti, rukist tõi ka Valmierast, ja viisid Tartu Mill AS kokkuostukohtadesse. Kui veo tellis Tartu Mill AS, siis info, kust vili peale võtta, tuli Leonid Dulubi käest. Viljaveo kohta täitis ta veoselehe. Veoselehele kirjutas ta saaja, Tartu Milli andmed ja müüja andmed, viimaseid oli palju. Transporditeenust osutasid nad ka OÜ-le B, selle teenuse tellis samuti Leonid Dulub. Ta võis vedada OÜ T.P. vilja Tartu Milli. 27 Leonid Dulubi sõnul on V.K. tema hea tuttav
2. aastast, on tema B.A. aegne klient. V.K. osutas firmaga VMK. V. logistikateenust ja vedas ka B. OÜ vilja. V.K. helistas talle ja küsis, kas Tartu Millil on koormaid vedada, kui ei olnud, helistas ta omakorda U.R. ja pakkus K. talle. Tunnistaja M.P. (kd 64, tl 19-27) töötas süüdistuses toodud perioodil F.P.E. AS-is (praegune S.E. AS ) vilja ja rapsi tootejuhina. Tunnistaja sõnul vastutas ta kogu ostu-müügitegevuse eest. Leonid Dulub oli Tartu Mill AS XXX ja neil on tööalane tutvus. F.P.E. AS müüs vilja Tartu Mill AS-ile ja ka ostis neilt, ta suhtles selleks valdavalt Leonid Dulubiga. B. OÜ on neile vilja nii tarninud kui müünud. Tarninud on ta vedajana Tartu Mill AS vilja. See on näha saatelehtedelt. GR. T. ja GR.T. OÜ on toonud neile vilja, mille müüjaks oli Tartu Mill AS. T.P. OÜ tahtis tuua ühe koorma vilja, mille kvaliteet ei vastanud nõuetele, müüjaks oli Tartu Mill AS. B. OÜ esindaja U.R. võis ta suhelda meili teel. Osteti nii põllumeestelt otse kui ka vahendajatelt. Viimasel juhul võis hind olla kõrgem. Kui vilja müüs Tartu Mill AS, korraldas ta ise transpordi. Kui põllumees toob vilja ja tal ei ole saatelehte, siis saab ta selle vastuvõtupunktis ja see on nende rekvisiitidega. Põllumees kirjutab sinna, kes on vilja müüja. See ei võrdu vilja kasvatajaga. Arve esitas müüja. Vilja vastuvõtuakt saadeti müüjale, M. vedajale. B. OÜ ise müüs neile 2 koormat. Üldine maksetähtaeg oli 21 päeva, kõige kiirem võis olla 2-3 päeva, teinekord ka samal päeval. Tartu Mill AS-ile oli tähtaeg 21 päeva. Tunnistaja M.M.

§ 21lg-le 1.

15.10.2013 teostati läbiotsimine Tartu Mill AS-is aadressil XXX , Tartu (kd 3, tl 85103, läbiotsimisprotokoll koos fotodega), mille käigus Tartu Mill AS-i raamatupidaja K.M. andis vabatahtlikult välja raamatupidamisprogrammi Microsoft Dynamics AX hankijate arvete nimekirja 01.01.2012 – 15.10.2013 ja paberkandjal teravilja ostuarved 01.01.2012 – 16.10.2013, läbiotsimise käigus printis raamatupidaja oma tööarvutist välja OÜ M. ostuarvete nimekirja 19.10.2012 – 20.12.2012 kohta; OÜ T.P. ostuarvete nimekirja 02.07.2013 – 27.09.2013 kohta ja B. OÜ ostuarvete nimekirja 2012 – 2013 kohta, genereeris oma arvutis 2012 – 2013 ostuarvete (AS Tartu Mill) kohta koondi PDFformaadis 2-s eksemplaris, kandis üle tootmisprogrammist RV4 andmed (viljatoojad, transport, kuhu lattu kaup) EXEL tabelisse, milline salvestati SD-R kettale, andis üle paberkandjatel olevad ostuarved, teravilja vastuvõtmise aktid. 25.10.

