RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-19-766
- juuni 2019 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Eerik Kergandberg R. S-i vahistamine Tallinna Ringkonnakohtu
- veebruari
- a määrus R. S-i kaitsja vandeadvokaat Hannes Toodu, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Eliisa Sommer
- mai 2019, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
- veebruari
- a määrus ja saata R. S-i määruskaebus Pärnu Maakohtu
- jaanuari
- a määruse peale ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus.
- Määruskaebus rahuldada.
- Jätta rahuldamata R. S-i kaitsja taotlus määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- jaanuaril 2019 esitas Lääne Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Gardi Anderson Pärnu Maakohtule kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 130 lg 2 alusel taotluse R. S-i vahistamiseks. Teda kahtlustatakse karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kehalises väärkohtlemises, KarS § 25 lg 2 – § 141 lg 1 järgi vägistamiskatses ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi avaliku korra raskes rikkumises. Kahtlustuse kohaselt on R. S. need teod toime pannud
- aastast kuni
- jaanuarini 2019 oma elukaaslase suhtes. Vastavalt vahistamistaotlusele esineb oht, et R. S. võib jätkata sarnaste kuritegude toimepanemist.
- Pärnu Maakohtu
- jaanuari
- a määrusega taotlus rahuldati ja R. S. vahistati kaheks kuuks. Maakohtu hinnangul on prokuratuuri taotlus põhjendatud. Asjas on kogutud piisavalt tõendeid nii põhjendatud kuriteokahtluse kui ka vahistamise aluse olemasolu tuvastamiseks. Uute kuritegude toimepanemise ohtu kinnitavad pikema aja jooksul korduvalt vägivallategude toimepanemine ja asjaolu, et kannatanu sõnul on vägivald muutunud intensiivsemaks. Samuti on kahtlustatava suhtes varem kriminaalmenetlus tema endise abikaasa kehalises väärkohtlemises KrMS § 202 alusel lõpetatud. Uute kuritegude ärahoidmiseks on põhjendatud kahtlustatav vahistada.
- Vahistamismääruse vaidlustanud R. S. taotles maakohtu määruse tühistamist. Prokuratuur esitas määruskaebusele kirjaliku vastuse, milles palus jätta kaebus rahuldamata ja vahistamismäärus muutmata. Lisaks edastas prokuratuur ringkonnakohtule elektroonselt kriminaalasja materjalid.
- Tallinna Ringkonnakohtu
- veebruari
- a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Kuriteokahtlust kinnitavad kannatanu ja tunnistajate ütlused ning erinevad kirjalikud 1-19-766 tõendid, sh patsiendikaart ja fotod kannatanu tervisekahjustustest. Kohus tutvus ka pärast kahtlustatava vahistamist kogutud täiendavate tõenditega ja leidis, et need kinnitavad kuriteokahtluse põhjendatust. Kaitsja taotluse tõenditega tutvumiseks jättis kohus istungil rahuldamata põhjendusega, et kahtlustatavale kohtueelses menetluses tõenditele juurdepääsu võimaldamine on prokuratuuri, mitte kohtu otsustada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse R. S-i kaitsja, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist ja vahistamistaotluse rahuldamata jätmist. Määruskaebuse lahendamisel rikuti kahtlustatava kaitseõigust. Ringkonnakohus ei võimaldanud kaitsjal tõenditega tutvuda. Kaitsja sai prokuratuuri kirjaliku seisukoha koos viitega ringkonnakohtule täiendavate tõendite esitamise kohta kätte reedel, kohtuistung toimus juba esmaspäeva hommikul. Seega ei olnud kaitsjal võimalust taotleda prokuratuurilt tõenditega tutvumist. Kohtuistungile prokurör kohale ei tulnud, mistõttu ei olnud võimalik tõenditega tutvumise taotlust ka istungil esitada. Sellises olukorras oli ringkonnakohtul kaks valikut: võimaldada kaitsjal tõenditega tutvuda või jätta esitatud tõendid kõrvale. Selle asemel asus ringkonnakohus lubamatult otsima kuriteokahtlust kinnitavaid tõendeid ning neid määruses prokuratuuri nõusolekuta esitama.
- Prokuratuur märgib
- mail 2019 kaebusele esitatud vastuses, et R. S. on
- märtsil 2019 vahi alt vabastatud. Sellele vaatamata ei anna kaebuses esitatud asjaolud alust hinnata kahtlustatava vahistamist õigusvastaseks. Kaitsjal oli võimalus taotleda tõenditega tutvumist alates kaitseülesande võtmisest. Seega on väär väita, et tal jäi selleks aega vaid pool tööpäeva.
