← Eesti

1-19-3146/6

Obsah (5)§ 424§ 74§ 75§ 68§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2019.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-3146 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Reban

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Vadim Jonas isikukood: 38406072768 kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik emakeel: eesti keel elukoht: XXX haridus: XXX töökoht: töötu kriminaalkorras karistatud kahel

(2)korral ja väärteokorras karistatud viiel
(5)korral tõkendit ei ole kohaldatud Süüdistatav Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Anti Aasmaa (kohtueelses menetluses) RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Vadim Jonas

§ 424

lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel kuulub Vadim Jonasel kohesele ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust ning 11 (üksteist) kuud vangistust jätta Vadim Jonase suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Vadim Jonas ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

-s sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 68

lg 1 alusel arvata Vadim Jonase kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.12.2018.a – 25.12.2018.a, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda Vadim Jonase poolt kohesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 kohaselt saadetakse süüdimõistetule teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta karistuse kandmiseks peab ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel arvestatakse kohesele ärakandmisele kuuluva 27 (kakskümmend seitse) päeva pikkuse vangistuse kandmise aega alates Vadim Jonase vanglasse saabumisest. KrMS § 414 lg 3 kohaselt, kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse. Vadim Jonas on kohustatud katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas, so aadressil XXX;

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelata Vadim Jonasel käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Vadim Jonast käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 75

lõike 4 alusel kohustada Vadim Jonast alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele (ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla) ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 78

p 1 alusel hakkab Vadim Jonase katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 28.05.2019.a ning kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus algab kohtuotsuse jõustumisest.

§ 75

lõikes 5 sätestatu kohaselt peatub kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. 2. Menetluskulud/makseinfo: KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Vadim Jonase sundrahast 600 eurot ja kaitsja tasust 229,20 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Vadim Jonaselt menetluskulud 240 (kakssada nelikümmend) eurot alljärgnevalt:   sundraha 210 eurot; riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 30 eurot. Võimaldada Vadim Jonasel menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 1 (ühe) aasta jooksul, kohustades teda igakuiselt kuu lõppkuupäevaks tasuma 20 (kakskümmend) eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni (viimane tasumise tähtaeg 13.06.2020.a). 2

(4)Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99919700028044 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kokkuleppe sisu Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse Vadim Jonast selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 05.05.2014 otsusega nr 1-14-3937 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistatus ei ole kustunud, juhtis 23.12.2018 kella 15:15 paiku Tartu vallas Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 2 kilomeetril mootorsõidukit Ford Focus reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,46 mg/l kohta), omamata mootorsõiduki juhtimisõigust ning sõitis teelt välja kraavi. Eeltooduga rikkus Vadim Jonas kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus V.Jonas Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Vadim Jonas toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, so

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele järgnevas: Prokurör taotleb kohtult, et

§ 424

lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetakse süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 1 aasta pikkusest vangistusest peab Vadim Jonas ära kandma 30 päeva vangistust, mille hulka Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse 3 päeva (23.- 25.detsember 2018), mille vältel Vadim Jonas oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega peab V.Jonas reaalselt ära kandma veel 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa – 11 kuud vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui Vadim Jonas ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: 3

(4)      elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et V.Jonas on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

75 lg 4 alusel võtab V.Jonas endale kohustuse alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et V.Jonas on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 259,20 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha 810 eurot. Võttes arvesse V.Jonase varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid (V.Jonasel on tuvastatud XXX puue ja XXX töövõime, ta on töötu ning tema sissetulekuks on üksnes XXX ja XXX kokku XXX eurot kuus), tuleb sundrahast jätta riigi kanda 600 eurot ja kaitsjatasust 229 eurot ja 20 senti. Ülejäänud menetluskulud (kaitsjatasu 30 eurot ning osa sundrahast 210 eurot – kokku 240 eurot - ära tasuda 1 (ühe) aasta jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades V.Jonast tasuma ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 20 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse Vadim Jonase süüditunnistamiseks

§ 424lg 2 järgi.

Seega tuleb Vadim Jonas süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.