← Eesti

2-16-16730/87

Obsah (7)§ 657§ 654§ 162§ 171§ 174§ 175§ 177

Tsiviilasi nr 2-16-16730 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Meeli Kaur, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar

§ 657

lg 1 p 21 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata, kuid täiendab otsust õiguslike põhjendustega isiku tuvastatavuse määratlemisel. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja

§ 654lg 6 alusel neid ei korda.

43. Kohtumenetluses on praeguseks vaidluse all hagejate nõuded:  kohustada kostjat hoiduma audiovisuaalse teose pealkirjaga “Sangarid“ igasugusel viisil avaldamisest, levitamisest ja reklaamimisest Eestis, Euroopa Liidus ja mujal hagejate eluaja jooksul ja 30 aastat pärast viimase teisi hagejaid üleelanud hageja surma; 11

(20)Tsiviilasi nr 2-16-16730  mõista kostjalt välja mittevaraline kahju hagejale I summas 25 000 eurot, hagejale II summas 16 500 eurot ja hagejale III summas 25 000 eurot.
  1. Hagejate kohustamisnõue ning mittevaralise kahju nõue kostjate vastu on rajatud sellele, et kostja on tema poolt toodetud filmiga pealkirjaga “Sangarid“ (edaspidi “film“) seoses töödelnud lubamatult hagejate isikuandmeid ning sellega tekitanud hagejatele õigusvastaselt kahju. Hagiavaldusest tulenevalt nõuavad hagejad kostjalt kahju tekitavast tegevusest hoidumist VÕS § 1055 järgi ja mittevaralise kahju hüvitamist nii VÕS § 1045 lg 1 p 7, § 1045 lg 3, § 1050 kui ka VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050 järgi. VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja p 7 ei välista teineteist, mistõttu on hagejatel nõudeõigus mõlema sätte alusel (vt Riigikohtu
  2. juuni
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 13).
  4. Tulenevalt hagejate väidetest, et kostja rikkus isikuandmete kaitse seaduse (IKS) sätteid, võib olla tegemist VÕS § 1045 lg 1 p 7, lg 3 ja § 1050 kvalifitseeritava deliktiga, kusjuures rikutud IKS sätted oleksid deliktiõiguslikuks kaitsenormiks VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes juhul, kui väidetavalt rikutud IKS-i sätte (vähemalt üheks) eesmärgiks oli hagejale tekkinud kahju ärahoidmine (VÕS § 1045 lg 3). Samuti on IKS § 11 lg 3 järgi andmesubjektil õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, arvestades IKS § 11 lg 2 sätestatud erandit (vt Riigikohtu
  5. veebruari
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 14). IKS § 11 lg 4 kohaselt, kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud, on andmesubjektil õigus igal ajal nõuda avalikustatud isikuandmete töötlejalt isikuandmete töötlemise lõpetamist, kui seadus ei sätesta teisiti ja see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.
  7. Kostja käitumise väidetava vastuolu korral isikuandmete kasutamiseks ja avalikustamiseks erinorme sätestava IKS-iga, on maakohus õigesti alustanud kostja tegevuse õigusvastasuse analüüsimist VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel.
  8. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus on õigesti leidnud, et kuna mängufilm “Sangarid“ on vastavalt autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 33 lg 1 koosmõjus AutÕS § 4 lg 3 p-iga 9 iseseisev teos, tuleb lähtudes hagejate nõudest kontrollida, kas kostja on väidetava lubamatu isikuandmete töötlemisega hagejatele kahju tekitanud konkreetselt filmis “Sangarid“ ning tähtsust ei oma, kas ja milliseid isikuandmeid töödeldi filmi stsenaariumis.
