KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-16038 Tsiviilasi AM avaldus RM-ga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks TM avaldus RM ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning viibimiskoha, tervisekorralduse ja haridusküsimuste otsustamise osas TM-le üle andmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 07.06.2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TM määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja/puudutatud isik (lapse isa) AM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Puudutatud isik/avaldaja (lapse ema) TM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Eva Tibar Puudutatud isik (laps) RM (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja v/adv Urmas Arumäe Eestkosteasutused: Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, esindaja Marit Pauk Mustvee vald vallavalitsuse kaudu, esindaja Kalli Madisson Kohtuistungi toimumise aeg 22.05.2019 Taotluse sisu Poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks RESOLUTSIOON:
- Tühistada Harju Maakohtu 07.06.2018 määrus ning kinnitada alljärgnev kompromiss: 1.1 Kehtestada isa AM suhtluskord alaealise poja RM-ga järgmiselt: 1.1.1 Isa alustab pojaga suhtlemist 2019.a juunikuust Tallinna Perekeskuses (Asula 11, Tallinn, www.pk.ee) sealsete spetsialistide toetusel ja kaasabil. Kohtumised toimuvad Tallinna Perekeskuse poolt ettenähtud aegadel, kuid mitte vähem kui kahel korral kuus. 1.1.2 Tallinna Perekeskuse spetsialistid esitavad oma hinnangu toimunud kohtumiste osas pärast kaheksat kohtumist ning kui Tallinna Perekeskuse spetsialistide hinnangul on laps selleks valmis, siis järgmise 2 kuu jooksul kohtub isa pojaga nädalavahetustel vähemalt 2 korda kuus, laupäeval ja pühapäeval kell 9.30-11.30 ema juuresolekuta, teatades sellest eelnevalt emale ette 2 nädalat. 1.1.3 Pärast punktis 1.1.2 toimunud kaheksat kohtumist järgmise kahe kuu jooksul kohtub isa lapsega vähemalt 2 korda kuus laupäeval kell 10.00-18.00, teatades sellest eelnevalt emale 2 nädalat ette. Isa peab tagama lapsele päevarežiimist kinnipidamise ja päevaune turvalises keskkonnas. 1.1.4 Kui laps jääb haigeks, siis planeeritud kohtumine lükatakse edasi lapse terveks saamiseni. 1.1.5 Kui haigeks jääb lapse ema või noorem õde P, siis ei ole see asjaolu isa ja R kohtumise ärajäämise põhjuseks. Sellisel juhul tuleb isa lapsele järgi ja toob lapse tagasi tema elukohta. 1.1.6 Kui punktides 1.1.2 kuni 1.1.5 kohtumised on toimunud vastavalt kokkulepitule, on edaspidi isal õigus veeta lapsega koos igas kuus vähemalt 5 järjestikust ööpäeva. Isa peab 2 nädalat varem emale teatama oma tulekust e-maili teel, milles ühtlasi tuleb teatada lapse võtmise ja tagasitoomise kuupäevad ja kellaajad. 1.1.7 Lapse viibimisel ühe vanema juures peab see vanem olema teisele vanemale telefoni teel kättesaadav. 1.1.8 Emadepäeval on laps emaga ja isadepäeval isaga. Isadepäeval võtab isa lapse tema elukohast kell 10.00 ja toob koju tagasi kell 18.