1. a vaatlusprotokollis (kd 5, tl 22-39) vaadeldakse 15.10.2013 Tartu Mill AS-i kontoris aadressil XXX , Tartu linn toimunud läbiotsimise käigus ära võetud kriminaalasjas tähtsust omavate OÜ M, T.P. OÜ ja B. OÜ ning Tartu Mill AS-i vahelisi majandustehinguid kajastavaid dokumente. Vaatlusprotokolli lisadeks on OÜ B, OÜ T.P. ja OÜ M. arved ja Tartu Mill AS-i teravilja vastuvõtmise aktid ( kd 5, tl 40-201; kd 6, tl 1-170, 172, 175-177, 179-200; kd 7, tl 1-46, 48133, 135-200; kd 8,tl 1-3, 5, 7-19, 21-43, 45-50, 52-211). Maksu- ja Tolliamet tegi 16.04.
2. a maksuarvestuse (kd 54, tl 193-206) ajavahemiku 01.12.2012-30.09.2013 kohta, võttes aluseks uurimisosakonna poolt maksuhaldurile esitatud arvete koopiad ja raamatupidamisarvestuse registrid sisendkäibemaksu kontode kohta. Nimetatud sisendkäibemaksu väljavõte on vaadeldud (kd 9, tl 28-43). Maksuarvestuse kohaselt on Tartu Mill AS nimetatud perioodil kajastanud maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonides liigselt soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu OÜ-de B, M. ja T.P. OÜ rekvisiitidega arvete alusel kokku 1 233 755,60 eurot (arvestades 5 eurost aritmeetilist viga). Seega on Tartu Mill AS maksuhaldurile elektrooniliselt esitatud käibedeklaratsioonis kajastanud liigselt soetamisel tasutud käibemaksu kokku summas 1 233 755,60 eurot, mis vastab

§ 121p 3 kohaselt eriti suurele kahjule, ületades 400 000 eurot. Tunnistaja M.M.

§ 3891

järgi, peab ta tegutsema maksukohustuse vähendamise eesmärgil, ehk Leonid Dulubile esitatud süüdistusest tulenevalt tuleb tuvastada, kas tema eesmärk oli vähendada Tartu Mill AS maksukohustust. Leonid Dulubi kaitsja leidis, et

§ 3891

lg 2 koosseis ei ole täidetud, kuna maksuhaldurile valeandmete esitamine ja Tartu Mill AS maksukohustuse vähenemine ei olnud Leonid Dulubi jaoks põhi- ega ka vahetagajärjeks, sest etteheidetud tegu võis olla suunatud tööandja vara vastu, M. riigi maksulaekumiste vastu. Kohus nõustub kaitsja sellise seisukohaga, kuna uuritud tõendid ei kinnita, et Leonid Dulubi eesmärk oli võltsarvete esitamisega tööandja Tartu Mill AS maksukohustuse vähendamine. Kavatsetus

§ 16

lg 2 kohaselt eeldab, et isik seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, tema poolt taotletav eesmärk on sellisel juhul liikumapanevaks jõuks. Isik tegutseb kavatsetult ka siis, kui tema ettekujutuse kohaselt on süüteokoosseisule vastava asjaolu toimepanemine tema eesmärgi saavutamise hädavajalikuks tingimuseks. Leonid Dulubi ütluste kohaselt oli tal suur laenukoormus, kokku umbes 100 000 eurot. Kohtus ütlusi andnud arvukad tunnistajad on kinnitanud Leonid Dulubile laenude andmist (K.K1, J.T1, V.N, D.D, I.B, F.P. jt), mistõttu on usutavad Leonid Dulubi ütlused, et tema eesmärk oli saada U.R. tehtud tehingutelt isiklikku kasu. Läbi kuritegeliku ühenduse ta ka teenis vähemalt 2 eurot igalt Tartu Mill AS-i laekunud viljatonnilt alates

