Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 477§ 177§ 178

2-18-117826 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Olles tutvunud portaalihalduri OÜ Omaraha poolt hallatava e-teenuste keskkonna üldtingimuste ning laenulepingutingimustega sõlmis kostja portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel 03.01.2017 laenulepingu nr S15723693 refinantseerimiseks lepingu R17563610, laenusummas lepiti kokku 1196,89 eurot. Laenulepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 25% aastas, perioodiks lepiti kokku 2 aastat. Kostja sai küll raha kätte, kuid kokkuleppelisi osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed, mistõttu ütles laenuandja laenulepingu R17563610 üles 23.11.2017 ning loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale OK Incure OÜ 23.11.

1. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Inkassomenetluse raames tagasimakseid teostatud ei ole. Laenulepingu tagasimakse graafikust tulenevalt on laenulepingu S171151312 alusel olemasoleva põhivõla jäägiks 903,08 eurot, intress 03.01.2017-23.11.2017 summas 51,37 eurot ning viivis perioodi 24.11.2017-11.01.2019 eest 223,78 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista: põhivõlgnevuse summas 1000 eurot, intressi summas 167,75 eurot ja viivise summas 139,26 eurot; Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv 200 eurot, kohtutäituri tasu 36 eurot. Välja mõista menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1
2. lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2 2-18-117826 Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 200 eurot ning kohtutäituri tasu summas 36 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 200 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks on kulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja palub välja mõista kostjalt kohtutäituri tasu summas 36 eurot. Kohtumaterjalidest nähtub, et maksekäsu kiirmenetluses on kostjale menetlusdokumente proovitud kätte toimetada kohtutäituriga, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulusid summas 36 eurot. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 236 eurot (200+36).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (236 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3