← Eesti

2-18-16334/9

Obsah (6)§ 467§ 142§ 407§ 444§ 173§ 174

2-18-16334 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Olev Mihke

§ 467- § 474 ettenähtud korras.

  1. Jätta menetluskulud S. S.i kanda.
  2. Välja mõista S. S.ilt Kohtla-Järve linn Outokumpu tn 19 korteriühistu kasuks menetluskulud osaliselt kokku 500 eurot sh tasutud riigilõiv 300 eurot ja esindaja õigusabikulud 200 eurot. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine 1

(3)2-18-16334
  2. Toimetada S. S.ile kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) resolutsioon ja edasikaebamise kord kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord S. S.ile avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Viru Maakohtu menetluses on Kohtla-Järve linn Outokumpu tn 19 KÜ hagi S. S.i vastu KÜ Outokumpu 19 11.05.2018 üldkoosoleku otsuse täitmise nõudes, milleks on kohustus võõrandada kostjale kuuluv korteriomand asukohaga: xxx 30327 Kohtla-Järve linn IdaVirumaal (reg.osa nr 1544107). Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teade avaldati 06.02.2019. Vastuse esitamise tähtajaks oli 14.03.2019. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud 2

(3)2-18-16334 ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 444lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hagi esitamise ajal kehtinud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KrtS § 32 lg 2 p 2 järgi võib võõrandamisnõude eelkõige esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. KrtS § 32 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. KrtS § 33 lg 1 sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi kuulub tagaseljaotsusega täielikult rahuldamisele hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 350 eurot. Kohus leiab, et on õigusabi hüvitamise nõue summas 350 eurot on ilmselgelt põhjendamatult suur ja ei vasta õigusabi tegelikule mahule ja raskusele. Kohus hindab põhjendatud õigusabi kuluks 200 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud osaliselt summas 500 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Olev Mihkelson Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.