← Eesti

2-18-14205/13

Obsah (7)§ 440§ 486§ 430§ 433§ 661§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-14205 Tsiviilasi ALG Liisingu A

§ 440

alusel täies ulatuses õigeks hageja esitatud hagi ja palub selle täies ulatuses rahuldada (hagi õigeksvõtu avaldus), välja arvatud hageja poolt esitatud menetluskulude nõude osas, mille kohta on pooled sõlminud eraldi kokkuleppe punktis

  1. Pooled on kokku leppinud, et hageja ei esita kostja I vastu menetluskulude väljamõistmise nõuet.
  2. Kostja I poolt kantud menetluskulud jäävad kostja I kanda. II. Pooltele on teada

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed. III. Lõpetada menetlus hageja ja kostja I vahel seoses kompromissi saavutamisega ALG Liisingu AS hagi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) ja T M`i vastu nõude tunnustamiseks Vikerlase 11 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. 2-18-14205 IV. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale, millega kohus kinnitas kompromissi võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 tööpäeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Asjaolud ALG Liisingu AS esitas hagi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) ja T M`i vastu nõude tunnustamiseks Vikerlase 11 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja ja kostja I esitasid 31.01.2019 kohtule kompromissi. Pooled paluvad kohtul võtta kompromiss tsiviilasja toimikusse ja arvestada sellega edaspidises menetluses ja hagiasjas tehtavas kohtuotsuses, sh lugeda lõppenuks Kostja I hagi omaksvõtu alusel vaidlus hageja ja kostja I vahel. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega nõus. Kostja I palub juhul, kui kohus peaks käesolevas asjas pidama kohtuistungeid, kostjat I istungile mitte kutsuda ja arvestada kogu menetluses kostja I poolt hagi omaksvõtuga täies ulatuses. Kostja I kinnitab, et on teadlik hagi omaksvõtu sisust ja selle õiguslikest tagajärgedest. Pooled on teadlikud, et käesolevas asjas on kostjaks ka T M, kes pole esitanud menetluses seisukohta hageja hagi kohta (puudub e-toimikus), millest tulenevalt menetlus käesolevas asjas peab ilmselt jätkuma hageja ja T M vahel. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.

§ 486

lg 4 kohaselt kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 433lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

2 2-18-14205

§ 661

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kompromissi kinnitamine Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas hageja ja kostja I vahel lõpetada. Käesolevas asjas on kostjaks ka T M, kes pole esitanud menetluses seisukohta hageja hagi kohta (puudub e-toimikus), millest tulenevalt menetlus käesolevas asjas jätkub hageja ja kostja II vahel. Kohus selgitab, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et hageja ei esita kostja I vastu menetluskulude väljamõistmise nõuet. Kostja I poolt kantud menetluskulud jäävad kostja I kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.