1. a suvest, olenemata sellest, kellelt vilja varuti, kas käibemaksukohustuslastelt või M. Leonid Dulubi ega U.L
2. ütlused, samuti Tartu Mill AS tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonide lisa 1 väljatrükk ajavahemikul jaanuar 2012 - september 2013 (kd I, tl 9-54), ei kinnita, et Leonid Dulubi palk oleks olulisel määral sõltunud varutud viljakogustest. Ühegi tõendi alusel ei ole võimalik öelda, milles seisnes Leonid Dulubi huvi vähendada Tartu Mill AS maksukoormust. Tõendatud ei ole ka see, et Leonid Dulub tegutses maksukohustuse vähendamise eesmärgil AS Tartu Mill juhtkonna vaikival heakskiidul. U.L
3. ütlused tõendavad, et B, M. ja T.P. OÜ-dega tehtud tehingute puhul olid hinnad ülemises piiris või üle selle, need olid Tartu Mill AS-le kahjulikud ostutehingud. B. OÜ ja T.P. OÜ puhul oli kvaliteet hinnatud pigem kõrgemale, et hind tuleks parem. Leonid Dulubi sõnul varjas ta Tartu Mill AS juhtkonna eest oma eraäri U.R, mida kinnitavad tunnistaja K.S. ütlused, samuti 12.09.2013 Leonid Dulubi poolt U.R. tehtud kõne (kd 57, tl 111-112), milles annab teada, et läheb tööle aga jätab U.R. poolt talle antud telefoni maha. 36 Kui
4. aasta lõpus Tartu Mill AS juhtkond otsustas vähendada vahendajatelt vilja ostmist, siis Leonid Dulub on oma kõnedes väljendanud korduvalt rahulolematust sellega. Kohtu hinnangul kinnitab see, et Leonid Dulubi eesmärk oli ka
5. a jätkata väljatöötatud skeemi alusel vilja varumist, mis tagas talle isikliku kasu, kuid mis oli vastuolus Tartu Mill AS juhtkonna suunistega. Seda kinnitab ka B. OÜ asemele teise äriühingu, T.P. OÜ, leidmine, mille läbi sai U.R. jätkata vilja müüki ja Leonid Dulub saada lubatud tasu. See kinnitab, et Leonid Dulubi tegevus ei olnud suunatud riigi maksulaekumiste vastu. Leonid Dulub võis küll pidada võimalikuks, et võltsitud arvete edastamisega väheneb ka Tartu Mill AS AS-i maksukohustus, kuid see ei olnud seotud tema poolt saavutatud põhitagajärjega. Ta oleks saanud 2 eurot tonnilt tasu ka siis, kui Tartu Mill AS oleks jätnud käibedeklaratsioonid esitamata. Kohus on seisukohal, et kuna Leonid Dulub ei tegutsenud kavatsetult Tartu Mill AS maksukohustuse vähendamise eesmärgil, tuleb ta

§ 3891

lg 2 järgi õigeks mõista.

§ 14lg 1 sätestab juriidiline isik vastutuse alused.

Kohtupraktika kohaselt on tegemist tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõttega, mistõttu juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikme, XXX või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu (vt RK kriminaalkolleegiumi 08.03.2017. a otsus nr 3-1-1-84-16, p 27). Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, XXX või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik

§ 2lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid.

Tegu peab vastama süüteokoosseisule, olema õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui mõni nendest elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. Kohus leidis, et Leonid Dulubi tegu ei täitnud

§ 3891lg 2 koosseisu.

Seega ei ole koosseisupärast tegu, mida omistada Tartu Mill AS-le ja ta tuleb

§ 3891lg 3 järgi õigeks mõista.

Seetõttu puudub kohtul vajadus käsitleda juriidilise isiku karistusõiguslik vastutusega seonduvat eeldust, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides. Priit Saarele on esitatud süüdistus selles, et ta aitas kaasa Leonid Dulubil esitada Tartu Mill AS raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile AS Tartu Mill käibedeklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Kohus leiab, et Priit Saar t