← Eesti

5-19-34/2

Obsah (6)§ 20§ 24§ 68§ 67§ 9§ 72

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 5-19-34 18. juuni 2019 E

) §-de 67 ja 68 kohaselt saab huvitatud isik esitada Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse üksnes valimiste korraldaja toimingu seadusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja vaidlustab tema valijate nimekirja kandmata jätmise, mis ei ole aga valimiste korraldaja toiming.

§ 20

lõike 4 kohaselt peetakse valijate arvestust rahvastikuregistris ja valijate nimekiri koostatakse rahvastikuregistrisse kantud andmete alusel valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga. Valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitatakse

§ 24

lõike 2 järgi valla- või linnasekretärile avaldus rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks. Kaebaja on esitanud kaebuse ka teiste valijate nimekirja kandmata jäetud isikute subjektiivsete õiguste kaitsmiseks.

§ 68

kohaselt on kaebajal võimalik esitada kaebus üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks.

  1. O. Wolf esitas
  2. juunil 2019 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
  3. juuni
  4. a otsuse nr 110 peale. Vabariigi Valimiskomisjon saatis kaebuse 5-19-34
  5. juunil 2019 Riigikohtule edasi. Kaebusele lisatud kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi vaidlustatud otsuse seisukohtade juurde ja palus jätta kaebuse rahuldamata. KAEBAJA SEISUKOHAD
  6. Kaebaja on seisukohal, et
  7. jaanuaril 2019 jõustunud rahvastikuregistri seadus (RRS) rikub kaebaja ja teiste Eestis elavate inimeste õigusi, kelle elukohaandmed olid registrisse kantud üksnes omavalitsusüksuse täpsusega ja kustutati selle seaduse jõustumisel registrist. Kaebajal ja teistel samas olukorras olevatel isikutel ei ole enam võimalik osaleda valimistel ega saada kohaliku omavalitsuse üksustelt teenuseid. Kaebaja elukohaks olnud korter on ebaseaduslikult konfiskeeritud ning tal ei ole teist elukohta, mille rahvastikuregistrisse kandmist ta saaks taotleda. Kaebaja leiab ka, et Vabariigi Valimiskomisjon rikkus tema õigusi valitud Euroopa Parlamendi liikmete registreerimisega
  8. juunil 2019, seega enne tema kaebuse lahendamist Riigikohtus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  9. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lõike 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiste korraldaja või valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks.
  10. Kolleegiumi hinnangul on Vabariigi Valimiskomisjon oma otsuses õigesti selgitanud, et

§ 67

kohaselt on kaebajal võimalik vaidlustada Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse esitamisega üksnes valimiste korraldaja toimingut. Euroopa Parlamendi valimiste korraldajad on

§ 9

lõike 1 kohaselt riigi valimisteenistus, valla- ja linnasekretärid, jaoskonnakomisjonid ja häältelugemiskomisjonid. Valijate nimekirja koostab rahvastikuregistri andmete alusel

§ 20

lõike 1 kohaselt rahvastikuregistri vastutav töötleja, kelleks on Siseministeerium.

§ 24

lõike 2 kohaselt saab isik esitada valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata. Kui valla- või linnasekretär jätab avalduse rahuldamata, võib avaldaja esitada

§ 24lõike 5 kohaselt valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse halduskohtule.

Kaebaja ei ole oma kaebuses märkinud, et ta oleks

§ 24lõigetes 2 ja 5 ette nähtud kaebekorda kasutanud.

Samuti nõustub kolleegium Vabariigi Valimiskomisjoniga selles, et kaebajal ei ole võimalik esitada kaebust teiste isikute subjektiivsete õiguste kaitsmiseks. 7. Riigikohus on varasemas praktikas juba hinnanud Riigikogu valimise seaduse ja RRS-i normide põhiseaduspärasust, mis seovad Riigikogu valimistel hääletamise võimaluse valijate nimekirja kaudu rahvastikuregistrijärgse elukohaga. Riigikohus leidis, et nimetatud normid on põhiseadusega kooskõlas, selgitades järgmist: “Inimesel, kellel puudub rahvastikuregistrijärgne elukoht, on võimalik eelhääletamise esimesest päevast kuni valimispäevani nõuda elukoha registrisse kandmist RRS § 83 lõigete 1 ja 2 alusel. RRS § 83 lõige 2 võimaldab seejuures kanda elukoha andmed rahvastikuregistrisse kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega. [---] RRS § 83 on valimiste korraldamisega seotud erisäte, mille eesmärk on kaitsta aktiivse valimisõiguse kandjaid nende põhiõiguste liigse piiramise eest ja tagada valimistel osalemise võimalus ka inimestele, kelle elukoht ei olnud valijate nimekirjade koostamise ajal registrisse kantud. Seetõttu on RRS § 83 lõige 2 tõlgendatav viisil, et selle alusel tuleb elukoht registrisse kanda ka sellise elukohateate alusel, kus on elukohaks märgitud kohaliku omavalitsuse üksus ilma eluruumi aadressita. Oluline on märkida, et RRS § 83 lõike 2 alusel registrisse kantavad elukoha andmed on ajutised, kaotades kehtivuse 30 päeva 2

(3)5-19-34 pärast (RRS § 83 lõige 3)“ (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  1. märtsi
  2. a otsus asjas nr 5-19-15, punktid 18 ja 19). Hääleõigusliku isiku elukoha andmed, mis kanti rahvastikuregistrisse valla või linna täpsusega Riigikogu
  3. aasta valimiste ajal, kehtivad RRS §-st 1121 tulenevalt erandina neli kuud andmete registrisse kandmisest arvates ning isikul puudus vajadus taotleda oma elukoha uut registrisse kandmist Euroopa Parlamendi
  4. aasta valimiste jaoks. Kolleegiumi hinnangul oli kaebajal võimalik RRS §-le 83 tuginedes taotleda enda Euroopa Parlamendi valimistel valijate nimekirja kandmist kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ka juhul, kui ta ei saanud esitada andmeid selles omavalitsusüksuses enda kasutatava konkreetse eluruumi kohta. Seega ei võtnud
  5. jaanuaril 2019 jõustunud rahvastikuregistri seadus kaebajalt võimalust Euroopa Parlamendi valimistel hääletada.
  6. Kaebaja leidis ka, et tema õigusi rikub Euroopa Parlamendi liikmete registreerimine ja valimistulemuste väljakuulutamine enne tema kaebuse lõplikku lahendamist.

§ 72

lõike 1 kohaselt registreerib Vabariigi Valimiskomisjon valituks osutunud Euroopa Parlamendi liikmed oma otsusega hiljemalt 20. päeval pärast valimispäeva. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse Euroopa Parlamendi valimiste tulemused väljakuulutatuks selle otsuse Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast. Euroopa Parlamendi liikmete registreerimine ei ole seotud valimiste korraldajate või Vabariigi Valimiskomisjoni tegevuse peale esitatud kaebuste lõpliku lahendamisega. Kui Vabariigi Valimiskomisjon või Riigikohus tunnistab hääletamistulemused kehtetuks, teeb Vabariigi Valimiskomisjon

§ 72

lõike 2 kohaselt uue Euroopa Parlamendi liikmete registreerimise otsuse pärast kordushääletamise tulemuste selgumist. Ainuüksi asjaolust, et valimistulemused on välja kuulutatud enne kaebuse lahendamist, ei saa järeldada, et kaebaja õigusi oleks rikutud. 9. Eelnevast lähtudes jätab kolleegium PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2 tuginedes O. Wolfi kaebuse rahuldamata. Paavo Randma, Nele Parrest, Tambet Tampuu 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.