← Eesti

2-17-7426/13

Obsah (12)§ 449§ 225§ 657§ 229§ 654§ 457§ 171§ 174§ 176§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Otsuse teatavaks tegemise aeg 22. veebruar 2019,

) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1815 eurot (käibemaksuta) ning kohustas hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus, et hageja valiti

  1. veebruaril 2014 korteriomanike üldkoosolekul elamu valitsejaks;
  2. aprillil 2015 kinnitati korteriomanike üldkoosolekul elamu 2015–2016 majanduskava, valiti majanõukogu ja vaadati üle kodukord; kostja on korterite nr 14, 15, 16, 17 ja 18 omanik;
  3. juunil 2016 toimunud korteriomanike üldkoosolekul esitas hageja aruandluse
  4. aasta majandusaasta osas ning kinnitati 2016– 2017 majanduskava; hageja edastas korteriomanikele arveid majanduskava ning tarbitud kommunaalteenuste alusel; kostja ei ole täies ulatuses arveid tasunud. Pooled vaidlevad mh selle üle, kas hagejal on nõudeõigus kostja vastu. Maakohus rahuldas kostja taotluse

§ 449lg 1 alusel hageja nõudeõiguse olemasolu kohta vaheotsuse tegemiseks.

Maakohtu hinnangul on 17. veebruari 2014 üldkoosoleku protokolli ja selle lisadega tõendatud hageja valitsejaks nimetamine ja hagejale volituste andmine korteriomandite omanike esindamiseks Eesti Vabariigi standardi EVS 807:2010 „Kinnisvara Korrashoid“ kohaste tegevuste korraldamisel alates 3. märtsist 2014. Kodukorra p 5.5

  1. a)ja
  2. c)järgi on valitsejale antud õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses (vastavalt KOS § 21 lg-le 2). 1. oktoobri 2015 erakorralise koosoleku protokolliga otsustas üldkoosolek anda hagejale kui valitsejale KOS § 21 lg 2 kohase volitusnormi esindada kohtus korteriomanikke. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks korteriomanike volitus või leping vms õiguslik alus nõuda võlgnevuste maksmist oma nimel ja endale. Korteriomanike üldkoosolekul valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise otsustest ei tulene hagejale KOS § 21 lg 2 p-s 5 sätestatud õigust oma nimel hagi esitada, kuivõrd see läheks vastuollu 17. veebruari 2014 ning 1. oktoobri 2015 üldkoosolekutel vastuvõetud otsustega anda hagejale volitus esindada kohtumenetluses korteriomanikke. Hageja ei ole alates 1. augustist 2017 Pallasti tn 50 elamu valitsejaks ja ei saa esitada hagi korteriomanike valitsejana. Kuna hagejal ei saa olla nõuet kostja vastu, siis on tegemist lõppotsusega ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus 4. Hageja esitas 3. detsembril 2018 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Esiteks puudub vaidlustatud otsuses tõendite igakülgne ja täielik analüüs. 17. veebruari 2014 üldkoosolekul kinnitatud kodukorra p 5.5
  3. c)alusel anti hagejale volitus esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Vaidlustatud otsuse tuvastatud asjaolude loetelust on puudu fakt, et korteriomanikud otsustasid 1. oktoobri 2015 üldkoosolekul anda hagejale volitus kostjalt hagimenetluses võlgnevuse sissenõudmiseks. Seega on hagejale 1. oktoobri 2015 üldkoosoleku otsuse alusel antud täiendav volitus esindada majaühisust kostja vastu hagimenetluses. Teiseks pole korteriomanikud hagejale antud volitust tagasi võtnud. Hagiavaldus on esitatud ajal, mil hageja oli elamu valitseja ning hagiavalduse aluseks on periood, mis samuti ühtib hageja valitsemisajaga. Kuna hageja tegutses kohtus majaühisuselt saadud volituse alusel, ei ole volitus