  9. Vaidluse all ei ole asjaolud, et kostja on audiovisuaalse teose pealkirjaga “Sangarid“ tootjaks ning et film esilinastus kinolevis
  10. veebruaril
  12. Asjas vaieldakse jätkuvalt seega selle üle, kas kostja avaldas (levitas) filmis hagejate kohta isikuandmeid IKS § 4 mõttes ning töötles seeläbi andmeid IKS § 5 mõttes. IKS § 4 lg 1 järgi on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on (vt selle kohta ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 22).
  13. Kuivõrd IKS koostamisel on aluseks võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24.10.1995 direktiiv 95/46/EÜ (andmekaitsedirektiiv) üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, siis on maakohus isikuandmete mõiste sisustamisel ja tõlgendamisel õigesti lähtunud andmekaitsedirektiivi artikli 29 alusel loodud töörühma, mis on Euroopa sõltumatu nõuandeorgan andmekaitse ja eraelu 12
(20)Tsiviilasi nr 2-16-16730 puutumatuse valdkonnas, poolt antud arvamuses väljendatud õiguslikest määratlustest ja suunistest (edaspidi arvamus 4/2007).
  1. Andmekaitsedirektiivis on sarnaselt IKS § 4 lg-s 1 toodud määratlusele isikuandmete mõiste sätestatud järgmiselt: isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi andmesubjekt) kohta. Seega toetub isikuandmete mõiste neljale elemendile: “igasugune teave“, “tuvastatud või tuvastatav“, “füüsiline isik“ ja “kohta“.
  2. Esimene element “igasugune teave“ võimaldab arvamuse kohaselt mõiste laia tõlgendust hõlmates igasuguseid isiku kohta käivaid väiteid, nii objektiivset kui subjektiivset teavet, mis ei pea iseenesest olema tõene või tõendatud. Teabe sisu seisukohalt hõlmab isikuandmete mõiste andmeid, mis annavad mistahes liiki teavet (arvamus 4/2007 lk 6). Element “kohta“ on oluline, et täpsustada, millised suhted/seosed on olulised ja kuidas neid eristada ning üldiselt käib teave üksiksisiku “kohta“, kui see on seotud kõnealuse isikuga. Arvamuse 4/2007 järgi peab teave olema seotud “tuvastatud või tuvastatava“ füüsilise isikuga ning selle hindamisel saab lähtuda järgmistest kaalutlustest. Üldjuhul võib füüsilist isikut pidada “tuvastatuks“, kui teda “eristatakse“ teistest isikute rühma liikmetest. Järelikult on veel tuvastamata füüsiline isik “tuvastatav“, kui seda on võimalik teha. Tuvastamine toimub tavaliselt konkreetse teabe alusel, mida võib nimetada “tunnusteks“ ja mis on konkreetse isikuga eriti tihedalt seotud. Neljas element “füüsiline isik“ näitab, et andmekaitsedirektiiviga loodud kaitse puudutab füüsilisi isikuid (IKS § 4 lg 1).
  3. Hagejate esiletoodud asjaoludest lähtudes on nende hinnangul isikuandmetena avaldatud ja töödeldud järgmist teavet:
  4. hagejate vanus,
  5. hagejate sugu,
  6. hagejate eluloolised andmed: 3.
  7. “Viru ärikateks“ olemine ja soomlastega Viru hotellis äritsemine; 3.
  8. jõutreeningu tegemine; 3.
  9. kummipaadi varastamine; 3.
  10. põgenemine Soome ja sealt edasi Rootsi; 3.
  11. hagejaid võeti Rootsis alguses vastu kangelastena; 3.
  12. kõik neli põgenenud isikut elasid üle kohanemisraskused; 3.
  13. hageja II ja III panid toime juveeliäri röövi ja pangaröövi; 3.
  14. hageja II ja III kandsid vanglakaristust; 3.
  15. vanglas olles sai hageja III tütarlastelt virnade viisi kirju.