- R. S-i kaitsja esitas
- mail 2019 kaebusele täienduse. Kaitsja lisab, et seoses R. S-i vahi alt vabastamisega ei ole enam vaja taotleda määruste tühistamist ega vahistamistaotluse rahuldamata jätmist. Kaitsja palub tunnistada maa- ja ringkonnakohtu määrused õigusvastaseks ja tuvastada, et kahtlustatavalt võeti alusetult vabadus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kaitsja on seisukohal, et ringkonnakohus ei tohtinud määruskaebust lahendades tugineda tõenditele, millega kaitsjal polnud võimaldatud tutvuda. KrMS § 341 lg 2 kohaselt on kahtlustataval õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised vahistamistaotluse põhjendatuse arutamiseks. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt võib prokuratuur määrusega keelduda tõenditele juurdepääsu võimaldamisest, kui see võib oluliselt kahjustada teise isiku õigusi või kriminaalmenetlust.
- Praeguses asjas esitas prokuratuur maakohtule vahistamistaotluse, milles viitas kuriteokahtlust kinnitavate tõenditena kannatanu ütlustele, lähisuhtevägivalla infolehele, patsiendikaardile ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollile. Samas täheldas prokuratuur, et need tõendid kinnitavad põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu viimase, s.o
- jaanuari
- a kuriteo suhtes. Teiste kannatanu ütlustes nimetatud kuritegude kohta tõendeid alles kogutakse. Maakohus rahuldas vahistamistaotluse, leides, et kuriteokahtlus on piisavalt põhjendatud ja asjas on kogutud küllaldaselt tõendeid. Seejuures viitas kohus vahistamistaotluses nimetatud tõenditele. Kahtlustatava kaebuse alusel jõudis asi ringkonnakohtusse. Kohus määras asja arutamisele
- veebruaril 2019, kutsudes istungile prokuröri ja kaitsja. Prokurör teatas ringkonnakohtule
- veebruaril 2019, et saadab kirjaliku seisukoha ja kriminaalasja materjalid, ning palus kaebus läbi vaadata ilma tema osavõtuta. Toimikumaterjalid edastas prokurör kohtule
- veebruaril
- Kumbagi prokuröri kohtule saadetud kirja kaitsjale teatavaks ei tehtud. Kaitsja sai täiendavate tõendite kohtule esitamisest teada alles
- veebruaril 2019, mil ta sai kätte prokuratuuri
- veebruaril 2019 esitatud kirjaliku seisukoha.
- veebruaril 2019 peetud ringkonnakohtu istungil soovis kaitsja ringkonnakohtule esitatud tõenditega tutvuda. Kohus selgitas, et vastav taotlus tuleb esitada prokuratuurile, kuna tegemist on kohtueelse uurimise materjalidega. Seejärel jätkati asja arutamist. Määruses heitis ringkonnakohus kaitsjale veel kord ette, et kaitsja polnud enne kohtus vastava taotluse esitamist prokuratuurilt tõenditega tutvumist taotlenud. Samas tuvastas ringkonnakohus prokuratuuri lisatõenditele tuginedes 2
(4)1-19-766 põhjendatud kuriteokahtluse kõigi
- aastast kuni
- jaanuarini 2019 toimepandud tegude suhtes ja avas määruses lühidalt tõendite sisu.
- Kohtupraktikas on aktsepteeritud vahistamistaotluse lahendamisel lisatõendite esitamise võimalust määruskaebemenetluses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- veebruari
- a määrus asjas nr 3-1-1-15-16, p 22). Samuti on Riigikohus varem leidnud, et kui maakohtu määruses pole kuriteokahtlustuse ja vahistamisaluse kohta nõuetekohaseid põhjendusi esitatud, on ka ringkonnakohtu pädevuses tuvastada kuriteokahtluse ja vahistamisaluse olemasolu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- veebruari
- a määrus asjas nr 3-1-1-105-11, p 17). Kolleegium rõhutab, et võimalus lisatõenditele tuginevalt vahistamismäärust omapoolsete põhjendustega täiendada on ringkonnakohtul juhul, kui maakohtu määrus vastab selle põhistamisele esitatud minimaalsetele nõuetele. Kui aga ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruses puuduvad igasugused põhjendused, ei saa ta põhjenduste lisamisega maakohtu määrust tagantjärele õiguspäraseks lugeda. Sel juhul tuleb maakohtu määrus tühistada.