§ 225lg 1 mõttes lõppenud. See ei lõppenud ka korteriühisuse lõppemisega. 3

(6)Kolmandaks on hagejal valitsejana õigus nõuda kostjalt kohtu kaudu võlgnevuse tasumist. Hageja tugineb mh Riigikohtu
  1. märtsi 2015 otsusele asjas nr 3-2-1-163-14 ja selle p-s 13 avaldatud seisukohale, et kumbki – ei korteriühisus ega korteriomanike ühisus – ole isikuks, kes saaks olla kohtumenetluse pooleks. Erialakirjanduses tuleb pidada üheks põhjalikumaks käsitluseks PP
  2. aasta väitekirja, kus p-s 3.3.3.1 kirjeldatakse ühisuse osalemist kohtumenetluses. Viidatud doktoritöö punkt ühtib Riigikohtu seisukohtade ja vaidlusele kohaldatava seadusega. Viiendaks lähevad korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 66 lg 2 järgselt korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule. Hageja on korduvalt pakkunud Tallinn, Pallasti tn 50 korteriühistule võtta üle nõude menetlemine. Isegi juhul, kui arvata hageja volitused lõppenuks, võib hageja nõude aluseks olla VÕS § 1041, sest hageja finantseeris korteriühisuse majandus- ja halduskulusid ulatuses, milles kostja oma kohustusi ei täitnud. Valitseja poolt igapäevastele tarnijatele tasumata jätmine või osaline tasumine oleks tähendanud teenuse osutamise katkestamist majaühisusele. Kostja vastus apellatsioonkaebusele
  3. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid kooskõlas

§ 657lg 1 p-ga 2¹ tuleb muuta otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 7. Maakohus on hageja nõudeõiguse olemasolu tuvastamiseks teinud

§ 449lg 2 alusel vaheotsuse.

Kuna maakohus hageja nõudeõiguse olemasolu ei tuvastanud, tegi ta lõppotsuse.

  1. Esmalt lahendab kolleegium hageja menetlusliku taotluse. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega PP
  2. aasta väitekirja. Saab eeldada, et hageja taotleb selle dokumendi materjalide juurde võtmist. Hageja soovib väitekirjale tuginedes põhistada oma õiguslikku käsitlust hagejal nõudeõiguse olemasolu kohta. Kolleegiumi hinnangul tuleb hageja poolt esitatud dokument jätta asja juurde võtmata, sest tegemist ei ole tõendiga

§ 229mõttes.

Kuna dokument esitati elektrooniliselt, puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada (II kd, tl-d 7–136).

  1. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme, tuvastades, et hagejale kui valitsejale ei tulene KOS § 21 lg 2 p 5 alusel õigust oma nimel hagi esitada korteriomanike üldkoosolekul valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta tehtud otsuste alusel ning hageja ei ole tõendanud, et tal oleks korteriomanike volitus või leping vms õiguslik alus praeguse kohtuliku nõude esitamiseks. Kuna vaidlus puudutas võlgnevuse sissenõudmist, mis tekkis enne
  2. detsembrit 2017, siis on maakohus õigesti kohaldanud enne
  3. detsembrit 2017 kehtinud KOS-i sätteid.
  4. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata (

§ 654lg 6).

Vastusena käsitlemata apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et need ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 11. Hageja on apellatsioonkaebuses tuginenud erinevatele Riigikohtu lahenditele ning leidnud, et maakohus on jätnud eeltoodud praktika täielikult kõrvale ning üllatavalt jõudnud järeldusele, et hagejal nõudeõigus puudub. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. 4