  16. Hagejad leiavad, et nad on eelnimetatud andmete alusel filmis tuvastatavad järgmistes lõikudes:  alates 1min:40sek – filmi üks peategelane RT (näitleja MP), ilmselt äratuntavalt QQ, kes on muuhulgas tuvastatav järgmiste filmis toodud tunnuste kaudu: 10:10 min tüdruksõber, kes ootas last ja jäi Eestisse, Rootsis elav vanaisa;  2min:25sek – stseen kirjeldab raudset eesriiet, Afganistani sõda (1979-1989) kirjeldab ajastut, milles hagejad olid filmis kujutatud 20-ndates aastates mehed – hageja I oli põgenemise ajal 1984 20 aastane, hageja II 23 aastane ja hageja III 21 aastane;  3min:05sek - kirjeldab Viru hotellis ja selle ümbruses tegutsenud kauplejaid, nn Viru ärikaid, kelleks on peategelane RT (MP), tema sõber MV (näitleja KK) – hagejad 13
(20)Tsiviilasi nr 2-16-16730                 tegelesid samuti 1980-ndate aastate esimesel poolel, enne ENSV-st põgenemist Viru hotellis ja selle ümbruses hangeldamisega; 5min:30sek - kolmas peategelane kulturist EK (näitleja VP), kelle tunneb läbi filmi esineva kulturismi ja jõutreeningute ning muude asjaolude (näiteks röövis osalemine) kaudu ära hageja III, CC; 8min:50sek - põgenemine planeeriti läbi Soome Rootsi; 18min:30sek - NSVL piirivalve järgi luuramine enne põgenemist mais 1984; 18min:50sek - mai kuu hilisõhtul kummipaadiga Põhja-Eesti rannikult põgenemine, väidetav piirivalvurite päev; 22min:25sek - kummipaadi mootor seiskus ja paat triivis Soome rannikule, hilisemad seiklused Soomes; 28min:10sek - sõit Soomest Rootsi; 31min:10sek - asüüli taotlemine Rootsis ja hilisem elu Stockholmis; 32min:10sek - ENSV-st pärit meeste põgenemise kajastamine Rootsi meedias kangelastena; 32min:10sek - “kangelaste“ vastuvõtt Stockholmi Eesti majas, pressikonverents, kohtumine QQ vanaisaga, hilisemad kohanemisraskused Rootsi ühiskonnas, poevargused; 1h:5min:30sek - röövi planeerimine ja relvade muretsemine; 1h:08min - sõit Soome röövi eesmärgil; 1h:09min - juveelipoe rööv, 2 isikut, röövi erakordselt lihtsa õnnestumise tõttu plaanitakse pangaröövi; 1h:12min - pangarööv, samad isikud, kes panid toime juveelipoe röövi; 1h:16min - CC kinnivõtmine ja vangi mõistmine; 1h:19min – CC-le vanglasse saadetud suur hulk kirju; 1h:20min - peategelane vabanes vanglast pärast 4 aasta pärast süüdimõistmist
  1. Kolleegium märgib, et hagiavaldusest nähtuvalt on hagejad esitanud isikuandmetena andmete kogumi, eristamata, millised käsitletavad andmed iga konkreetset hagejat eraldivõetuna identifitseerivad, saab iga hageja nõuda oma isikuandmete kaitset siiski vaid eraldi ning tegemist ei ole ühise õigusega, mida saaks hagejad nõuda ühisvõlausaldajatena (VÕS § 72 lg 1). Maakohus on õigesti käsitlenud hagi alusena kohtu ette toodud asjaolusid iga hageja andmetena ning kontrollinud iga hageja suhtes eraldi, kas esitatud andmete näol on tegemist konkreetselt hageja I, hageja II või hageja III isikuandmetega.
  2. Ringkonnakohus leiab, et hagejate esiletoodud andmeid saaks, arvestades arvamuses 4/2007 antud suuniseid, IKS § 4 lg 1 tähenduses isikuandmeteks pidada järgmistel juhtudel: a. kui avaldatud andmetes hagejad kui füüsilised isik(ud) tuvastatakse; b. kui füüsilisi isikuid, kes ei ole küll tuvastatud, kirjeldatakse nendes andmetes nii, et selle alusel saab lisauurimise alusel välja selgitada andmesubjekti (st konkreetse füüsilise isiku).
  3. Nagu eespool märgitud, tuleb isikuandmete mõiste määratlemisel kontrollida selle elemente ning seega isikuandmete õiguslik määratlus ei täpsusta, millal loetakse isik tuvastatuks. Tuvastamiseks peavad andmed sisaldama tunnuseid, mis kirjeldavad isikut nii, et ta eristub kõikidest teistest inimestest ning on üksikisikuna äratuntav. Selliste 14