- Nõustuda tuleb ringkonnakohtuga selles, et tulenevalt KrMS § 341 lg-st 3 on vahistamismenetluses kriminaaltoimikule juurdepääsu võimaldamine prokuratuuri otsustada. Seega on õige ringkonnakohtu seisukoht, et kohtul puudus õigus kaitsjale tõendite tutvustamiseks. Samas on kohus lubamatult asunud uurima ja hindama tõendeid, millega tutvumiseks ei olnud kaitsjal võimalik prokuratuurile taotlust esitada. Toimikumaterjalidest nähtub, et kaitsja polnud teadlik ei kohtule täiendavate tõendite esitamisest ega asjaolust, et prokurör istungil ei osale. Järelikult ei saa teha kaitsjale etteheiteid selle kohta, et ta ei pöördunud enne istungi algust prokuratuuri, et taotleda tõenditega tutvumist. Olukorras, kus kaitsja sai tõendite esitamisest teada reede õhtul ja kohtuistung oli määratud esmaspäeva hommikuks, poleks tõenditega tutvumiseks jäänud ka mõistlikku aega. Alusetu on ka prokuratuuri väide, et võimalus taotleda tõenditega tutvumist tekkis kahtlustataval juba vahistamistaotlusest teada saamisel. Sel hetkel oli täiendavate tõendite kogumine taotluse kohaselt alles käimas. Kohtu ülesanne on tagada õiglane menetlus, mis muu hulgas tähendab kohustust võimaldada menetlusosalistele seadusest tulenevad menetluslikud tagatised ka tegelikkuses.
- Riigikohus on varasemates lahendites selgitanud, et kui kohus asub tõenditele juurdepääsust keeldumise põhjendatuse osas prokuratuurist erinevale seisukohale, pole tal pädevust ise vahistatavale või tema kaitsjale tõendeid tutvustada ega kohustada prokuratuuri seda tegema. Leides, et kahtlustatava õigust tõenditega tutvuda on alusetult piiratud, tuleb kohtul need tõendid vahistamisküsimuse lahendamisel kõrvale jätta (nn hindamiskeeld). Eelnevalt saab kohus prokuratuuri tõendite kõrvalejätmisest teavitada, andes sellega prokuratuurile võimaluse kaaluda, kas võtta esitatud taotlus tagasi, võimaldada tõenditele juurdepääs või esitada täiendavalt teisi tõendeid. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni
- a määrus asjas nr 3-1-1-27-17, p 11 ja
- mai
- a määrus asjas nr 3-1-1-110-15, p 18.)
- Kui kohus peab eelkirjeldatud juhul prokuratuuri tõendite kõrvalejätmisest teavitama, siis seda enam lasub kohtul selline kohustus olukorras, kus prokuratuur ei ole kaitsjale tõendite tutvustamise kohta veel seisukohta võtnud. Seega tulnuks ringkonnakohtul kõnealuses asjas kohtuistung edasi lükata, võimaldamaks kaitsjal taotleda prokuratuurilt kohtule esitatud tõenditega tutvumist ning teavitamaks prokuratuuri võimalikust tõendite kõrvalejätmisest. Selgitades välja prokuratuuri seisukoha tõendite tutvustamise võimalikkuse kohta, saanuks kohus seejärel vajadusel asuda hindama kohtule esitatud ja vahistamistaotluse aluseks olevatele tõenditele juurdepääsust keeldumise põhjendatust. Ringkonnakohus jättis need toimingud tegemata, tutvus ise kriminaaltoimiku materjalidega ning asus neile tuginedes seisukohale, et kuriteokahtlustus on esitatud põhjendatult. Kaitsjal polnud võimalik ringkonnakohtus tõenditele, mida polnud vahistamistaotluses avatud, vastuväiteid esitada.
- Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus täiendavatele tõenditele tuginedes eiranud kahtlustatava kaitseõigust, kuivõrd kahtlustatavalt ning tema kaitsjalt on võetud tõhus ning reaalne võimalus vahistamistaotluse argumente kummutada. Kirjeldatud viga on kaasa toonud põhjendamatu kohtumääruse ja on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. 3
(4)1-19-766 Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6, § 362 p-st 2 ja § 390 lg-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu määruse ja saadab R. S-i maakohtu määruse peale esitatud kaebuse ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Asja uuel arutamisel tuleb ringkonnakohtul lahendada kaitsja taotlus tunnistada vahistamismäärus õigusvastaseks (vt eespool p 7).
- Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks seoses määruskaebemenetlusega Riigikohtus. Taotluse kohaselt on kaitsja tasu suurus Riigikohtu määruskaebemenetluses 576 eurot, sealhulgas käibemaks. Tasu hõlmab maa- ja ringkonnakohtu määruste analüüsi (pool tundi), kahtlustatavaga arestimajas nõupidamist (40 minutit), määruskaebuse koostamist (üks tund ja 50 minutit) ja täiendava seisukoha koostamist (üks tund). Õigusteenust on osutatud hinnaga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (kokku 144 eurot).
- Taotlusele pole aga lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist ega kandmist kajastavaid dokumente. Seetõttu ei saa Riigikohus võtta KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt seisukohta, kas kahtlustataval on tekkinud seoses määruskaebemenetlusega menetluskulu. Järelikult pole vajalik hinnata, kas taotluses märgitud summa on käsitatav valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuna (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni
- a määrus nr 1-17-1205/147, p-d 33–34 ja
- oktoobri
- a otsus nr 1-17-3858/68, p-d 17-18). Eelnevast tulenevalt jätab Riigikohus esitatud taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)