Obsah (5)

§ 187§ 497§ 459§ 162§ 174

2-19-2639 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus, Kuressaare kohtumaja Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2019. a, Kuressaare Tsiviilasja number Ts

§ 187lg 6).

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

1. Hagiavaldus ja Pärnu Maakohtu 28.02.2019 kohtumäärus on kostja seaduslikule esindajale kätte toimetatud 08.04.2019 (tl 23). Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva ehk hiljemalt 22.04.
2. Kostja seaduslik esindaja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
3. Kohus peab põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 459

lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Pärnu Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-13-14238 tehtud lahendi kohaselt on hagejalt kostja ülalpidamiseks välja mõistetud igakuine elatis perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus (2013.a kehtiv elatise määr 160 € kuus) alates hagi esitamisest 28.03.2013 kuni A.B täisealiseks saamiseni 20.04.2026. Hagiavalduse kohaselt on ära langenud alused eelnimetatud lahendi täitmiseks, kuna laps on asunud elama isa juurde ning on vahetult tema ülalpidamisel. Kohus asub seisukohale, et hageja on kohtu ette toonud need elatise maksete suurust ja kestust mõjutavad asjaolud, mis annavad aluse väljamõistetud elatise vähendamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb vähendada Pärnu Maakohtu 23.10.2013 kohtulahendiga tsiviilasjas 2-13-14238 M.Klt A.B kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust ühe euroni. 4. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 2 2-19-2639 Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 3