(20)Tsiviilasi nr 2-16-16730 kirjeldavate tunnuste seas on esikohal isiku nimi (vt Euroopa andmekaitseõiguse käsiraamat lk 37).
  1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus seega õigesti leidnud, et hagejate poolt nende tuvastamist võimaldavate andmetena esile toodud asjaolud saavad isikuandmeteks olla üksnes koos isiku nimega või muul viisil isikut tuvastamist võimaldava teabega. Õige ei ole XX ja CC apellatsioonkaebuse väide justkui oleks maakohus otsuse p-s 39 tuvastanud, et hagejate esitatud asjaolude näol on tegemist isikuandmetega eelnimetatud tingimuste täitmiseta. Eeltoodut arvestades on oluline isikuandmete mõiste analüüsimisel mõiste elemendi “tuvastatud või tuvastatav“ kohta antud arvamuse 4/2007 selgitus, mille kohaselt isiku võib tuvastada otseselt nime alusel või kaudselt telefoninumbri, auto registreerimisnumbri, isikukoodi, passi numbri või oluliste kriteeriumite kombinatsiooni alusel, mis võimaldavad teda ära tunda, piirates rühma, kuhu ta kuulub (vanus, amet, elukoht jne). “Otsese“ tuvastamise kohta on märgitud, et isiku nimi on kõige tavalisem tunnus ja tegelikult tähendab mõiste “tuvastatud isik“ kõige sagedamini, et teada on isiku nimi (arvamuse 4/2007 lk 13). Vältimaks segiajamist võimalike nimekaimudega, võimaldaks seega hagejate esitatud andmete sidumine nende nimedega eristada hagejaid teisest isikutest selliselt, et hagejad oleks filmis “otseselt“ tuvastatud. Maakohus on õigesti järeldanud, et kuna hagejate nimesid filmis kasutatud ei ole, pole hagejate “otsene“ tuvastamine nende nimede kaudu võimalik ning maakohus on asunud õigesti kontrollima, kas hagejate esiletoodud andmed on sellisteks tunnusteks, mis võimaldavad hagejaid “kaudselt“ tuvastada. Kolleegium leiab, et rikkumise tuvastamiseks peab filmist äratuntavalt nähtuma, et tegemist on hagejatega st et hagejad peavad olema filmis identifitseeritavad. Mil määral on mingid tunnused piisavad, sõltub konkreetsest olukorrast.
  2. Hagejate põhiväide on, et nad on lisaks sellistele tunnustele nagu sugu ja vanus, äratuntavad just nende elulooliste andmete alusel teatud eluperioodil, mis kattub filmi põhisündmustega. Ringkonnakohus rõhutab, et hagejate identifitseerimiseks ei piisa hagejate endi subjektiivsest arvamusest, et film on tehtud neist. Seega on maakohus õigesti kontrollinud iga hageja puhul eraldi, kas esitatud andmed (tunnused) moodustavad oluliste kriteeriumitena sellise unikaalse kombinatsiooni, mis võimaldavad iga hagejat eraldi isikuna ära tunda. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et hagejate esitatud andmetes sisalduvad neile omistatavad tunnused (nende kohta käivad tunnused) ei võimalda tunnuste eraldi ega ka nende kogumi alusel identifitseerida ei hagejat XX, hagejat YY ega hagejat CC, sest esiletoodud andmed ei piira isikute rühma, kuhu hagejad nende tunnuste alusel peaks kuuluma selliselt, et neid oleks võimalik üheselt ära tunda. Seega ei ole esitatud sellist tunnust, mis oleks hageja I, hageja II või hageja III puhul piisavalt spetsiifiline, et saaks teda eksimatult teistest isikutest eristada. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et esitatud tunnustest ei moodustu ka sellist unikaalset kombinatsiooni, mis võimaldaks nende alusel konkreetne isik välja selgitada. Maakohus on iga hageja puhul eraldi analüüsinud andmete alusel hagejate tuvastatavust filmis ja ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega neid kordamata (