(6)Tõsi, kohtupraktikas on välja toodud erinevaid õiguslikke aluseid, mis võiksid anda valitsejale oma nimel hagi esitamise õiguse. Samas tuleb hagejal välja tuua asjaolud, viidetega asjas esitatud tõenditele, mis võimaldaksid kohtul tuvastada, millise õigussuhte raames on vaidlusaluse elamu korteriomanikud kaasomandi valitsemisega seotud õigussuhted korraldanud ja kellel on sellest tulenevalt õigus korteriomandite omanikelt elamu haldus- ja kommunaalkulude väljamõistmiseks hagi esitada. Ringkonnakohus palus hagejal eeltoodud asjaolusid täpsustada (vt
  1. jaanuari 2019 määrus, II kd, tl-d 148–149). 11.
  2. Esmalt viitab hageja
  3. veebruari 2014 korteriomanike üldkoosoleku protokollile. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene nimetatud protokollist mingit õiguslikku alust, mis annaks järeldada hageja nõudeõiguse olemasolu. Nimetatud üldkoosolekul on korteriomanikud otsustanud (p 7), et annavad hageja juhatuse liikmele Heikki Linnule volitused korteriomandite omanike esindamiseks Eesti Vabariigi standardi EVS 807:2010 „Kinnisvara Korrashoid“ kohaste tegevuste korraldamisel alates
  4. märtsist 2014 (I kd, tl 5). Tõendamata on hageja väide, et nimetatud volitusnormi alusel sai hageja sõlmida kolmandate isikutega lepinguid enda nimel, kuid korteriomanike arvel. Üldist käsunduslepingu olemasolu või käsunduslepingulisest suhtes tulenevat eraldi lepingulist suhet kommunaalteenuse või remonttöö saamiseks kolleegium hageja poolt esitatud asjaoludel tuvastanud ei ole. 11.
  5. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja poolt sissenõutava võlgnevuse periood alates
  6. aasta lõpust kuni
  7. augustini
  8. Seega saavad asjakohased olla 2015–2016 ja 2016– 2017 aastate kohta kinnitatud majanduskavad. Tallinna Ringkonnakohtu
  9. detsembri 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-122318 on tuvastatud, et hagejal ei tulene oma nimel hagi esitamise õigust 2015–2016 majanduskavast (I kd, tl-d 82–83 pöördel). Ka maakohus on nimetatud otsusele viidanud, kuid jätnud arvestamata

§ 457lg 1 kohaldamisega.

Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

§ 457

lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus on 21. detsembri 2016 kohtuotsuse põhjenduste p-s 8 tuvastanud, et 2015–2016 majanduskavast hagejale õiguslikku alust nõude esitamiseks ei tulene. Kuna hagi esitamise õigusliku aluse olemasolu oli kostja vastu eitatud hagi rahuldamiseks materiaalõiguse järgi oluline asjaolu, ei saa samad pooled selle asjaolu üle enam

§ 457lg 1 järgi teises kohtumenetluses vaielda (vt Riigikohtu 4.

jaanuari 2012 otsus asjas nr 3-2-1-129-11, p 14). Kolleegium leiab, et hageja poolt viidatud 2016–2017 majanduskavast ei nähtu õiguslikku alust, mis annaks hagejale oma nimel hagi esitamise õiguse (I kd, tl-d 23–33). Oluline on siinjuures viidata korteriomanike

  1. oktoobri 2015 üldkoosoleku otsusele, millega anti hagejale volitus üksnes esindada ühisust kostja vastu nõude esitamisel (I kd, tl 56 ja pöördel). 11.
  2. Hageja väidab, et kuna majanduskavade kohaselt remondifondi ei moodustatud, viidates
  3. veebruari 2014 üldkoosoleku protokolli p-le 6, siis pidi kulud katma komisjonärina tegutsev valitseja, kes võis seejärel nõuda kohustuse täitmist endale. Asjaolu, et remondifondi ei kogutud
  4. aastal, ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest hageja nõuab kostjalt
  5. aasta lõpust tekkinud võlgnevust. Hageja poolt esitatud 2016–2017 majanduskavast ei nähtu, et valitsejal oli majanduskava ellu viimiseks oma nimel õigus selleks kohtulikke nõudeid esitada.
  6. Kuna hagi jääb rahuldamata, jääb muutmata ka maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
  7. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse menetluskulud

§ 171

lg 1 järgi hageja kanda.

§ 174lg 3 järgi määrab kolleegium kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud. 5

(6)13.1. Kostja esindaja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku 1100 eurot, mis koosneb esindaja kulust 10 tunni eest tunnitasuga 110 eurot (käibemaksuta). Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist käibemaksuta (

§ 174lg 10).

Samuti kinnitab kostja, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Hageja ei ole kostja menetluskulude osas seisukohta esitanud. 13.2. Kohus mõistab

§ 175

lg 1 esimese lause järgi teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, siis ei ole osaliselt põhjendatud apellatsioonkaebuse vastuse ja lõpliku seisukoha koostamise ajakulu. Kostja on ringkonnakohtu menetluses korranud väga lühidalt juba varem esitatud seisukohti. Põhjendatud ajakulu on: apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 2 tundi ning kirjaliku seisukoha koostamine 0,5 tundi. Kolleegiumi hinnangul on kostja esindaja tööühiku hind 110 eurot

§ 175lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud.

Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 275 eurot. Lisaks tuleb kostja taotluse ja

§ 177

lg 4 kohaselt välja mõista ka viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teise lause järgi. 14. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.