3-16-2436/43

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-16-2436

1. juuni 2019 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest X kaebus Siseministeeriumi otsuse tühistamiseks Kaebaja X Vastustaja Siseministeerium, esindaja Merje Joll Kaasatud haldusorgan Justiitsministeerium, esindaja Helen Tõnise X esialgse õiguskaitse taotlus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Vabastada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest.
3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Siseministeerium kohaldas
6. novembri
7. a otsusega nr 1-24/158 Venemaa Föderatsiooni kodanikust kaebaja suhtes sissesõidukeeldu Schengeni territooriumile kümneks aastaks. Otsuse järgi algab sissesõidukeelu kehtivusaeg päevast, mil kaebaja vabaneb Eesti kinnipidamisasutusest või ta antakse üle kodakondsusjärgsele riigile või päritoluriigile karistuse jätkamiseks.
8. Kaebaja vaidlustas Siseministeeriumi eelnimetatud otsuse halduskohtus. Tartu Halduskohus jättis
9. aprilli
10. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis
11. juuni
12. a otsusega rahuldamata. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus võttis
13. märtsi
14. a määrusega menetlusse.
15. Kaebaja esitas
16. juunil 2019 Riigikohtusse jõudnud esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada Siseministeeriumi
17. novembri
18. a otsuse nr 1-24/158 kehtivus kuni haldusasjas lõpliku otsuse tegemiseni. Taotluse põhjenduste kohaselt on äärmiselt ebatõenäoline, et kohtuasi lahendatakse enne, kui saabub kaebaja vanglast vabastamise tähtaeg. Kaebajat ähvardab seoses võimaliku vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamisega oht, et ta saadetakse enne asja lahendamist Venemaa Föderatsiooni ning talle kohaldub 10 aasta pikkune sissesõidukeeld Schengeni territooriumile. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tagaks kaebajale võimaluse viibida Eestis kuni kohtumenetluse lõpuni ja osaleda isiklikult kohtuasja arutamisel. Samuti tagaks esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebajale võimaluse suhelda oma perekonnaga. Koos taotlusega esitas kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. 3-16-2436 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
19. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 6 järgi tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kaebaja esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusest nähtuvalt puudub kaebajal raha riigilõivu tasumiseks. Kaebaja on kinnipeetav, kellel puuduvad sissetulekud. Sellest tulenevalt peab kolleegium kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust põhjendatuks ja vabastab kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest.
20. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kannab kaebaja vanglakaristust ning tema karistusaeg lõpeb
21. oktoobril
22. Kaebaja jäeti Tartu Maakohtu
23. mai
24. a määrusega tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Ringkonnakohus jättis
25. juuni
26. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus on jõustunud. Kohtute infosüsteemist ei nähtu teisi pooleliolevaid kaebaja tingimisi ennetähtaega vabastamise menetlusi. Riigikohus teeb käesolevas haldusasjas otsuse eeldatavalt enne kaebaja karistusaja lõppu. Eeltoodust tulenevalt puudub praegusel ajal oht, et kaebaja saadetaks enne kohtuasja lahendamist riigist välja, ning kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus puudub. HKMS § 249 lg 1 järgi võib asjaolude muutumisel Riigikohus teha igas menetlusstaadiumis (sh ka omal algatusel) määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta.
27. HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas määruses kohtu algatusel kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt 2