§ 654lg 6).

Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et isikuandmeteks saab lugeda IKS § 4 lg 1 tähenduses vaid andmeid, mis võimaldavad isiku identifitseerida st ta kahtlematult ära tunda. See tähendab, et üksnes 15

(20)Tsiviilasi nr 2-16-16730 üksikisiku eristamise hüpoteetilisest võimalusest ei piisa, et lugeda kõnealune isik “tuvastatavaks“ ja teavet “isikuandmeteks“ (arvamuse 4/2007 lk 15). Seega ei nõustu ringkonnakohus apellatsioonkaebustes toodud käsitlusega, justkui ei nõuaks ei siseriiklik ega EL õigus isikuandmetele kaitse saamiseks esitatud andmete alusel isiku ühest tuvastamist. Nagu eespool märgitud, tuleb kolleegiumi arvates eristada mõisteid “tuvastamine ja tuvastatavus“, mis võib olla “otsene“ või “kaudne“, kuid mõlemal juhul on vajalik selleks, et pidada isikut “tuvastatavaks“ ja andmeid “isikuandmeteks“ isik eelnimetatud n.ö tuvastamisvahendite kaudu lõpptulemusena üheselt identifitseerida ning isikuandmete kaitse reeglid ei tee siinkohal andmete avaldamise kohal vahet. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse seisukohaga, et filmi puhul tuleks pidada isiku ühese tuvastamise nõuet ebaproportsionaalseks. Kolleegiumi arvates muudaks võimalus isik vaid hüpoteetiliselt tuvastada isikuandmete kaitse piiramatuks ning seega on ühese tuvastatavuse nõue eesmärgipärane ja proportsionaalne.
  1. Arvamuses 4/2007 märgitakse, et erilist tähelepanu pööratakse mõistele “tuvastatav“ direktiiv 26 põhjenduses, milles on öeldud, et “isiku tuvastatavuse kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta kõiki vahendeid, mida vastutav töötleja või keegi muu võib andmesubjekti tuvastamiseks tõenäoliselt kasutada. Kuigi võib nõustuda apellantide kriitikaga mõiste “keskmise vaataja“ aluseks võtmisega, on maakohus selle määratlenud keskmiselt informeeritud isikuna, kes võib olla igaüks (“keegi muu“) ning on selliselt kasutatav vahendina “tuvastatavuse“ hindamisel. Sõnaühend “keegi muu“ viitab sellele, et tuvastatavuse kriteeriumit tuleb tõlgendada võimalikult laialt, hõlmates nii keskmise vaataja kui ka konkreetse isiku teadmised. Seega möönab kolleegium, et piisavaks saab pidada ka seda, kui hagejad on tegelaskujudes äratuntavad perekonna- ja tutvusringkonnas, et jaatada põhiõigustesse sekkumist. Hagejad ei ole aga esitanud tõendeid selle kohta, et keegi nende perekonnast või tuttavatest oleks nad filmis konkreetselt ära tundnud. Maakohus on seejuures tunnistaja QQ ütlusi õigesti hinnates leidnud, et kuigi viimane on ära tundnud filmis enda ja CC, ei saa QQ ütlustele kellegi äratundmise osas suurt tähtsust omistada, sest ta on hagejate andmetena esiletoodud sündmustes ise osaline olnud. Kolleegium nõustub, et eeltoodud põhjendusel ei saa lähtuda QQ kui konkreetse isiku teadmisest. Subjektiivselt “muu isikuna“ esiletoodud sündmustega mitteseotud eemalviibinud konkreetse isiku teadmist hageja(te) äratundmise kohta tõendatud ei ole.
  2. Vastuseks hagejate poolt menetluses läbivalt väidetule, et nad on tuvastatavad nendega toimunud sündmuste kaudu märgib ringkonnakohus veel, et IKS § 4 lg 1 isikuandmete mõiste element “mis tahes andmed“ võivad hõlmata ka andmeid, mis edastavad teavet, mis puudutavad esmajoones sündmusi mitte konkreetseid isikuid, esmajoones juhul, kui sündmused on toimunud mingite isikutega või mõjutab sündmusi konkreetselt mõni isik. Seega tuleb hagejatega nõustuda, et andmed nende elukäigus toimunud sündmuste kohta võivad olla iseenesest isikuandmeteks, kuid seda vaid juhul, kui andmete alusel on isik tuvastatav, sest andmeid sündmuste kohta saab pidada kõnealuste isikutega vaid kaudselt seotuks. Arvamuses 4/2007 väljendatud selgituse kohaselt võib üksikasjade kombinatsioon kategooria tasandil (vanus, piirkondlik päritolu) anda üpriski hea tulemuse, eriti kui on juurdepääs mingisuguselegi lisateabele. Eeltoodu alusel saab järeldada, et kui hagejaid kirjeldataks seoses nende sündmustega nii, et selle alusel saab lisauurimise alusel välja selgitada konkreetse indiviidi, saaks pidada neid andmeid hagejate õigusi rikkuvaks. 16
