ja § 329 järgi ning
lg 1 alusel karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendati Raoul Rudisaarele mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.07.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7141 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust, võrra ning mõisteti Raoul Rudisaarele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat vangistust. Vangistuse aja alguseks loeti KrMS § 414 lg 1, 2 alusel Raoul Rudisaare vanglasse saabumise aeg. Raoul Rudisaart kohustada 1
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Raoul Rudisaar temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu osalenud vangla majandustöödel ja läbinud plaatija kursused. Sotsiaalprogrammi läbimisest loobus. Vangla iseloomustuse kohaselt on tema käitumine olnud rahuldav. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemise korral on Raoul Rudisaarel kindel elukoht ja erinevaid võimalusi, kuhu tööle saada. Vangla iseloomustuse kohaselt sooviks süüdimõistetu jätkata töötamist Rootsis, kuna ta on omandanud head tööoskused metsamasinaoperaatorina. Tasumata rahalisi nõudeid kinnipeetaval ei ole, vabanemisfondis on 1307 eurot. Jätmata tähelepanuta kõiki eeltoodud pigem positiivseid asjaolusid, leiab kohus siiski, et Raoul Rudisaare vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik. Esiteks ei võimalda vabastamist süüdimõistetu varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Raoul Rudisaart on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral. Süüdimõistetul on kalduvus panna toime samalaadseid kuritegusid, nimelt on teda kõigil kolmel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Viimase kohtuotsusega karistati teda lisaks veel karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et käesolev kuritegu on pandud toime varasema, s.o Tartu Maakohtu 26.07.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-7141 määratud katseajal. Ka kuritegu, mille eest Raoul Rudisaart karistati Tartu Maakohtu 26.07.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-7141 on toime pandud varasema, s.o Tartu Maakohtu 21.04.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-153224 määratud katseajal. Seega sisuliselt kannab Raoul Rudisaar praegu karistust kolme 2
lg 5 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Tegemist ei ole kohtu kaalutlusõigusega, vaid see on sedusest tulenev nõue. Kuivõrd Raoul Rudisaare õigusvastast käitumist on põhjustanud alkoholi liigtarvitamine oleks ilmselt põhjendatud ka lisakohustuste määramine, et tegeleda põhjustega, mis on viinud ja võivad edaspidi viia uute õigusrikkumiste toimepanemiseni. Olukorras, kus kinnipeetav selgelt väljendab, et ei ole nõus kohtulahendit täitma, ei saa karistuse kandmise vabaduses ka eesmärki täita. Eelneva põhjal leiab kohus, et Raoul Rudisaar tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.