- 1.1.9 Jõulud ja uusaasta veedab laps vanematega vaheldumisi nii, et 2019.a jõulud veedab laps emaga ja aastavahetuse isaga. Järgmisel aastal toimub see vastupidi. 1.1.10 Alates 2020.a on isal suvekuudel (juuni, juuli, august) puhkuse ajal õigus veeta lapsega pikemaid, s.o 1-2 nädalasi, perioode, kooskõlastades need emaga igal aastal hiljemalt 1.maiks. 1.1.11 Lapse RM, isikukood XXXXXXXXXXX, ema TM, isikukood XXXXXXXXXXX, annab isale AM-le, isikukood XXXXXXXXXXX, nõusoleku lapsega reisimiseks alates 2020.a väljaspoole Eesti Vabariiki kuni 14 päevaks korraga. 1.1.12 Lapse RM, isikukood XXXXXXXXXXX, isa AM, isikukood XXXXXXXXXXX, annab emale TM-le, isikukood XXXXXXXXXXX, nõusoleku lapsega reisimiseks väljaspoole Eesti Vabariiki kuni 14 päevaks korraga. 1.1.13 Vanemad informeerivad teist vanemat reisi kavatsusest vähemalt 2 nädalat ette, teatades reisi aja, sihtkoha ja tingimused. Kui vanemate soovid reisi aja osas kattuvad, läheb lapsega reisile see vanem, kes on varasemalt teisele vanemale reisisoovist teada andnud. 1.1.14 2019.a teatab ema vähemalt 2 nädalat ette isale koha, kus isal on võimalik lapsega tema sünnipäeval kohtuda. Alates aastast 2020 on isal õigus lapsega lapse sünnipäeval kohtuda vähemalt 3 järjestikust tundi. 1.1.15 Määratud suhtlemiskorrast saavad vanemad kokkuleppel teha erandeid. Kokkuleppele mittejõudmisel tuleb järgida kokkulepitud suhtlemiskorda. 2
(4)1.2 Kehtestada RM suhtes hooldusõigus järgmiselt: 1.2.1 Emale antakse üle hooldusõigus lapse viibimiskoha osas Eesti Vabariigi piires ning haridus- ja terviseküsimustes. Ülejäänud osas jääb vanematele ühine hooldusõigus.
- Jätta menetluskulud poolte endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.
- Tagastada TM-le pool määruskaebuse esitamisel 25.06.2018 tasutud riigilõivust, s.o 5 eurot, kandes selle tema arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
- Tsiviilasja nr 2-16-16038 menetlus lõpetada.
- Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Menetluse käik
- Harju Maakohtu menetluses oli isa avaldus lapsega suhtluskorra määramiseks ja ema avaldus lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning viibimiskoha määramise, tervisekorralduse ja haridusküsimuste otsustamise osas emale üle andmiseks. 07.06.2018 määrusega rahuldas maakohus lapse ema avalduse osaliselt ning lõpetas vanemate ühise hooldusõigus lapse suhtes ja andis hooldusõiguse elukoha määramise osas Eesti Vabariigi piires ja lapse terviseküsimuste osas üle lapse emale ning määras, et ülejäänud osas on vanematel ühine hooldusõigus. Samuti rahuldas kohus isa avalduse osaliselt ning määras kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra.
- 25.06.2018 esitas ema määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asja uueks arutamiseks maakohtule või alternatiivselt teha uue määruse, millega anda emale üle ainuhooldusõigus lapse isikuhoolduse osas ning kehtestada lapse ja isa suhtluskord kaebuses väljapakutud viisil.
- 22.05.2019 istungil sõlmisid pooled käesoleva määruse resolutsioonist nähtuvate tingimustega kompromissilepingu, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest. Menetluskulud jäävad vastavalt kompromissile poolte endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu, mis jääb riigi kanda. Määruskaebuse esitaja palub tagastada pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust selle maksnud isiku kontole. Pooled loobuvad määruse peale edasikaebeõigusest. Ringkonnakohtu seisukoht
- Tsiviilkolleegium, tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et kompromiss tuleb kinnitada.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lõike 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Sama laieneb TsMS § 477 lõikes 6 sätestatud piiranguga ka hagita menetlusele. Kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud TsMS § 430 lõike 3 ja § 477 lõike 6 teise lause tähenduses puuduvad. Apellatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lõike 1 kohaselt esimese astme kohtu lahendi ja lõpetab asja menetluse. Pooled on teadlikud TsMS §-des 430 ja 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.
- TsMS 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt tuleb määruskaebuse esitajale tagastada pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Kaebaja tasus 25.06.2018 lõivu 10 eurot, milles pool ehk 5 eurot tuleb vastavalt taotlusele kaebajale tagastada tema arveldusarvele. 3
(4)7. Kooskõlas TsMS § 661 lõikega 4 loobusid pooled edasikaebeõigusest käesoleva määruse peale. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)