(20)Tsiviilasi nr 2-16-16730 Seega tuleb kontrollida, kas on võimalik koguda lisateavet, mis võimaldab kindlaks teha, kes on sündmustega seotud isikud, lugedes näiteks toonaseid ajalehti. Maakohus on siinjuures õigesti hinnanud tõendina esitatud aadressilt www.ohtuleht.ee tehtud 18.05.2001 ajalehe artikli väljatrükki “Kummipaadiga NSV Liidust pagemine tegi poistest sangarid“. Maakohus on leidnud, et antud artikli pinnalt ei saa järeldada, et keskmine vaataja peaks lähtuma niivõrd detailsest informatsioonist ja sellest tulenevalt järeldama, et filmis on tegemist samade kummipaadipõgenikega (p 49). Ringkonnakohus täiendab maakohtu käsitlust ning märgib, et selliselt kaudse “tuvastatavuse“ hindamisel omab eelkõige tähtsust asjaolu, kas “muu isikuna“ hõlmatav keskmine vaataja asuks filmis nähtule lisaks koguma täiendavat teavet, et isikud seeläbi konkreetselt tuvastada. Seega peaks keskmine vaataja hagejate tuvastamiseks asuma koguma täiendavaid andmeid ja neid analüüsima. Kolleegium rõhutab, et isik ei ole tuvastatav, kui tuvastamisele kulub ebamõistlikult aega, see on keerukas ja kulukas. Maakohus on siinjuures õigesti leidnud, et ei saa lähtuda eeldusest, et keskmine vaataja valdaks kogu informatsiooni, mis meedias on avaldatud ning hagejad ei ole ringkonnakohtu arvates näidanud, missugusele lihtsalt ligipääsetavas lisateabes sisalduvad tegelikkuses kontrollitavad filmitegelaste tunnused selliselt, et keskmine vaataja saaks hagejad eksimatult identifitseerida. Kuna tegemist on alati kaasuspõhise faktiküsimusega, tuleb arvestada kõiki juhtumi asjaolusid. Seega, kuigi filmi žanr ei välista ringkonnakohtu arvates iseenesest hagejate õiguste rikkumise võimalikkust hagejate esiletoodud viisil, tuleb siiski andmete avaldamise seisukohalt arvestada sellega, et tegemist on mängufilmiga ning žanrilt komöödiafilmiga. Maakohus on seega õigesti leidnud, et antud juhul tuleb arvesse võtta lisaks ka seda, et tegemist ei ole dokumentaalfilmiga, vaid mängufilmiga, milles kajastatu puhul ei saa üheselt järeldada, et kindlasti peaks selle tegelaskujude näol tegemist olema konkreetsete isikutega ja nende elukäigu kajastamisega. Komöödiafilm on enamasti kergema sisu ja tahtlikult meelelahutusliku, publikut lõbustava, lõõgastava ja naerma ajava eesmärgiga tehtud filmiteos rõhutatult, liialdatult ja ülemäärase situatsioonilahenduse, keelekasutuse, tegevuse, suhete ja karakteritega. Inimesekujutus võib olla ühekülgsem kui draamas, tüüpilist rõhutav, koomilisi liialdusi pakkuv. Maakohus on tuginenud põhjendatult tunnistaja KF ütlustele, mille kohaselt on ta näinud mängufilmi “Sangarid“, kuid ta ei ole kindel selles, et seal on kujutatud reaalselt eksisteerivaid inimesi. Seega saab järeldada, et filmis prevaleerib autori loodu ning andmed, mis justkui kattuvad hagejate elukäigu ja isiklike tunnustega, muutuvad teisejärguliseks ning neid ei ole võimalik pidada hagejate identifitseerimiseks piisavalt iseloomulikeks. Kolleegiumi arvates ei ole hagejad usutavaks teinud, et keskmise filmivaataja lisateabe otsimine 18.05.2001 ajalehe artiklis “Kummipaadiga NSV Liidust pagemine tegi poistest sangarid“ intervjuude vahendusel avaldatu näol, oleks vähe aeganõudev ja piisavalt lihtne hagejate üheseks tuvastamiseks arvestades, et tegelaskujud on kunstiliselt kujundatud ning et filmis esitatud olukordades esitatud tunnused (eelkõige 1980-ndate paadipõgenemine Soome, selles 3 või 4 mehe osalemine, kellest osa panid toime röövimisi ning kandsid karistust) ei ole otseselt kohaldatavad ega omased ainult hagejatele ja artiklis sisalduvad detailid on kajastatud teises kontekstis. 62. Hagejad on läbivalt väitnud ka seda, et ajakirjandus on nad filmis ära tundnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tõenditena esitatud erinevate 17
(20)Tsiviilasi nr 2-16-16730 ajakirjandusväljaannete avaldatud artikleid analüüsinud ja põhjendatult järeldanud, et ajakirjanduses on mängufilmiga “Sangarid“ seostatud mitte otseselt hagejaid, vaid 1984. aastal toimunud sündmusi – tõestisündinud lugu põgenemisest ja röövidest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega (maakohtu otsuse p 50) ja ei korda neid (

