Obsah (11)

§ 489§ 661§ 475§ 613§ 477§ 486§ 430§ 198§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2019. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-110973 Tsiviilasi Lääne-Nigula vald, Nigula küla, Nigula tee

§ 489

lg 2¹ mõttes.

§ 489

lõikest 2¹ tuleneb, et kui avaldaja ja võlgnik on kohtule esitanud kirjaliku avalduse võla tasumiseks osade kaupa ning on lisanud avaldusele maksegraafiku makseettepanekus märgitud võla tasumiseks, võib kohus kinnitada maksekäsu tegemisega koos maksegraafiku. Maksegraafik peab sisaldama võla tasumise tähtpäevi, osamaksete suurusi ja osamaksete tasumise korda, kuid ei tohi sisaldada muid tingimusi võla tasumiseks. Esitatud kokkuleppes on lisaks maksegraafikuga tasumisele kokku lepitud ka muudes tingimustes võla tasumiseks. Seega lõpetati 14.05.

1. a määrusega käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetlus ja määrati, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. 15.05.
2. a määrusega jättis maakohus kinnitamata poolte 07.05.
3. a allkirjastatud kokkulepe võlgnevuse tasumiseks (kompromisslepingu), kuivõrd kompromisslepingut ei olnud esitatud kujul võimalik täita ning see oli osaliselt vastuolus seaduse ja heade kommetega. Kohus selgitas menetlusosalistele, et vaatamata kompromissi kinnitamata jätmisele võivad pooled 2 sõlmida uue kompromisslepingu, mis vastab seaduses sätestatud nõuetele. Sama määrusega tegi maakohus avaldajale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava avalduse esitamiseks.
4. Kompromissleping 29.05.
5. a esitasid pooled kohtule alljärgneva allkirjastatud kompromisslepingu.
6. Kompromissi objekt: 1.
7. 15.04.
8. a on hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu üürija kommunaalteenuste võlgnevuse summas 308,59 euro ja menetluskulu (riigilõiv) 45 eurot nõudes. 1.
9. Kuna kostja soovib võlgnevuse summas 308,59 eurot ja riigilõivu summas 45 eurot vabatahtlikult hagejale ära tasuda, siis otsustasid Pooled sõlmida hea tahte väljenduseks järgneva kompromisslepingu.
10. Kostja kohustub: 2.
11. Tasuma hagejale võlgnevuse 308,59 eurot ja menetluskulu 45 eurot järgneva graafiku alusel: - 15.06.2019 – 25.-eurot; - 15.07.2019 – 25.-eurot; - 15.08.2019 – 25.-eurot; - 15.09.2019 – 25.-eurot; - 15.10.2019 – 25.-eurot; - 15.11.2019 – 25.-eurot; - 15.12.2019 – 25.-eurot; - 15.01.2020 – 25.-eurot; - 15.02.2020 – 25.-eurot; - 15.03.2020 – 25.-eurot; - 15.04.2020 – 25.-eurot; - 15.05.2020 – 25.-eurot; - 15.06.2020 – 25.-eurot; - 15.07.2020 – 28,59 eurot. 2.
12. Teostama kõik p.-s 2.
13. nimetatud maksed hageja arvelduskontole nr EE191010602005800004 SEB Pangas. 2.
14. Juhul kui kostja ei täida maksegraafikut ja jätab tähtajaks tasumata kasvõi ühe osamakse, on hagejal koheselt õigus pöörduda kohtutäituri poole kogu võla jäägi sundtäitmist nõudes.
15. Käesolev kompromissleping on sõlmitud kolmes eksemplaris, ühe eksemplari saab hageja, ühe saab Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja ja kostja saab ühe eksemplari.
16. Pooled on teadlikud tagajärgedest, mis tulenevad

§-st 432 ja paluvad menetluse tsiviilasjas nr.2-19-110973 lõpetada. 5.

§ 661

lg-le 4 tuginedes on Pooled kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 (kolmele) tööpäevale.

1. KOHTU SEISUKOHT 3.
2. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 3.
3. Käesolev tsiviilasi on maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üle antud 14.05.
4. a määrusega ning pooled on avaldanud soovi menetluse lõpetada kompromisslepinguga. Käesolevaks ajaks on esitatud kohtule seadusega kooskõlas olev 3 kompromissleping, milles pooled on jõudnud kokkuleppele kogu võlgnevuse ja menetluskulude tasumise osas. 3.3.

§ 475

lg 1 p 13 järgi on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad.

§ 613

lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi.

§ 477

lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 3.4. Kohus lähtub käesolevaga

§ 486

lõikest 4, s.o kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 3.5. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, mis tulenevad

§-st

1. 3.
2. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Kohus märgib, et kuna käesoleva tsiviilasja näol on tegemist hagita menetlusega tulenevalt

§ 475

lg 1 punktis 13 ja

§ 613

lg 1 punktis 1 sätestatust, siis on

§ 198

lg 1 p 2 järgi käesoleva tsiviilasja menetlusosalisteks avaldaja ja asjast puudutatud isik. Kuivõrd kompromisslepingus on märgitud menetlusosalistena hagejat ja kostjat, siis käsitleb kohus kompromissi kinnitamisel menetlusosalisi avaldaja ja asjast puudutatud isikuna. Kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.7.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.8.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (käesoleval juhul avaldaja) uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3.9. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingus on pooled ära määranud, millised menetluskulud on kostja kohustatud hagejale hüvitama. Seega on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses. 4 Kompromisslepingus nimetatama menetluskulud jätab kohus

§ 168lg 3 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5