§ 654lg 6).

63. Arvestades eeltoodud põhjendusi, leiab ringkonnakohus, et kuna hagejad ei ole esitatud andmete alusel filmis tuvastatavad, ei saa neid andmeid lugeda IKS § 4 lg 1 tähenduses isikuandmeteks. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kuna tegemist ei ole hagejate isikuandmete töötlemisega, siis ei pea kohus hindama, kas on tegemist õigustatud või õigusvastase isikuandmete kasutamisega. Tulenevalt hagejate väidetest, et filmiga on rikutud nende eraelu puutumatust, on maakohus hinnanud ka, kas on rikutud hagejate isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja VÕS § 1046 lg 1 tähenduses ning õigesti leidnud, et kuna isikud ei ole filmis identifitseeritavad, ei ole võimalik järeldada, et selles oleks kajastatud nende eraelulisi andmeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ja ei korda neid (

§ 654lg 6).

Tulenevalt eeltoodust on maakohus õigesti jätnud hagejate nõuded rahuldamata.

  1. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks praegusel juhul esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotlust, sest see peab puudutama liidu õiguse tõlgendamist või kehtivust, mitte siseriiklike õigusnormide tõlgendamist ega põhikohtuasja raames tõstatatud faktiküsimusi. Kuna käesoleval juhul hagejate isikuandmete töötlemist ei tuvastatud, puudub vajadus kaaluda andmekaitse suhtes kehtestatud erandite või piirangute kohaldamist.
  2. 19.11.2018 esitas kostja 09.11.2018 toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotluse, paludes parandada kohtuistungi protokollis 12:19:25 esitatud kostja esindaja väite, mille kohaselt kostja ei vaielnud vastu hagejate õiguslikule käsitlusele. Kostja on olnud läbivalt vastu hagejate õiguslikule käsitlusele. 20.11.2018 esitas hageja YY 09.11.2018 toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotluse, paludes parandada kohtuistungi protokollis 11:55:55 hageja esindaja öeldud viimase lause, lugedes õigeks lause: “Ajakirjanikud vaba ajakirjanduse tingimustes on tuvastanud, et see on nende lugu“. Kolleegium peab taotlusi põhjendatuks, kuna taotletud parandused on asjakohased ning vastavad kohtuistungi protokolli helisalvestile.
  3. Ringkonnakohus leiab, et kuigi praegusel juhul lahendati eri hagejate nõuded ühe asja raames, on tegemist üksteisest sõltumatute nõuetega sama kostja vastu, mistõttu tuleb apellatsiooniastme kulud jätta hagejate kanda

§ 162

lg 1 ja

§ 171lg 1 alusel.

Arvestades, et hagejad on tuginenud samadele faktiväidetele ning ka õiguslikud väited on enamjaolt kattuvad, on kostja esindaja põhjendatud ja vajalikud menetluslikud toimingud tehtud kõikide hagejate suhtes eelduslikult samas mahus. Seega peab kolleegium põhjendatuks jätta menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Vastavalt

§ 174

lg-le 3, kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. 18

(20)Tsiviilasi nr 2-16-16730 Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 2 984.80 eurot, millele lisandub 09.11.2018 kohtuistungi kulu 2h ja 40 min (s.o 2,7h) eest tunnitasuga 116 eurot (2,7h x 116 eurot/h = 313.20 eurot), kokku 3 298 eurot (2 984.80 + 313.20). Kostjale on osutatud õigusabi 28,7 h ulatuses. Esindaja tunnihinnaks on 116 eurot, kusjuures tehniliste tegevuste ja telefonikõneluste tunnihind on 64 eurot ning minimaalseks ajaarvestuse ühikuks on 0,1h. Menetluskuludele käibemaksu ei lisanud (tl 119-120, III kd).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seaduse §-s 218 sätestatu kohaselt. Ringkonnakohtu hinnangul oli õigusabi kasutamine põhjendud, arvestades asja keerukust. Kolleegium leiab aga, et kostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu ei ole täiel määral põhjendatud. Kostja esindaja on 15,5h jooksul tutvunud hageja I ja hageja III apellatsioonkaebusega, teinud olukorra juriidilise analüüsi ning koostanud vastuse apellatsioonkaebusele. Lisaks on kostja esindaja 5,7h ulatuses tutvunud hageja II apellatsioonkaebusega, teinud olukorra juriidilise analüüsi ning koostanud vastuse apellatsioonkaebusele. Kolleegiumi hinnangul on kostja esindaja mõnevõrra ülehinnanud nimetatud toimingutele tehtud ajakulu, kuivõrd apellatsioonkaebused on oma sisult suures osas kattuvad. Apellatsioonkaebuste vastused on seetõttu samuti enamuses üksteist kordavad. Arvestades apellatsioonkaebuste mahtu ja sisutihedust, samuti apellatsioonkaebuste vastuste mahtu ning kattuvust, loeb kolleegium põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebusega tutvumisele ning nendele vastuse koostamiseks 18h ulatuses. Ülejäänud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoiminguid peab kolleegium vajalikuks ja põhjendatuks menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses, sest põhjendatud on esindaja poolt esindatavaga asja arutamine (nii telefoni kui e-kirja teel) ning 09.11.2018 kohtuistungi protokollist nähtub, et pooled on pidanud läbirääkimisi kompromissi eesmärgil. Samuti on põhjendatud menetlustoiminguks kohtuistungi edasilükkamise taotlusele vastuse esitamine ning kohtuistungiks ettevalmistamine menetluskulude nimekirjas väljatoodud ulatuses. Kuna ringkonnakohtus kohtuistung kestis 2 h ja 40 minutit (s.o 2,7h) (kohtuistungi protokoll; tl 121-124, III kd), on põhjendatud kostja taotlus kohtuistungi ajakulu ulatuses esindajatasu väljamõistmine. Kokkuvõttes peab kolleegium põhjendatuks kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid 25,5h ulatuses. Tulenevalt kostja esindaja erinevatele toimingutele määratud töötunni hindadest (116 eurot/h, v.a tehniliste tegevuste ja telefonikõnelustel 64 eurot) ning kolleegiumi poolt põhjendatud ja vajalikele menetlustoimingutele kulunud ajakulust (24,6h tunnihinnaga 116 eurot ja 0,9h tunnihinnaga 64 eurot), on kostja esindaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus põhjendatud 2 911.80 euro ulatuses (24,6 x 116 eurot + 0,9 x 64 eurot). Iga hageja kanda jääb kostja menetluskuludest 970.60 eurot (2 911.80 : 3). Rahuldamata jääb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 3,2h ulatuses tunnihinnaga 116 eurot. Samuti jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 19

(20)Tsiviilasi nr 2-16-16730 rahuldamata 27.03.2018 menetlustoimingu osas 15.60 euro (34.80-19.20) ulatuses, sest kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on esindaja tunnihind telefonikõneluste korral 64 eurot. Samas on kostja menetluskulude nimekirjas märkinud, et 27.03.2018 toimingu, milleks on telefonikõnelused E. Heringson/KT, ajakulule 0,3h vastavaks suuruseks 34.80 eurot. Kolleegiumi hinnangul vastab nimetatu aga järgmisele aritmeetilisele tehtele: 0,3h x 64 eurot/h = 19.20 eurot. Seega jääb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 386.80 euro ulatuses (3,2h x 116 eurot/h + 15.60 eurot). Vastavalt taotlusele ja

§ 177

lg-le 2 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 20

(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.